lukk

Foto: ERM D 20:26/ab - Eesti Rahva Muuseum, URL=http://www.muis.ee/museaalview/597157

LUKUD ja SULGURID

 e. sulgemisvahendid  (sks. schliesstechnik)



Koostanud Jaan Märss





viimati täiendatud veebruaris 2016 a.
 (JM) -  minu  poolt tõlgitud või tõlgendatud  nimetus 


SULGURID-  akende, uste ja luukide sulgemisvahendid,
mille avamiseks pole vaja võtit

Põiklatt -   sks. querbaum, ingl. crossbar, rootsi.k. låsbom
Paarisvärava sõlgpuu
Kramp ja obadus - rootsi.k. låsbom

Riiv e. lükandriiv - sks. schieberiegel,  ingl. slide bolt
     - lattriiv - sks. vierkantriegel,  ingl. flat sliding bolt
     - poltriiv - sks. bolzenriegel, ing. bolt latch
       spingalett, vn. шпингалет
     - lukkriiv (JM) - sks. schlossriegel
    - kremoon - sks. kremone, stangenschloss, ingl. espagnolette, cremone
       
basküül
 (JM)- sks. basküle
 
Pöördriiv - sks.
drehriegel, ingl. rotating bolt
      - akna pöördriiv
      
- pöördkremoon e. espanjolett (sks. drehstangenriegel, ingl. espagnolette)
     - ukse nookur (JM) -  sks. hebefalle,  lifting latch
      - haak-sulgur (JM) - sks. hakenfalle, ingl. hook latch

Uksesulgur e. tuuleriiv - sks. falle, schnapper, ingl. latch
 
    - põrkriiv - sks. schrägfalle, ingl. slam latch
      - vedruriiv - sks. federriegel,  ingl. spring latch
      - rullsulgur - sks. rollfalle, ingl. rolling latch

Kangsulgur
 (JM) - sks. hebelverschluss, spannverschluss,  ingl. lever latch, toggle spring latch,
       vn. рычажная защёлка (lisatud 15.02.2016)

Haak - sks. haken, ingl. hook
 

LUKUD  (sulgemisvahendid, mis on avatavad  võtmega)
ÜLDOSA.
Sulgemise põhimõtted
Turvaelemendid
tihvtmuuk (JM) - sks. stift, fallriegel, ingl. pin tumbler
- vedrumuuk (JM)  - sks. sperrfeder, ingl. ward spring
- kidavedru (JM)  - sks. sperrfeder, ingl. barbed spring (s.o. "kida- või ogavedru")
- võtmekeele tõkestid (JM) - sks. besatzung,  ingl. ward, võtmekarbik (JM)- sks. kapelle
- profileeritud võtmekeel
 - sks. buntbartschlüssel,  ingl. ward
- kangmuuk (JM)e. lihtsalt "muuk"  - sks. zuhaltung, ingl. lever tumbler (s.o. "kangmuuk")
- Bramah´muuk
 (JM) sks. Bramah sperre, ingl. Bramah tumbler
- kassettmuuk (JM) -  sks. kassettensperre,  ingl. wafer tumbler
- ketasmuuk - sks. sperrscheibe, ingl. disk tumbler
Võtmete tüübid
Vedrude tüübid

ERIOSA -  ajaloolised lukutüübid
Puitriiv-lukk (JM) - sks. holzriegelschloß, ingl. wooden bolt lock

Puidust tihvtlukk -
sks.  fallriegelschloß,  ingl. wooden pin tumbler lock

Vedrumuukidega  lukk - sks. sperrfederschloß  ingl. ward spring lock

Pakk-lukk (JM)e. puitplokk-lukk-
    rootsi k. stocklås (s.o. "pakklukk"), sks. holzblockschloß,  ingl. wooden block lock 
 

Vedrumuukidega käsiriiv-lukk (Rootsi, Dalarna)

Rauast riivlukk - sks. schieberiegelschloß,  ingl. sliding bolt lock

Vedrulukk - sks. federschloß,  ingl. spring  latch

Kummitud karplukk (JM)  e.  tasklukk (V.Konsap, K.Kaplinski) (lisatud 15.02.2016)

Tapitud karplukk 
-
sks. kastenschloß, ingl. rim lock 

Kirstu- ja laekalukud - sks. kistenschloß / truhenschloß, ingl. chest / box lock 
- käärlukk (JM)  - sks. zangenschloß
- rahakirstu kaanelukk - sks. geldkisten-schloss, ingl. money chest lock

Tabalukk e. ripplukk - 
sks. vorhängeschloß, ingl. padlock
- arheoloogilised tabalukud
- kidavedrudega tabalukk 
- sks. sperrfeder-vorhängeschloß, ingl. spring-barb padlock
- riiviga tabalukk sks. schieberiegel-vorhängeschloß, ingl. slide bolt padlock

Tööstusliku perioodi lukud:
    - võtmekarbikuga lukud 
- sks. besatzungschloß, ingl. ward lock
    - profiilkeelega (võtme) lukk - sks. buntbartschloß, ingl. ward lock
    -
kangmuukidega lukk e. Chubb´i lukk - sks. zuhaltungschloß, ingl. lever tumbler lock
SILINDERLUKUD:
    - pumplukk (JM) e. Bramah´ lukk - pr. serrure à pompe, sks. Bramah-Schloß, ingl. Bramah Lock 
    - tihvtlukk e. Yale´ lukk- sks. zylinderschloß, ingl. pin tumbler lock
   
kassettlukk
 (JM) (Felter´i lukk) -  sks. zylinderschloß, kassettenschloß,  ingl. wafer tumbler lock  
    ketaslukk e. Abloy lukk - sks. scheibenschloß, ingl. disk tumbler lock

Kasutatud allikmaterjal:
Saksa, inglise, vene, rootsi ja prantsuse Wikipedia 
Kesk- ja uusaegsed lukud-võtmed -
 http://www.historicallocks.com  (Raine Borg)
Antiik- ja varakeskaegsed võtmed  -  http://romanlocks.com/Keys.htm (Donald Jackson) 





SULGURID
-  akende, uste ja luukide sulgemisvahendid, mis on avatavad ilma võtmeta
Põiklatt -   sks. querbaum, ingl. crossbar, rootsi.k. låsbom
Kramp ja obadus - rootsi.k. låsbom
Riivid e. lükandriivid - sks. schieberiegel,  ingl. slide bolt 
Pöördriivid - sks.
drehriegel, ingl. rotating bolt
Uksesulgurid e. tuuleriivid - sks. falle, schnapper, ingl. latch
Haak - sks. haken, ingl. hook


  

1.  Põiklatt  - sks. querbaum, ingl. crossbar
-  on lihtsaim ja ilmselt vanim ukse sulgemise vahend.  Latt  võib olla nii puidust kui ka  metallist.


   - põiklatt
     


  http://www.historicallocks.com/.../Illustration-39
(Raine Borg´i illustr. - "Låsbom" )

Põiklatt  toetub konsooltappidele. Ühe ukselehe korral peavad tapid ulatuma ka  ukse kõrval olevale seinale, paarisuste korral piisab ka ainult ustel olevatest tappidest.



Sõlgpuu (A.Veski) on paarisvärava  põiklatt,  mille üks pool kinnitub uksele jäigalt, teine pool suletakse krambi ja obaduse abil, obaduse riivistamiseks kasutatakse pulka või tabalukku.
Sõlgpuuks nimetatakse meie rahvapärases arhitektuuris igasugust sidepuuud. Sõlgpuu kramp on sepistatud klambrina, mis haarab sõlgpuud, obaduse otsad läbivad laudukse ning on löödud seestpoolt kõveraks. Õhukeste laudade puhul kinnitatakse ukse sisepoolele vastav tugevdusklots.  


- sõlgpuuga paarisvärav


ERM EJ 1:19, Eesti Rahva Muuseum,
http://www.muis.ee/museaalview/612877




2.  Kramp ja obadus

- kramp ja kaks obadust (sepistatud komplekti puhul kinnitub kramp ise teise obadusega)

MÄRKUS:  rootsi keeles on  sepistatud krambil  ja põiklatil sama nimetus
låsbom
Lukuelemendina moodustavad  kramp ja obadus koos tabalukuga  lukkriivi.




3. Riiv e. lükandriiv - sks. schieberiegel, ingl. slide bolt  - on liikuv tappühendus (või ka lukuelement), mida lükatakse pikisuunas.  
Riivi küljes võib olla ka kramp või aasad, mille abil  saab riivi tabalukuga lukustada - sks.k.  schlossriegel

- puidust ukseriiv 

ERM Fk 2946:818
URL=http://www.muis.ee/museaalview/1657762
-  lattriiv sks. vierkantriegel,  ingl. flat sliding bolt- tänapäeva kataloogist,     
   tabaluku jaoks on riivil lukustuskõrvad 
-  poltriiv (sks. bolzenriegel) tänapäeva kataloogist,  tabalukuga lukustamiseks on    poltriividel väga palju erinevaid võimalusi  
 MÄRKUS:  mõlemad ülaltoodud riivitüübid, mida saab tabalukuga lukustada, on  täpsemalt öeldes  lukk-riivid (sks. schlossriegel)
-  spingalett (vn. шпингалет ) on  poltriiv, mida fikseeritakse riivipöördega 
   
   Sõna algupärane kuju -  "espanjolett" - on tähistanud kõrgete akende sulgemiseks    kasutatud  pöördkremooni (sks. drehstangenriegel, ingl. espagnolette), mis pole      põhimõttelt mitte lükandriiv, vaid pöördriiv  
Lukuelemendina  esineb lükandriiv enamikus lukkudes, v.a. pöördriivi, haaksulguri ja kidavedruga lukud.



    - kremoon - sks. kremone, stangenschloß, ingl. cremone -  on kõrgete akende ja uste riivistamiks kasutatud lükandriiv,  mille pidemest pöörates  liiguvad riivid eri suundades. Riividel  on  poolümar ristlõige.
    

- vana kremoonikomplekt
- hammaslattide vahel pöörleb hammasratas, mis on ühendatud pöörakujulise pidemega. Pidemest pöörates liiguvad lattriivid eri  vastassuundades.

- basküül (sks. basküle)  e. kremoon, mille pööra all on hammasülekande  
  asemel liigendiga hoovad (tugeva korpuse sees on kepsude paar, mis muudab pöörleva  
   liikumise  pikisuunaliseks
)
MÄRKUS: Sama nimetust kannab "lahtimurtava" lukustusega  jahipüssi liigend
Lukuelemendina esineb kremoon seifilukkudes.




4. Pöördriiv - sks. drehriegel, ingl. rotating bolt - pöördriivi tapp ei liigu pikisuunas, vaid pöördub  
   vastuse taha



   - akende pöördriivid 
- sissetapitav pöördriiv tänapäeva kataloogist, Eestis  
  paigaldatakse sageli vanade ehitiste restaureeritud  
  akendele
MÄRKUS:  Paigaldamisel tasub jälgida, mispidi see paigaldada:
akna raputamisel peab pöördriiv langema "kinni", mitte  vastupidi!

- aknapöörad: tasaraamile (par.) ja mantelraamile (vas.)
 
paigaldatakse sageli vanade ehitiste restaureeritud  
  akendele
MÄRKUS:   Paigaldamisel keeratakse kruvi sageli veidi viltu - peaga allapoole - et: pöör kiiluks  pööramisel  kinni ega  kraabiks värvi sisse pikemat jälge! 
- lukuelemendina esineb pöördriiv  tänapäeva odavatel  silinderlukkudel (vt. kassettlukk)

 
 - pöördkremoon e. espanjolett (sks. drehstangenriegel, ingl. espagnolette)erineb  
   tavalisest keremoonist selle poolest, et riivid on valmistatud ümarmaterjalist ning  riivide    pööramiseks kasutatakse pöörduvat linki (hoovast pööramisel haaravad konksud vastusest ning    
    tõmbavad akna tugevalt kinni
).
 
   Eestis esineb pöördkremoone ajalooliste ehitiste 
kõrgetel akendel.
   Tänapäeval kohtame pöördkremoone eriti palju  merekonteineritel. 



    - ukse nookur - sks. hebefalle, ingl. lifting latsh , vn. щеколда- on pöördriiv, mida kasutatakse lauduste põrksulgurina (nookuriga sulgur toimib sõltumata ukse kokkukuivamisest). Sulguri pöördriiv toimib oma raskusega

- laudukse sulgur, on avatav    
  mõlemalt poolt

URL=http://www.sepad.ee/
ehitus/uksele/taluukselink

URL=http://pood.ross.ee/et/
ukselingid-ja-kaepidemed/
489-taluukse-sulgur-kaepide.html
Lukuelemendina esineb nookur  ajaloolistes karplukkudes, kus see on ühendatult käepidemetega.



    - haaksulgur - sks. hakenfalle, ingl. hook latch - on vedruga pöördriiv, mida kasutatakse lükandustel

- haaksulgur tänapäeva kataloogist  (lükanduksele), on avatav lingist
Lukuelemendina esineb haaksulgur laegaste ja kirstude põrklukkudes


.


5. Uksesulgur e. nn. tuuleriiv - sks. falle, ingl. latch on põrksulgur, mis fikseerib kinnilükatud ukse  

 
    - põrkriiv - sks. schrägfalle, ingl. slam latch -  on kaldotsaga vedruriiv. 

- põrkriiviga sulgur tänapäeva kataloogist
Lukuelemendina esineb põrkriiv ajaloolistes vedrulukkudes ja tänapäeva nn. snepperlukkudes, tuuleriivina on põrkriiv enamiku süvistatud ukselukkude osaks. 


 
   - vedruriiv - sks. federriegel,  ingl. spring latch, ka dead bolt latch -  riivi avamine vinnastab vedru, sulgemine toimub päästikust.
 

- mööbli vedruriiv tänapäeva kataloogist
Lukuelemendina esineb vedruriiv  tänapäeva põrklukkudes nn. turvariivina  
(ingl. k. dead bolt), mille sulgemiseks on vastav päästik



    - rullsulgur - sks. rollfalle, ingl. rolling latch - on vedruriiviga sulgur, mille otsas on rullik (pikisuunas        
liikuvat riivi kasutatakse ainult rulliku väljaaste reguleerimiseks).
Kuna ukse ja valtsi vahe peab olema täpne, saab rullsulgurit kasutada ainult kindlalt mõõdus püsivatel uksetahvlitel    (mööbliuksed,  metall- ja klaasuksed). Asendamatu on rullsulgur nn. pendel-uste puhul. 

- rullikuga sulgur tänapäeva kataloogist
Lukuelemendina kasutatakse rullsulgurit sissetapitavates peitlukkudes, millel puudub pööratav link või nupp.



6. Kangsulgur (JM) - sks. hebelverschluss, spannverschluss,  ingl. lever latch, toggle spring latch, vn. рычажная защёлка - on pingutina toimiv sulgur, mille käsitsemisel  kasutatakse kangi põhimõtet.  Vastav liigend muudab pingutamise suund  nii, et pinge  fikseerib ühenduse. (Pinge kadumisel võib kangsulgur ise avaneda, seepärast kasutatakse fikseerimiseks sageli veel splinti või väikest lukku.)

-  nn. kastilukk on tänapäeval  kõige levinum kangsulgur (transpordikastid,  sõjaväe varustuskastid)
- aasaga kastilukku saab fikseerida splindi või  poldiga või plommida traadiga  

-  kohvrilukuna kasutatud kangsulgureid saab lukustada (pöördriiviga kassettlukk)


-  rihmapingutaja vanadel suusasidemetel

Eesti Spordimuuseum;  suusaside ROTANLOUKKU, Soome
ESM Fp 3297:5 S 9522; Faili nimi :ESM_3297_0005_S.jpg

URL=http://www.muis.ee/museaalview/2355744




7.  Haak - sks. hakeningl. hook ("konks") -  on  konksühendus, mida kasutatakse uste ja akende sulgemiseks.
Piki pinda libisevas seades moodustavad haak ja aas omavahel pöördriivi.


-  aknahaak, mille liikuvaks elemendiks on konks

- aknahaak, mille liikuvaks elemendiks on aas

URL=http://www.sepad.ee/ehitus/aknale/tuulehaak


 Tagasi lehe sisukorda...

 

 

LUKUD  e.  sulgurid, mis avatakse võtmega.
ÜLDOSA
- sulgemise üldpõhimõtted
- lukkude turvaelemendid
- võtmete tüübid
- vedrude tüübid




Lukkude jaotus vastavalt sulgemise põhimõttele:


lükandriiviga lukud  - sulgevaks elemendiks on pikisuunas liikuv lükandriiv  - sks. schieberiegel, ingl. slide bolt  - mis esineb enamikus lukkudes, v.a. allpool toodud lukud
silinderlukud  -  sulgevaks elemendiks on silindrikujuline  pöördriiv -
 - sks. zylinderschlo
ß, ingl. cylinder lock
käärlukud - sulgevaks elemendiks vedruga  haaksulgur  - 
 - sks. zangenschloß, ingl. ward spring
kidavedruga lukud - sulgevaks elemendiks on kidavedruga toimiv lukuvastus
 - sks. sperrfeder
ingl. barbed spring

MÄRKUS: tänapäeva silindermehhanismiga ukselukk on  kombineeritud lukk - selle  "lukusüdamik" on pöördriiviga lukk,  mis on liidetud lihtsale, harilikult  sissetapitavale riivlukule "võtmeaugu blokeerijaks".


Tagasi lehe sisukorda...




Luku  turvaelementid
  - riivi tõkestid (ingl. tumbler, sks. sperre)  ja võtme tõkestid (ingl. ward)
 

MÄRKUSI:
 kuna enamik tõkesteid toimivad riivi kaudu, oleks nende eestikeelseks vasteks "muuk",
                       võtme tõkestite (ingl.k. ward) puhul on otstarbekas piirduda seletavate terminitega (nii on see ka saksa keeles)
tihvtmuuk - sks. stift, fallriegel, ingl. pin tumbler
- vedrumuuk   -sks. sperrfeder, ingl. ward spring
- kidavedru  - sks. sperrfeder, ingl. barbed spring
- võtmekeele tõkesti  - sks. besatzung,  ingl. ward, võtmekarbik - sks. kapelle
- profileeritud võtmekeel
 - sks. buntbartschlüssel,  ingl. ward
- kangmuuk e. lihtsalt "muuk"  - sks. zuhaltung, ingl. lever tumbler (s.o. "kangmuuk")
- Bramah´muuk
sks. Bramah sperre, ingl. Bramah tumbler
- kassettmuuk -  sks. kassette,  ingl. wafer tumbler
- ketasmuuk - sks. sperrscheibe, ingl. disk tumbler




1. Tihvtmuugid- sks. stift, fallriegel, ingl. pin tumbler - riivi tõkestiks on riivi avadesse asetuvad  väiksemad     riivid e. tihvtid.

VÕTME TURVAELEMENDID
: võtmel on erineva kõrgusega hambad, mis peavad tõstma tihvtid õigele kõrgusele. (Vt.
puidust tihvtlukktihvtidega silinderlukk )

- puidust tihvtidega lukk ja  
  kammvõtmed
  (lehe autor - Raine Borg)
URL=http://www.historicallocks.com/en/site/hl/Other-locks/Locks-of-wood-and-iron/Pin-tumbler-locks-in-Sweden/ 

Ilma võtmeta

Õige võtmega

Silinder pöördub

Valevõtmega
-  tänapäeva  tihvtlukk
  silindrikujulise  pöörd-  
   riiviga (Yale´lukk)

 


2. Riivi tõkestav vedru (vedrumuuk) - sks. sperrfeder, ingl. ward springlükandriivi peale on seatud  vedru, mida võtme keel peab riivi vabastamiseks kergitama.

VÕTME TURVAELEMENDID. Võtmeks on riiv-võti (Hilis-Rooma)
või pöördvõti (alates keskajast), mille keelel peab olema õige kuju:  hammastus, sõrmtappide kuju ja paigutus.

Vedrumuuk võib olla:
- survevedru
vedrumuuk, mille ots blokeerib riivi
- muukriiv, mille peal on 
eraldi vedru  (NB! - muukriiv esineb vahel ka ilma vedruta - nt. seifilukud)
- muukriivina sepistatud vedru

  MÄRKUS :  vedrumuugi  ja kidavedru erinevuseks on nende erinevad rakenduspunktid:
    vedrumuuk on ühendatud  luku korpusega ning selle vaba ots tõkestab riivi liikumist

    - kidavedru on needitud  riivi külge  ning vedru püstine ots haagib end lukukorpuse  avasse

HILIS-ROOMA


- vedrumuugiga lukk (Hilis-Rooma)
 

Lehtede autor - Raine Borg
http://www.historicallocks.com/...
/19-Keys-and-locks-from-Imperial-Rome/

http://www.historicallocks.com/...
/Roman-door-locks---more-images/

HILIS-KESKAEG
- vedrumuukidega lukk (käsiriiviga)
http://www.historicallocks.com/.../Pull-locks-from-Dalarna/

luku joonistus -  Erixon. Låset förr och nu.
võtme joonistuse ja lehe autor - Raine Borg
-  riivina painutatud vedrumuuk 

   
http://www.historicallocks.com/.../Illustration-57 (lehe autor - Raine Borg)
-  muukriivi ja eraldi lehtvedruga lukk (alates 15. saj. lõpust)
 

   http://www.historicallocks.com/.../Illustration-59  (lehe autor - Raine Borg)

 


Tagasi lehe sisukorda...

 



3. Kidavedrud - sks. sperrfeder, ingl. barbed spring  e. "ogavedru" -  riivi  või tabaluku krambi külge on kinnitatud lehtvedrud,  mis on ühest otsast needitud, teine ots vedrutab end püsti.  Kitsama ava läbimisel painduvad  vedruotsad  ("kidad") maha, ava läbimise järel tõusevad jälle püsti, laskmata  riivil/krambil  tagasi liikuda. 

VÕTME TURVAELEMENDID:  võtmeks on pistik- või riiv-võti, mille keelel peab olema võtmeaugule sobiv kuju ning  kidavedrudele vastavad sisselõiked
.
(Vt.
kidavedrudega tabalukk, viikingiaegne laekalukk)
MÄRKUS:  vedrumuuk ja kidavedru erinevad  vedru rakenduspunkti poolest -
                   - vedrumuuk on ühendatud  luku korpusega ning  vaba ots tõkestab riivi liikumist

                   - kidavedru on needitud  riivi külge  ning vaba ots haagib end lukukorpuse avasse


 - kidavedruga tabalukk viikingiajast, millel on pistikvõti

   
http://www.historicallocks.com/.../Illustration-9  (Lehe autor - Raine Borg)
- kidavedruga laekalukk (riivlukk) viikingiajast, millel on piki riivi nihutatav  riiv-võti
                                                                                http://www.historicallocks.com/.../Illustration-49   (Lehe autor - Raine Borg)

 



4. Võtmekeele tõkesti,  võtmekarbik võtme keel peab läbima tõkestid (sks. besatzung,  ingl. ward),   esmases järjekorras on muukimise eest kaitstud luku riivi.  Kompaktsel moel  moodustavad tõkestid võtmekarbiku (sks. kapelle).

VÕTME TURVAELEMENDID.
Võtmeks on pöördvõti, selle keelel peavad olema sisselõiked, mis võimaldavad keelel läbida tõkestid.
(Vt.  puitplokk-lukk, rauast riivlukk,  karplukk, vedrulukk,kirstu- ja laekalukud, tabalukk, tööstusliku perioodi lukud )
- võtmekarbik (sks. kapelle) oli alates keskajast kõige hinnatum luku turvaelement, kuid 18. sajandi tööstusliku tootmise oludes kujunes liiga keeruliseks
- vedruluku võtme keelel ei pea olema keele otsani  
  ulatuvaid läbilõikeid

  (Leksikoni autor - Raine Borg)


URL=http://www.historicallocks.com/en/site/hl/
          HistoricalLocks/Dictionary/


Tagasi lehe sisukorda...




5. Profileeritud võtmekeel - sks. buntbartschlüssel,  ingl. ward -ei eristata eelmisest tõkestitüübist-  luku võtmeaugule on antud keerukas kuju.

VÕTME TURVAELEMENDID.
Võtmeks on pöördvõti, millel peab võtmeaugust sisenemiseks olema õige profiil.  
  (Vt. profiilvõtmega lukk)

-  profileeritud keelega võti (pilt 18. saj. entsüklopeediast)

 



6. Kangmuugid  e. lihtsalt "muugid"  - sks. zuhaltung, ingl. lever tumbler - riivi peal on šarniirselt õõtsuvad muugid,  millele on antud raami kuju. Raamide seesmised avad on ühetaolised, nii ülalt kui alt ulatub sinna  hammas, mille vahelt peab läbi mahtuma luku riivil olev nelikant-tapp. Kuid raamide alumised servad, mida tõstab võtme keel,  on erineva kõrgusega.

VÕTME TURVAELEMENDID.
Võti on pöördvõti, keele otsal on astmik, millest iga aste tõstab üht muuki. Kui muuk tõuseb liiga vähe, tõkestab riivi (riivi tappi) muugiraami ülemine hammas, kui võti tõstab muuki  palju, tõkestab alumine hammas. Valevõtme korral riiv ei liigu, jõu kasutamisel kiilub võtme kinni.
(Vt.
kangmuukidega e. Chubb´i lukk)
 
- animatsioon muukide toimimisest  
 (Muugi väljalõigetes liigub  neljakandiline tapp, mis on needitud riivi küljele.)

URL=http://de.wikipedia.org/wiki/ChubbschlossWikipedia
 



7. Bramah´muugid  - sks. Bramah sperre, ingl. Bramah tumbler - silinderluku tõkesti : võtmeaugu vedrupõhjast ulatuvad esile  ühesuguse kõrgusega lehtmuugid, mille välisserval paiknevad erinevale kõrgusele tehtud sisselõiked.

VÕTME TURVAELEMENDID.
 Torukujulise võtme otsa on tehtud erineva sügavusega sisselõiked, mille sisse lehtmuugid peavad sobima.  Õige võtme korral  joonduvad väljalõiked samale ringjoonele, mis vabastab blokeerimisseibi  ning lukusilindrit saab võtmest pöörata.
(Vt. pumplukk e. Bramah´lukk)

      

- pumpluku võti ja lukusilinder koos tõkestilehtedega
 



8. Kassettmuugid -  sks. kassette,  ingl. wafer tumbler  -  silinderluku  tõkesti, mis koosneb ühesuguse võtmeavaga  plaatidest. Plaadid moodustavad pakina "kasseti", milles on  tavaliselt 4 plaati.

VÕTME TURVAELEMENDID.
Võtmeks on pressitud lamevõti, mille serva(de)l peab olema täpne hammastus:  lukuauku  lükkamisel  "kopeerib"  kassett võtme hammastuse ning õige võtme korral võtab kasseti  välispind silindri kuju, mis võimaldab lukusilindril pöörelda.  (Vt. kassettlukk)


  Ilma võtmeta

 Õige võtmega

Silinder pöördub
- kasseti toimimise skeem




9. Ketasmuugid - sks. sperrscheibe, ingl. disk tumblersilinderluku tõkesti, mis moodustub ketaste pakist. Ketaste keskel on ühetaoline võtmeava, kuid iga ketta välisserva on tehtud erineva paigutusega sisselõige.

VÕTME TURVAELEMENDID. 
Võti on pöördvõti, millele on antud poolitatud ümarprofiil. Sellele on freesitud täpse nurga all faasid, millest igaüks pöörab üht ketast. Õige võtme korral asetuvad ketaste väljalõiked nii, et nad asetuvad ühele joonele. Kui paki välispinnale on moodustunud sirge soon, langeb sinna pöörlemist takistanud  lukustuslatt ning silinder on pöörlemiseks vaba. (Vt. Abloy e. ketaslukk)

  - Abloy ketasmehhanismiga  nn. "lukusüdamik"

 


Tagasi lehe sisukorda...




Võtmete tüüpe
Pöördvõti - sks. drehschlüssel, ingl. turning key
Keelega võti - sks. bartschlüssel, ingl. bit key
Topeltkeeltega võti - sks. doppelbartschlüssel, ingl. double bit key
Profiilkeelega võti - sks. buntbartschlüssel
Pistikvõti - sks. schubschlüssel, ingl. push key
R
iiv-võti - sks. schiebeschlüssel, ingl. latch key
Õõnesvõti - sks. hohlschlüssel, ingl. hollow key
Pumpvõti - sks. Bramah Schlüssel, ingl. Bramah Key
Kruvivõti - rootsi k. skruvnuckel, ingl. screw key  
Pressitud lamevõti (e. k. "sneppervõti")
Topelthammastusega lamevõti

Abloy e. ketasluku võti

Materjali ja valmistamise viisi järgi:
- valatud võti (Antiik-Rooma pronksvõti, tänapäeva survevaluna valmistatud võti)
- sepistatud võti  (raudvõtmed  kuni 16. sajandini)
- monteeritud võti  (raudosadest joodetud
16. sajandivõti)
- vormis löödud sepisvõti (terasvõti 18. sajandil ja hiljem)
- pressitud võti (silinderluku võti)
- kombineeritud materjalidest võti (näit. kullatud pronkspideme ja rauast varrega võtmed)

Vanemate võtmete kohta vt. detailsemalt. http://romanlocks.com/Keys.htm
 (Donald Jackson)


Tagasi lehe sisukorda...

 



Lukuvedrude tüübid
 (John Collins´i järgi)                                                                       
Materjal, tehnoloogia (JM)    

1. Lihtne lehtvedru.  Alates  2. saj. m.a.j. 

2. Kidavedrud.  Alates  1. saj. e.m.a. 


3. V-kujuline lehtvedru. Alates 15. saj.  


4. Vedruna sepistatud riivtõkesti. Alates  15. saj.  

5. Rullvedru. Alates 17. saj. 



6. Survevedru . Alates 18. saj..


7. Tõmbevedru.. Alates 19. saj.

Jäigaks pinnitud separaud

Jäigaks pinnitud separaud


Jäigaks pinnitud separaud või -teras


Jäigaks pinnitud separaud või -teras

Pehmeks hõõgutatud terasplekk (ahjuteras?) keeratud  ümber  nelikant-tapi, seejärel karastatud  ja noolutatud
Jäigaks venitatud raudtraat  keeratud külmalt spiraaliks.

Pehmeks hõõgutatud terastraat keeratud spiraaliks, seejärel karastatud ja noolutatud
    LISA (JM) - Külmpainutatud rullvedru  16. saj.
Jäigaks pinnitud separaud või  -teras.
Spiraal on hõre,  algus on tapitud ja
 needitud  lukuplaadile kahest punktist


Tagasi lehe sisukorda...


AJALOOLISED  LUKUTÜÜBID
 

Puitriiv-lukk  - sks. holzriegelschloß, ingl. wooden bolt lock
-  sulgemise põhimõtte järgi  -  lükandriiviga lukk  
-  riivi tõkestid (muugid) - puuduvad
-  võtme tüüp - tavaliselt pöördvõti,  aga ka riiv-võti (vt. allpool illustr. "Keldi-rooma puitriiviga lukud")
võtme turvaelemendid:  võtme tundmatu kuju,  ümmargune võtmeava ei sisalda viidet võtmekeele  
   pikkusele ja kujule

ETNOGRAAFILISI NÄITED EESTIST
 (18. - 19. saj.)
Kasutusviisi poolestkuulub võtmega puitriiv meil aidalukkude hulka.

- puidust ripatsvõtmega riivlukk

Eesti Rahva Muuseum ERM 14345/ab
URL=http://www.muis.ee/museaalview/655832
- etnograafiline joonis

Eesti Rahva Muuseum  ERM EJ 207:107
URL=http://www.muis.ee/museaalview/686588


AJALOOLISED  PUITRIIVIGA LUKUD (Raine Borg)
http://www.historicallocks.com/.../Sliding-bolt-locks/

-  sparta lukk pronksist võtmega (ca 800 a. e.m.a)

    http://www.historicallocks.com/.../Illustration-41. (lehe autor - Raine Borg)
   
http://www.historicallocks.com/.../Illustration-43  (lehe autor - Raine Borg)


- keldi-rooma puitriiviga lukud, millel on erinevad raudvõtmed 


http://www.historicallocks.com/.../Illustration-42
 (lehe autor - Raine Borg)
- S-kujulise keelega raudvõtmed viikingiajast, millega on avatud puitriiviga lukke
 (
lehe ja joonistuse autor - Raine Borg)                                                                                
  http://www.historicallocks.com/.../Viking-Era-keys/


Tagasi lehe sisukorda...



Puidust tihvtlukk -  sks. fallriegelschloß  ingl. wooden pin tumbler lock .
sulgemise põhimõtte järgi  -  lükandriiviga lukk  
riivi tõkestid (muugid) - väiksemad puidust riivid (tihvt-muugid), mis seisavad oma raskusega vertikaalselt
võtme tüüp  - kammitaoline pistik-võti, riiv avatakse käega
võtme turvaelemendiks  on  võtme hammaste erinev kõrgus

Oli tuntud kui "egiptuse lukk"(Raine Borg), tõenäoliselt pärineb see veelgi varasemast Mesopotaamiast.

Eestis oli kasutusel kuni 20. sajandini, peamiselt aidalukuna (elamuid lukustati üldse harva).


Etnograafilise tihvtluku
korpus paikneb ukse välisküljel
, püstised puust tihvt-muugid seisavad oma raskusega, neid tõstetakse puust kammvõtmega, riiv lükatakse lahti käega.

Hilis-Rooma
 puidust tihvlukud võisid paikneda ka ukse siseküljel ning neid avati läbi ukse raudvõtmega (nn. "keldi lukud" - Raine Borg).

ETNOGRAAFILISED NÄITED EESTIST

- foto lukuga uksest: kammvõti on asetatud paigale (alumine pulk), riivi ots näha
  sellest kõrgemal
 

ERM Fk 2164:31, Eesti Rahva Muuseum,
http://www.muis.ee/museaalview/870111
- puidust tihvtluku sisevaade

ERM 14717/a-f, Eesti Rahva Muuseum,
http://www.muis.ee/museaalview/658886


PUIDUST TIHVTLUKKE ROOTSIST

- puust tihvtidega lukutüüp Rootsist, võtmete hulgas ka üks kammvõti Eestist (Raine Borg)




 - viikingiaegne raudvõti ning vastava  
    luku rekonstruktsioon
  
(lehe autor - Raine Borg)

    Lukk paikneb ukse siseküljel, tihvtid tõstetakse läbi lukuaugu üles  
     ankrukujulise võtmega (võtit pööratakse eelnevalt veerand pööret)
  

URL=http://www.historicallocks.com/en/site/hl/Other-locks/Locks-of-wood-and-iron/Pin-tumbler-locks-in-Sweden/ 


Tagasi lehe sisukorda...



VEDRUMUUKIDEGA lukud (vt. vedrumuuk)

Kesk- ja uusaegsed vedrumuukidega lukud vt. lehe sisukorrast:   puitplokk-lukk, rauast riivlukk,  karplukk, vedrulukk, tabalukk, võtmekarbikuga lukk, tööstusliku perioodi lukud 


Vanim vedrumuukidega lukutüüp (Hilis-Rooma)
sulgemise põhimõtte järgi  -  lükandriiviga lukk  
riivi tõkesti:  vedrumuuk 
võtme tüüp  riiv-võti 
võtme turvaelemendid : võtmekeele keerukas, sageli figuraalne kuju, mille nukid  pidid läbima riivil  
  vastava kujuga avad ning tõstma üles muugivedru - seejärel nihutati riiv võtme abil lahti

Hilis-Rooma vedrumuukidega metallist lukkudel olid juba pinnitud raudvedrud, mis võimaldas lukke paigaldada  ja kasutada igas asendis.

- hilisrooma ukselukk  
 

http://www.historicallocks.com/.../Roman-door-locks/  (lehe autor - Raine Borg)
- puidust tihvtluku  kammvõtme asemel olid tihvtide lükkamiseks riiv-võti, mille keeruka paigutusega "sõrmed"pidid läbima vastava tõkestiplaadi avad  

 http://de.wikipedia.org/.../Datei:Roman_keys.jpg
-  riiv-võtmega tihvtluku toimimise skeem 
http://www.historicallocks.com/.../Roman-door-locks---more-images/  (Raine Borg)
- võtit kanti enamasti sõrme otsas, kõige väiksematele võtmetele anti sageli ka  
  sõrmuse kuju

 


 
http://www.historicallocks.com/.../Collectors-associations/  (lehe autor Raine Borg)
Antiik-Rooma võtmed vt.  http://romanlocks.com/Keys.htm (Donald Jackson)


Tagasi lehe sisukorda...




Pakk-lukk e. puitplokk-lukk-
- rootsi k.
stocklås e. "pakklukk", sks. holzblockschloß,  ingl. wooden block lock 
sulgemise põhimõtte järgi  -  lükandriiviga lukk  
riivi tõkestid (muugid):  alates 15. sajandist vedrumuuk (võis olla ka muukriiv) 
võtme tüüp  täispöördega võti, mis võis olla õõnes varrega
võtme turvaelemendid :  kui riivi kaitseks on üksik tõkestav raud, siis on võtme keele otspinnal vastav  
  väljalõige;  võtmeaugu tihvti korral  peab võti olema õõnes

"Pakk-lukk - puitkorpuse ja rauast võtmega, mis pöörleb rauast mehanismis - oli levinud keldi mõjudega rauakultuuris üle kogu Euroopa. Neid on leitud Saksamaal, Austrias, Prantsusmaal, Suur-Britannias ja Madalmaades.
Pakk-lukk olid kinnitatud ukse siseküljele ning koosnes raudriivist, mis oli monteeritud tugeva puupaku  süvendisse. Puust korpus oli sageli tugevdatud õhema rautisega. Kuna esimestel lukkudel polnud vedrusid, paigaldati lukk uksele või väravale vertikaalselt. Horisontaalselt paigaldatud pakk-lukud võeti kasutusele 15. saj. lõpul, siis muutus ka nende kuju.
Raske raudvõti nihutas riivi sellel oleva kahe väljaulatuva nuki  abil. 14. sajandil hoidis riivi paigal lihtne lehtvedru, järgmisel sajandil lisati  turvaelemendina vedruga riivmuuk. Paljud suuremad pakk-lukud tugevdati  piki- ja põikirautistega.
Rootsis oli pakk-lukk laialt levinud, ka keskajal. Nad olid varajaste  kirikute ja ka tähtsate ilmalike hoonete ustel." (Raine Borg, tõlge - JM)

Puitploki sisse õõnestatud lukkudel võis olla üksik võtmekeele tõkesti, mis takistas riivi nihutamist muukrauaga. Kompaktse võtmekarbiku kinnitamiseks oli puust korpus liiga ebakindel (logiseva karbikuga lukku poleks võimalik avada). Küll võib pakk-luku  võtmeaugus olla tihvt, mis nõuab õõnesvõtit ning takistab massiivse rauaga muukimist.


- pakk-lukk 14. sajandi lõpust, riivi peal on ainult survevedru
  (Lehe ja joonistuse autor - Raine Borg)  

  Artikkel
http://www.historicallocks.com/.../Woodstock-locks/
  Illustr. - http://www.historicallocks.com/.../Illustration-56/

- pakk-lukk 18. sajandist, riivi kohal on vedruga muukriiv (Raine Borg)  

  Artikkel -  http://www.historicallocks.com/.../Woodstock-locks/
  Illustr -. http://www.historicallocks.com/.../Illustration-60s/ 


Puust aidalukk Eesti Läänemaalt
- lukk pole seestpoolt avatav
- lukk on kasutatav nii vasakul kui ka            paremal pool
Puust elamulukk Eesti oksjonilt:
-  riiv on seestpoolt avatav,
 - vastuseks on olnud rauast obadus, mis      võis olla ka raidkivipiidal
 - ilma tuuleliistuta uksevahe kohal  
    moodustab  puitploki ots 
tuulekarbi (JM),
    mis katab
ka obadust  
   


- pikk aidalukk (ei ole Euroopas laiemalt levinud, kuna takistab
lauduksele diagonaaltoe  
   kinnitamist )

  Eesti Rahva Muuseum; Faili nimi:001283_ERM_13000.jpg
  URL=http://www.muis.ee/museaalview/650867
- erikujulise riiviga pakk-lukk

  ERM 15286/ab.jpg  Eesti Rahva Muuseum
  URL=http://www.muis.ee/museaalview/656587


Tagasi lehe sisukorda...



Vedrumuukidega käsiriiv-lukk (Rootsi, Dalarna)
sulgemise põhimõtte järgi  -  lükandriiviga lukk  
riivi tõkestid (muugid):  riivi kohal mitu vedrumuuki 
võtme tüüp  veerandpöördega võti, mille keele otsas on pööratud sõrmtapid (iga vedru tõstmiseks üks),
  riiv lükati lahti käega  
võtme turvaelemendiks on riivi läbistavad avad (nende konfiguratsioon), mille avadest peavad sõrmtapid  
  ulatuma läbi, et kergitada  vedrumuugid üles

- vedrumuukide, käsiriivi ja pöördvõtmega lukk Rootsi
  Dalarnast, millele on
keskajal eelnenud puidust  
  prototüüp
 
http://www.historicallocks.com/.../Pull-locks-from-Dalarna/

  luku joonistus -  Erixon. Låset förr och nu.
  lehe autor - Raine Borg
- vastava viikingiaegse luku toimimise skeem 




Rauast riivlukk - sks. schieberiegelschloß, ingl. sliding bolt lock -
- pindlukk, mis on monteeritud raudplaadile, mehhanism on tagant avatud, erinevalt vedrulukkudest  
  puudub riivi kinni lükkav vedru 
sulgemise põhimõtte järgi  -  lükandriiviga lukk  
riivi tõkestid (muugid):  alates 15. sajandist lisandub riivi kohale vedrumuuk
- võtmekeele tõkesti - võtmekarbik (alates 15. saj.)
võtme tüüp  täispöördega õõnesvõti
võtme turvaelemendid  õõnesvõti, võtme keelel karbikule vastavad väljalõiked


- hilis-rooma rauast riivlukk,  vedrumuugi ja pöördvõtmega



http://www.historicallocks.com/.../Roman-door-locks---more-images-2/ (Raine Borg)
- rauast riivluku funktsionaalne skeem pöördvõtmega, mis kergitab muukriivi -  
  s.o. uusaegne leiutis, mis esineb juba ka hilisemal pakk-lukul

 
http://www.historicallocks.com/.../Illustration-57/   (lehe autor Raine Borg)

Rauast riivlukkudel on olnud väike levik ning neid on säilinud vähe. Siseustel eelistati kasutada  vedrulukku ning välisuksi  lukustati üldse harva, sest keegi jäeti alati kodu valvama ning ta pani ukse seespoolt riivi. Aga kui välisuks või värav tuli lukustada, oli see enamasti lauduks, millele sobis paremini puidust pakklukk. 

Võrreldes vedrulukuga oli riivluku eeliseks pikem riiv, millele seati juba 15. sajandil  ka vedrumuuk - et takistada  riivi tagasilükkamist.  Vedrulukuga sarnaselt  oli riivlukule võimalik kinnitada ka kompaktne võtmekarbik (sks. kapelle).  

Rauast riivluku ebamugavus võis seisneda luku seestpoolt avamises,  milleks tuli kasutada mõlemat kätt:  ühe käega tuli kergitada vedrumuuki ning teisega tõmmata riivi ( vt. illustr. "- rauast riivlukk-elamulukk..."). Lisaks oli uksele vaja  paigutada  täiendav sulgur, mis toimiks tuuleriivina. 
 

- rauast riivlukk  - elamulukk, mis lukustati väljast võtmega, seestpoolt avamiseks  tuli  tõsta vastavast pidemest riivmuuk ning teise käega  lükata  lukuriivi sabast

ERM D 20:26/ab - Eesti Rahva Muuseum
URL=http://www.muis.ee/museaalview/597157
- riivluku toimimise skeem riivmuugi ja eraldi lehtvedruga

   http://www.historicallocks.com.../Illustration-59 (lehe autor - Raine Borg)


Tagasi lehe sisukorda...



Vedrulukk - sks. federschloß, ingl. spring  latch 
sulgemise põhimõtte järgi  - vedruga lükandriiv
riivi tõkesti (muuk) puudub, riivi fiksaatoriks jääb poolpöörde lõpuni keeratud võti, vedruriivil võib olla  
  ka  blokeeriv lisariiv, mida saab kasutada vedruriivi päästikuna
- võtmekeele tõkesti - võtmekarbik 
võtme tüüp  poolpöördega õõnesvõti 
võtme turvaelemendid  võtme keelel karbikule vastavad väljalõiked (võtmekeelt täielikult lõhestavaid  
  väljalõikeid pole poolpöördega võtmel vaja)

Peamiselt siseustel kasutatud lukutüüp, mida oli ilmselt ka mugav kasutada. Selle väljastpoolt avamiseks tuli kasutada võtit, seestpoolt avamiseks võis kasutada vaid  üht kätt, millega tõmmata vedruriivi pidemest, ukse kinnilükkamisel  toimis vedrulukk  põrksulgurina.  

Väikeste mõõtmete tõttu sobis vedrulukk seesmiste tahveluste raamile,  käepidemeks kinnitati  luku kohale  sepisrõngas, mida sai kasutada ka koputina.

Lauduste ja eriti välisuste lukustamiseks vedrulukk ei sobinud, sest uksevahe muutub vastavalt niiskusele.Kui lauduks kuivab kokku, ulatub vedruluku põrkriiv vaevu piidani ning avarast uksevahest on luku vedruriiv  muukijale kergesti avatav. Seepärast eelistati välisuksel puidust pakk-lukku, harvemini rauast riivlukku.


- vedrulukk arhailise "gooti" korpusega, mille sees on rullvedru (17. saj. - )

TLM Fn 7079:4  Tallinna Linnamuuseum
URL=http://www.muis.ee/museaalview/2443473
- vedrulukk tüüpiliselt kaarja tagaosaga, mille sisse pidi sobima pinnitud lehtvedru
  Kirstu- ja laekalukkudel moodustab lehtvedru täiesti sümmeetrilise kaare.
- nookuri  ja lingiga vedrulukk - üleminekuvorm kombineeritud  karplukule 




Kummitud karplukk (JM)  e.  tasklukk (V.Konsap, K.Kaplinski) on taskukujuliselt väljakummitud raudkaanega  lukk. (Võimalikke võõrkeelseid  vasteid pole õnnestunud leida.)

See on raudlukk, mille  mehhanism on  varjatud raudkorpusega (Rauast riivlukud ja vedrulukud olid  enamasti mehhanismi poolt  avatud.)  Suletuse poolest oli kummitud karplukk tapitud karpluku eelkäija.
Kummitud karplukk võis olla nii pindlukk kui ka tabalukk.
  Esimese karplukuna jäljendab selle raudkorpus sageli varasemaid lukutüüpe.  

Seesmine kummitud pindlukk kinnitati  enamasti ukse siseküljele ja oli avatav võtmega väljaspoolt. Lukk meenutab kuju ja kinnitusviisi poolest varasemat puidust pakk-lukku. Samas olid kummitud raudlukud pakklukkudest palju väiksemad (kasutati ilmselt seesmistel laudustel).

Väline kummitud pindlukk kinniati ukse välisküljele ning avati samuti väljastpoolt (võtmeauk läbis kummitud lukukaane). Selline väline pindlukk, mida tänapäeval enam ei esine, meenutab varasemat 
tihvtidega puitluku traditsiooni. Kasutati samuti aidaustel, aga ka kirstudel.

Neljakandiline kummitud tabalukk oli sajandeid esinduslikuks peetud lukutüüp, mis pärineb 16. sajandi Saksamaalt. (Raine Borg)
    


- kummitud tabalukk (võtmeauku varjab keskmine naast, mis käib šarniiriga üles)
  

  Tallinna Linnamuuseum,  TLM 8535 KA 851
  URL= http://www.muis.ee/museaalview/1202067
- seesmise paigutusega kummitud lukk, mille väliskuju jäljendab varasemaid
  rihvadega tugevdatud  pakk-lukke


  Tallinna Linnamuuseum TLM Fn 7079:48
   URL=http://www.muis.ee/museaalview/2443516
- seesmise paigutusega kummitud lukk (vedrulukk), millele on antud
  gootipärane kuju.
  Terasest rullvedru poolest  ei saa  olla siiski vanem  17. sajandi
  teisest poolest. 


  TLM Fn 7079:4  Tallinna Linnamuuseum
  URL=http://www.muis.ee/museaalview/2443473
- seesmise paigutusega kummitud lukk (vedrulukk), millele on antud ringvedrule  vastav traditsiooniline kuju. Kuid ringvedru asemel on tegelikult kas spiraalne või
 rullvedru.


 URL=http://www.muis.ee/museaalview/1200309

 TLM 5067 KA 694
- välise paigutusega kummitud lukk aidauksel.  Lukul  on väline riiv ning võti  
   käib läbi kummitud lukukaane).
- välise paigutusega kummitud lukk kirstul,  mis lukustab kaanele kinnituva
   krambi.



Tagasi lehe sisukorda...



Tapitud karplukk - sks. kastenschloß, ingl. rim lock  - on pindlukk, mille lukukarp on nurkadest ühendatud rauast tappide ja neetidega. (Varasematel rauast  karplukkudel oli korpus väljakummitud rauast. )
MÄRKUSI:
1) tänapäeval  nimetatakse karplukuks igasugust süvistamata nn. pindlukku (vs. sissetapitud- e. peitlukk)
2) tänapäeval nimetatakse tapitud lukuks ka puidu sisse tapitud lukku  - mis pole üldse pindlukk,,
3) uustoodanguna valmistatud karplukkude üks nurk on tavaliselt painutatud ning ülejäänud keevitatakse seestpoolt
sulgemise põhimõtte järgi  -  lükandriiviga lukk  
riivi tõkestid (muugid):  üks või mitu vedrumuuki
- võtmekeele tõkesti - võtmekarbik
võtme tüüp  täispöördega võti, mis võib olla õõnes
võtme turvaelemendid õõnesvõti, võtmekeelel karbikule vastavad väljalõiked 

VARASEMAD LUKUD VÄLISUSTEL. Lauduksele, mille uksevahe muutub sõltuvalt niiskusest, ei sobi lühikese riiviga vedrulukk ning on põhjust arvata, et seal kasutati sajandeid puidust pakk-lukku, mida vajaduse korral tugevdati täiendavate rautistega.
  
Vähesel määral on säilinud ka seestpoolt avatavaid pakk-lukke,
mille riivi on võimalik käsitsi  avada/sulgeda ka seestpoolt. Suuri välisuksi ja väravaid on siiski avatud-suletud vaid seestpoolt (riivid, krambid, poomid). 

Pakk-lukku võis välisustel asendada suurem 
rauast riivlukk,  mis oli vedrulukkude kombel veel tagant avatud. Kui suurel laudadest välisuksel kasutati sajandeid pakk-lukku, siis võib oletada, et  tahvelukse raamil  eelistati suhteliselt  väikeste mõõtmetega rauast riivlukku.

Karpluku üheks eellaseks oli kummitud karplukk. Selle väliskuju ja paigutusviis imiteerisid osalt veel puidust eelkäijaid, kuid väikeste mõõtmete tõttu ei suutnud kummitud karplukk neid varasematel välisustel asendada.


TAPITUD KARPLUKK on tagantpoolt suletud rauast riivlukk, mis asendas 17. sajandi jooksul varasemad lukutüübid välisustel 
(varasemaid välisuste lukke on säilinud vaid seesmistel laudustel).
Luku
rauast karbile liideti kompaktselt juurde ka põrkriiv, milleks oli enamasti käepidemetest avatav nookur . (Pakk-lukk  või rauast riivlukk ei sulgenud  kinnitõmbamisel ust -  lukuriiv tuli sulgeda seestpoolt käsitsi .)

Kombineeritud karpluku üleminekuvormina on säilinud nookuri ja pidemetega vedrulukke, mis olid veel tagantpoolt avatud (vt. illustr. "- nookuri ja lingiga vedrulukk").
 
Tuuleriivi  pidemena levis
Euroopas  laiemalt nupp või pöör, saksa kultuuripiirkonna idaosas tekkis ebavõrdsete otstega  pöör, millest arenes aja jooksul  ukselink.
 
Külmemas kliimas (näit. Eestis) lisati lukukarbile üle piida ulatuv tuulekarp
(JM), mis kattis uksevahe tuuleliistu  väljalõike kohal (vt. illustr. "- riivide otsi katab tuulekarp"). Taoline tuulekaitse võis olla "laenatud" elamute uste pakk-lukkudelt(vt. pakk-luku illustratsiooni  "Puust elamulukk...")  


- karplukk nookuriga, lukuriivi seestpoolt  
  avamiseks/sulgemiseks on  kangimehhanism - 18.saj.  


 
http://www.historicallocks.com/.../Illustration-62  (Raine Borg)
karplukk nookuri ja põrkriiviga, viimase seestpoolt  
  avamiseks on rõngakujuline pöör

  ERM A 426:3269  Eesti Rahva Muuseum
  URL=http://www.muis.ee/museaalview/597593
- riivi otsi katab tuulekarp (JM), mis asendab uksevahe kohal  
  puuduvat tuuleliistu

- uuem karplukk aidale või keldrile, riivi tõkestiks on  
  muugid (kangmuugid)


  EPM 687:1 E 257:1  Eesti põllumajandusmuuseum
  URL=http://www.muis.ee/museaalview/1240416


Tagasi lehe sisukorda...



Kirstu- ja laekalukud - sks. kistenschloss / truhenschloß, ingl. chest / box lock 
sulgemise põhimõtte järgi  - Hilis-Roomas ja viikingiajal - lükandriiviga lukud, keskajal -  tabalukud,  
   uusajal - käärlukud

- riivi tõkestid (muugid):  lükandriiviga lukkudel  vedrumuuk, tabalukkudel  vedrumuuk või kidavedru,
võtmete tüübid : riivlukul riiv-võti, käärlukul pöördvõti
- võtme turvaelemendid -  riivlukkudel sõrmtapid keelel, käärluku võtmel karbikule vastavad väljalõiked


HILIS-ROOMA LAEKAD

- hilis-rooma väikest riiv-võtit kanti sõrmusena, sellega avati ehtelaegast, mille  
  siseküljel oli vedrumuugi  ja  lükandriiviga lukk
 (laekal pidi olema väljas rippuv kramp, mille aas ulatus läbi laeka seina ning riivistati  
  seestpoolt lükandriiviga
 
 

 URL=
http://www.historicallocks.com/en/Collectors-associations/  (lehe autor - Raine Borg)
-  riiv-võtmega rooma luku toimimise skeem

  http://www.historicallocks.com/.../19-Keys-and-locks-from-Imperial-Rome/ (Raine Borg)




VIIKINGIAEGSED KIRSTUD
- viikingiaegsed S-kujulise keelega raudvõtmed, väiksematega on ilmselt avatud  
  kirstude riivlukke
                                                                                
http://www.historicallocks.com/en/site/hl/Keys/Viking-Era-keys/
(illustr. -Raine Borg)
- rekonstruktsioon viikingiaegsest kirstust, mille sees on S-võtmega avatav puitriiv
  (riivi vastuse avamine toimub käsitsi punasest pidemest
)

http://www.historicallocks.com/...
/Lockable-chests/ (Lehe autor- Raine Borg)

- viikingiaegne raudriivi ja kidavedruga lukk, mille avamiseks on erikujuline    
  riiv-võti -   - sks. Sperrfederschloss mit Schiebeschlüssel
  Võti avab  piki riivi liikudes tõkestivedrud, riivi vastuseks on läbi kirstu seina sissepoole ulatuv aas,      riivi lükkamine toimub teise väljalõike kaudu kirstu seinas
 (Raine Borg)

http://www.historicallocks.com/...
/Illustration-49 (Lehe autor- Raine Borg)


KESKAEGSED KIRSTUD

alates 12. sajandist keskaja lõpuni kasutati puutüvest õõnestatud kirstu,  
  mille krambid lukustati tabalukkudega
 

http://www.historicallocks.com/.../Lockable-chests/ (Lehe autor Raine Borg)
- kramp on lukustatud välise kummitud pindlukuga
- kramp on lukustatud väljastpoolt süvistatud lukuga


Tagasi lehe sisukorda...



UUSAEGSED  SISELUKUGA KIRSTUD ja LAEKAD

Käärlukk - sks. zangenschloß - põrklukk, mille haagid  haaravad nooleotsa kujulisest  vastusest
sulgemise põhimõtte järgi -  kahepoolne haaksulgur
riivi tõkestiks on  vastust haaravad vedruhaagid
- võtmekeele tõkesti - võtmekarbik 
võtme tüüp  poolpöördega võti, mille vars võib olla õõnes
võtme turvaelemendid -  õõnesvõti, võtmekeelel  karbikule vastavad väljalõiked  



- ringvedruga käärlukk -
(ingl. ring-shaped  spring  lock)

MF F 57:1/n   Mõniste Muuseum
URL=http://www.muis.ee/museaalview/453385
  
- ringvedruga käärluku toimimise skeem  (pinnitud lehtvedru - JM)
 

 
http://www.historicallocks.com/.../Illustration-58 (Lehe autor - Raine Borg)

-
rullvedruga käärluku toimimise skeem (karastatud vedru - kasutusel. alates 17. saj. - JM)
 
http://www.historicallocks.com/.../Illustration-61  (Lehe autor - Raine Borg)


- haakimislatiga kirstulukk, millel on üks rullvedru

  Nööbimeistrite laegas,  TLM 5718 Tallinna Linnamuuseum


 

Tagasi lehe sisukorda...

 



Rahakirstu kaanelukk - sks. geldkisten-schloss, ingl. money chest lock
sulgemise põhimõtte järgi - põrkriividega vedrulukk (keelte arv tavaliselt 10), millele on enamasti  lisatud     kaks tabalukku (lisalukud pole otseselt turvaelemendid, nende abil on suurendatud volitatud isikute arvu)
riividel puudub tõkesti  - lahtikeeratud asendis fikseerib võtmekeel riivid 
- võtmekeele tõkesti -  tsentraalne võtmekarbik
võtme tüüp  poolpöördega võti, mille vars on õõnes
võtme turvaelemendid -  õõnesvõti, võtme keelel karbikule vastavad väljalõiked; lisatud petiklukud


- 10 põrkriiviga rahakirst Tallinna Raekoja ekspositsioonist (16. saj.)
  Lukul on säilinud osa spiraalselt pinnitud lehtvedrudest,  katkenud vedrud on asendatud karastatud   rullvedrudega

  TLM 5185  Tallinna Linnamuuseum

- maalingutega rahakirst inglise oksjonilt (nn. armada chest - 17. saj.)

Kasti esikülje keskel on petiklukk, kaane siseküljel olevat lukku varjab dekoratiivne katteplaat. Lukuauk asub kaane keskel, põrkriivid ümbritsevad kaant igast küljest, riivide vastuseks on  kasti ääristav raudlatt.
Tüübilt on see tänapäeva seifi eelkäija, pika kasutusea tõttu on  lukke enamasti jätkuvalt uuendatud.


Tagasi lehe sisukorda...



Tabalukk e. ripplukk - sks. vorhängeschloß, ingl. padlock 
Tabaluku lukustamiseks fikseeritakse kramp korpuse külge, milleks on kasutusel lukustamise üldised põhimõtted:
   -  kidavedrudega tabalukud  - sks. sperrfeder-vorhängeschloß, ingl. spring-barb padlock - riivi  
      tõkestiks on  
kidavedrud.  
       Valmistatakse muutumatul kujul alates vastava rauatehnoloogia   algusest  (ca 4. saj. e.m.a.) 

    -  
lükandriiviga tabalukud sks. schieberiegel-vorhängeschloß, ingl. slide bolt padlock - lükandriivi  
       tõkestiks on  
vedrumuugid , alates 19. saj. kangmuugid   
         Valmistati juba  Hilis-Roomas
.

   -  pöördriiviga tabalukud - tänapäeva silinderlukud, mille sulgevaks elemendiks on  pöördriiv -
      - 
sks. drehriegel-vorhängeschloss, ingl. rotating bolt padlock - riivi tõkestiteks on erinevad silindrit             blokeerivad muugid.    
        Esimesed silindermehhanismiga tabalukud olid Yale´ tihvtlukud.
    





ANTIIK-ROOMA TABALUKUD  ( lukutüübid Saksamaa leiumaterjalist  - kuni  4. saj. m.a.j.)
(http://www.historicallocks.com/.../Roman-padlocks/)

Padlock, turning key lock/spring - pronksist korpusega rooma tabalukk, lükandriivi ja pöördvõtmega (u. 2. saj. m.a.j.)

http://www.historicallocks.com/.../Illustration-1 (Lehe autor - Raine Borg)

- rooma-aegne rauast tabalukk kidavedrude ja pistikvõtmega


http://www.historicallocks.com/.../Illustration-3
(Lehe autor - Raine Borg)


VIIKINGIAJA TABALUKUD  (800 - 1050)  - lukutüüpe Birka and Helgö leiumaterjalist.
( http://www.historicallocks.com/en/site/hl/Articles/The-history-of-padlocks/Viking-Era-800-1050/ )

 - kidavedrudega tabalukk viikingiajast, millel on pistikvõti 



http://www.historicallocks.com/.../Illustration-9
(Lehe autor - Raine Borg)
 - kidavedrudega tabalukk viikingiajast, millel on pöördvõti


http://www.historicallocks.com/.../Illustration-6 (Lehe autor - Raine Borg)

 - kidavedrudega tabalukk viikingiajast, millel on riiv-võti
   (joonis ja rekonstruktsioon - 
Raine Borg)     
    
   joonis -  http://www.historicallocks.com/.../Illustration-5
  
foto -   http://www.historicallocks.com/.../Padlock-1


Tagasi lehe sisukorda...


TABALUKKE  ROOTSI  16. SAJ. LEIUMATERJALIST (tüübid, mis levinud laiemalt Põhja-Euroopas)
(http://www.historicallocks.com/en/site/hl/Articles/The-history-of-padlocks/Vasa-Renaissance-16th-Century/)

KIDAVEDRUDEGA TABALUKUD

- kidavedrude ja pistikvõtmega tabalukk 1544 (Raine Borg) 

artikkel ja foto - http://www.historicallocks.com/.../
                              Vasa-Renaissance-16th-Century/

joonistus - http://www.historicallocks.com/en/.../Illustration-24
- kidavedrude ja pistikvõtmega tabalukk 1573 (Raine Borg)

 
 foto - http://www.historicallocks.com/.../Padlock-8

 joonis - http://www.historicallocks.com/.../Illustration-25
- 16. saj. levisid üheaegselt  torukujulised lukud, millel võis   olla aasast rippuv (piltidel) või šarniiriga liikuv kramp (ülal)
  (Raine Borg)
  foto    - http://www.historicallocks.com/.../Padlock-30
  joonis - http://www.historicallocks.com/.../Illustration-18
- 17. sajandil levis kruvivõtmega lukutüüp (Raine Borg)
  foto    - http://www.historicallocks.com/.../Padlock-39
  joonis - http://www.historicallocks.com/.../Illustration-31



Üldskeem


Korpus, lukustus-
riivi pesa


Lukustusriiv, kidavedrud,
kramp (tihvt alaosas)


Võti
- kidavedrudega  
  tabaluku skeem
  (Raine Borg)
http://www.historicallocks.com/.../Illustration-19s
http://www.historicallocks.com/.../Illustration-20s
http://www.historicallocks.com/.../Illustration-21s
http://www.historicallocks.com/.../Illustration-22s


Tagasi lehe sisukorda...


RIIVIGA TABALUKUD

- pöördvõtme ja (vedru)riiviga "kuul-lukk" (Raine Borg)

  foto    -
http://www.historicallocks.com/.../Padlock-9/
   joonis - http://www.historicallocks.com/.../Illustration-26/
- pöördvõtme ja riiviga kolmnurkne lukk (Raine Borg)

  foto    -  http://www.historicallocks.com/.../Padlock-14/
   joonis - http://www.historicallocks.com/.../Illustration-27s/
- pöördvõtme ja riiviga pool-südame kujuline  lukk
 (Raine Borg)

  foto -
http://www.historicallocks.com/.../Padlock-12/

  
joonised - http://www.historicallocks.com/.../Illustration-28/,
                     http://www.historicallocks.com/.../Illustration-29s/

- esindusliku karpluku tüüp 
taskukujuliselt väljakummitud       neljakandilise karbiga, mis pärineb 16. saj. Saksamaalt.  
  Lukutüüp pärineb 16. saj. Saksamaalt,  
Põhja-Euroopas on seda  
  valmistatud  mitusada  aastat (Raine Borg)

  foto -
http://www.historicallocks.com/.../Padlock-33/
   joonis - http://www.historicallocks.com/.../Illustration-30/
- alates 18. sajandist valmistatud kilbikujuline lukutüüp    
  (šarniiriga kramp, riiv, lukuaugu kaitse, lukuaugu tihvt)
 
 (Lehtede ja joonise autor - Raine Borg)
 
 
 joonis - http://www.historicallocks.com/.../Illustration-35/

  fotol  on Porvoo muuseumi kilbikujuline tabalukk

  
(pöörlev kramp ning võtmekarbik)
   http://www.historicallocks.com.../Padlock-65/
 


Tagasi lehe sisukorda...



TÖÖSTUSLIKU PERIOODI  LUKUD


1. Tööstuslik võtmekarbikuga lukk- sks. besatzungschloß,  ingl. ward lock    
sulgemise põhimõtte järgi - lükandriiviga lukk
riivi tõkestid (muugid)  -  vedrumuugid
võtme tüübiks  on pöördvõtmed, mis on eelistatult õõnsad
- võtme tõkesti - võtmekarbik
võtme turvaelemendid -võtme keelel karbikule vastavad väljalõiked; kui lukuaugus oli  
  tihvt, nõudis see õõnsat võtit (võtme nõrgestamine takistas jõu kasutamist valevõtmega ning  
 takistas sisenemist massiivse muukrauaga)

VARASEMAD VÕTMEKARBIKUGA LUKUD. Võtmekarbik on  turvaelement, mis  leiutati juba 15. sajandil -
vt. rauast riivlukk, ajalooline karplukk, vedrulukk, kirstu- ja laekalukud, tööstuslik karbiklukk. Karbik neediti ja joodeti kokku käsitöönduslikul moel, olles samavõrra hinnatud kui oli ka hinnalt kallis. Eriti keerukad said olla vedrulukkude karbikud, kuna poolpöördega võti ei pidanud läbima kogu karpi ning kõik sisselõiked ei läbistanud võtmekeele serva. See võimaldas teha isegi figuraalseid  väljalõikega võtmekeeli.

TOIMIMISE PÕHIMÕTE.
 Võtme pööramisel peab võtmekeel sobima võtmekarbikus olevate tõkestite kujule: kui riivluku võtit pöörati täispöörde võrra, pidid väljalõiked läbistama kogu keele (vt. illustr. "Lihtne võtmekeele tõkesti"). Enamasti jagas see keele kaheks osaks, millest ükst tõstis üles riivmuugi, teine lükkas edasi riivi.

18. sajandi võtmekarbikuga lukk (vt. illustr. "Kombineeritud karplukk") võis olla juba mõlemalt poolt võtmega avatav - selleks anti võtme keelele ebasümmeetriline profiil; samas tuli loobuda õõnsast võtmevarrest, mis oli olnud muukimist takistav turvaelement.
18. sajandi lõpul täiendati karbiklukku muukidega (patenteeritud Robert Barron´i poolt 1778), vastavalt lisandus võtme keele otsale muukidele vastav astmik (Barroni lukul oli muuke siiski vaid kaks)

- keeruline käsitöönduslik võtmekarbik (sks. kapelle) oli alates keskajast kõige hinnatum turvamehhanism, mis 18.sajandi tööstusliku tootmise käigus osutus liiga keeruliseks ning tõrjuti odavamate konstruktsioonide poolt välja 
- lihtne võtmekeele tõkesti 18. sajandi tööstuslikus lukus: plaat "a" jagab võtmekeele   pooleks, rõngasprofileering  "b" põhjustab sellele ristuvad väljalõiked (ristikujulise   väljalõike asemel puuriti tööstuses võtmekeele keskele auk)
- võtmekarbik ("c")19. saj. kombineeritud karplukus: võtme keelele on antud  ebasümmeetriline profiil, mis võimaldab lukku avada mõlemalt poolt (võtmega  
 sisenedes ei saa võti teiselt poolt väljuda
)


Tagasi lehe sisukorda...




2. Muukidega e. Chubb´i  lukk  riivi peal on muugid - sks. zuhaltung, sperrzuhaltung,  ingl. lever tumbler ("kangmuuk") -  pronksist tõkestiriivid, millele on antud raami kuju
sulgemise põhimõtte järgi - enamasti lükandriiviga lukk
riivi tõkestiks on kangmuugid e. lihtsalt "muugid"
võtme tüüp -  pöördvõti;  ühelt poolt kasutatav - vt. mööbliluku võti - on õõnesvõti
võtme turvaelemendid - võtmekeele otsal on astmik  (igale muugile oma aste)


Kangmuugi põhimõtte oli patenteerinud inglane Robert Barron 1778.a. (kuid tema kahe muugiga lukul oli lisaks alles veel ka võtmekarbik).  (Kangipõhimõttele vastavalt on muugil kokku kolm jõu rakenduspunkti : kangi üks ots kinnitub šarniiri teljele, teist otsa surub vedru, keskelt tõstab muuki võtme keel.)

    1818.a. patenteeris inglane Jeremiah Chubb juba ilma võtmekarbikuta luku, mille riivi ainsaks tõkestiks oli neljast muugist koosnev pakk (1847.a. versioonis suurendas ta muukide arvu kuuele).

TOIMIMISE PÕHIMÕTE
Muuke kasutatakse pakina, kus igal muugil on oma vedru, võtmekeele otsal on muukidele vastav astmik. Riiv küljele on needitud neljakandiline tapp, mis võib liikuda muugiraamide väljalõikes. Muugiraamide väljalõikesse ulatub ülevalt ja alt üks hammas. Kui võti tõstab muuki liiga vähe, tõkestab riivi liikumist ülemine hammas, kui võti tõstab muuki liiga palju, siis tõkestab alumine hammas. Valevõtme korral riiv ei liigu, jõu kasutamisel kiilub võti  kinni.
MÄRKUS: seifilukkudes on muukide vedrud sageli asendataud raskustega, külili asetatud seifi ei saa sel juhul avada!
 
Mõlemalt poolt avatava luku võtmel on ebasümmetrilise profiiliga keel, samas peab  keele astmik olema sümmeetriline - äärmine  hammas peab lükkama riivi, teiselt poolt avades - tõstma viimast muuki. Seetõttu on kahelt poolt avatava luku võtmel ka vähem variante. Kui tavalisel siseukse lukul on 4 muuki ning võtmel 24 varianti, siis kahelt poolt avatava lukul on  2 korda vähem.

Kangmuukidega lukke valmistatakse ka kahekordse muugipakiga nii,  et võtmel on kaks keelt - sellisel kujul kasutatakse neid  ka seifidel
.
 
Skandinaavias ja Inglismaal peetakse muukidega lukku tunduvalt kindlamaks kui hilisemaid nn. silinderlukke, seepärast eelistatakse neid kasutada näit. vanglates.
Saksamaal on mindud 1950-60-ndatel üle silinderlukkudele, kuna need on muukidega lukkudest odavamad ning võti on väiksem.


- animatsioon muukide toimimisest  
 (Muugi väljalõigetes liigub  neljakandiline tapp, mis on needitud riivi küljele.)

URL=http://de.wikipedia.org/wiki/ChubbschlossWikipedia


Tagasi lehe sisukorda...



3. Profiilvõtmega lukud - sks. buntbartschloß ingl. ingl. ward lock (võtme tõkesteid ei eristata)
 - 
lukukarbi võtmeaugule on antud keerukas kuju-  lukku sisenemiseks peab võtmekeelel olema vastav  
   profiil
.
sulgemise põhimõtte järgi -  lükandriiviga lukk
riivi tõkestiks on vedruga riivmuuk
võtme tüüp  - seest umbse varrega pöördvõti, mida saab kasutada ukse mõlemalt poolelt
võtme turvaelemendid -  võtme keelel peab olema keerukale lukuaugule vastav profiil, mis ei võimalda  
  valevõtme või sirge muukrauaga  siseneda



Profiilvõtmega lukk on leiutatud 18. sajandil,  kasutamiseks siseustel, avamiseks-lukustamiseks 
mõlemalt poolt. Tegemist on odava lukuga, mis on väga lihtsalt muugitav.  

TOIMIMISE PÕHIMÕTE. Võtmekeele profiilid ja luku võtmeaugud on ebasümmeetrilise kujuga, mis ei lase sisenenud võtmel  teiselt poolt väljuda. Võtit pöörates tõstab võtmekeel üles riivmuugi ning lükkab samas lahti riivi. 

-  profileeritud keelega võti - sks. buntbartschlüssel

 - profiilid on ebasümmetrilised, erinevate profiilide arvuks pakutakse                
   Saksamaal 68 kuni 340


Tagasi lehe sisukorda...

 

SILINDERLUKUD (kronoloogilises järjestuses)
Silinderlukud on pöördriiviga lukud, mille riivile on antud silindri kuju.

 4.  Bramah´ lukk e. pumplukk -pr. serrure à pompe ("pumplukk"),  sks. Bramah-Schloß, ingl. Bramah Lock
sulgemise põhimõte - silindrikujulis pöördriiviga lukk
riivi tõkestiks  on silindri pöörlemist blokeeriv erikujuline seib
võtme tüüp  - pöördvõti, millel puudub keel, silndrit pöörab torukujuline õõnes vars  (väike keel võtme  
  varrel on võtme orienteerimiseks)

võtme turvaelemendid -võtme torukujulisel otsal on erineva sügavusega sisselõiked, mille sisse asetuvad  
  võtme sisselükkamisel  ("pumpamisel") metallist lehtmuugid


Pumplukk on leiutatud juba 18. sajandil (ingl. Joseph Bramah 1784) ning seda kasutatakse tänapäevani, sest  muukimine on peaaegu võimatu.  
    - Bramah´ leiutist peetakse uuema ajaloo esimeseks lukuks, mis ei järginud varasemaid Antiik-Roomas  tehtud  leiutisi

    - Bramah´ lukk oli maailma esimene silinderlukk, millele järgnesid hiljem teised tänapäeval levinud silinderlukud:  Yale´tihvtlukk (1865),  Felteri muugikassett (1868) ja  Abloy ketaslukk (1907).  

Bramah alustas oma lukkude tootmist kohe, kuid tööstuslikult oli seda lukutüüpi  raske toota, alates 19. sajandist kasutatakse seda peamiselt seifidel.

TOIMIMISE PÕHIMÕTE. Lukul on torukujuline võti, millel otsal on erineva ügavusega sisselõiked. Sisselõigetesse peavad sobima lukuaugu põhjas olevad (tavaliselt 6-7, Bramah´algupäranditel 13 -18) ühesuguse kõrgusega lehekest, millest igaühe välisservale, kuid
erinevale kõrgusele, on tehtud  üks sisselõige. Vedru survet ületades surutakse ("pumbatakse")võti lukuaugu põhja ning õige võtme korral joonduvad väljalõiked samale ringjoonele, mis vabastab lukustusseibi  ning lukusilindrit saab võtmest pöörata.

- Bramah lukk: sisselõiked võtmetoru otsas peavad vajutama lukuaugu põhjas olevad lehekesed  õigele kõrgusele
 
Ameerika lukksepp ja muukija  Alfred Charles Hobbs kulutas 1851.a. Londoni maailmanäitusel  Bramah luku muukimisele 16 päeva (51 töötundi), samas kui muukidega luku avamisele kulus tal vaid paar minutit.

      
- luku ehitus on äärmiselt lihtne, kuna selle põhjas on vaid üks vedru
 
Tagasi lehe sisukorda...



5.  Yale´ silinder- e. tihvtlukk - sks. zylinderschloß, ingl. pin tumbler lock 
sulgemise põhimõtte järgi - silindrikujulise pöördriiviga lukk
riivi tõkestikson kahest osast koosnevad metallist tihvtmuugid, igaühel oma vedru
võtme tüüp  -  pressitud profiiliga lame pöördvõti
võtme turvaelemendid võtme ühel või mõlemal serval on kaldu freesitud hambad, mille põhjad peavad olema täpsel kõrgusel, et tõsta tihvtid õigele kõrgusele

Tihvmuukidega silinderluku on patenteerinud 1861-1865 ameeriklane Linus Yale Jr. (5 tihvtiga silindermehhanism, lame pressitud võti).
Kahepoolne ukseluku südamik on patenteeritud Saksamaal (Sylvester Wöhrle
1924 - sks.profilzylinder).

TOIMIMISE PÕHIMÕTE.Silindrikujulist pöördriivi läbib komplekt kaheksjagatud pronkstihvte. Luku avamiseks peab võti nihutama  tihvtipaare sel määral, et kõik liitekohad ühtiksid pöörleva silindri pinnaga - seejärel saab silinder pöörduda. Iga tihvtipaari surub võtme suunas väike spiraalvedru.  Võtme ühel või mõlemal serval on hammastus, mille põhjad vastavad tihvtide kõrgusele, vahepealse tipud on lõigatud  kaldu. Võtme sisselükkamisel libisevad tihvtid mööda kaldpindu, kuni võti on jõudnud lõpuni - õige võtme korral ühtib iga tihvtipaari liitepind silindri pinnaga, mis võimaldab silindrit pöörata.

Tänapäeval esineb palju kahepoolse tihvtireaga silinderlukke (võtme mõlemad servad on hambulised), vähem on lukke, millel tihvtide lohudasuvad võtme külgpinnal.


Ilma võtmeta

Õige võtmega

Silinder pöördub

Valevõtmega
-  tihvtidega silinderlukk    (Yale´ lukk)

SILINDERLUKU  ERINEVAID RAKENDUSI.

        - nn. "snepperlukk" (sks. schnapper e. "põrklukk") toimib vedrulukuna - lukusilindriga on ühendatud           pöörlev tapp, mis võtmest pööramisel nihutab kaldotsaga vedruriivi
        - nn. "postkastilukk" toimib otseselt pöördriivina :  silindriga ühendatud pöörlev tapp fikseeribki ukse
        - nn "lukusüdamik" on
võtmeaugu blokeerimislukk, mis on lisatud lihtsale riivlukule




6. Kassettlukkk -  sks. zylinderschloß, kassettenschloß,  ingl. wafer tumbler lock - on ühetaolistest plaatidest koosneva muugipakiga ("kassetiga") silinderlukk
sulgemise põhimõtte järgi silindrikujulise pöördriiviga lukk
riivi tõkestiks on muukide pakist("kassetist") välja ulatuvad plaadiservad, mis blokeerivad silindri
võtme tüüp  -  lame pressitud pöördvõti
võtme turvaelemendid - võtme serval peab olema täpne hammastus; levinud on kahepoolse hammastusega   võtmed

Kassettlukk
on patenteeritud 3 aastat peale Yale lukku (Philo Felter 1868) ning  tänapäeval on see kõige odavam ja levinum silinderlukk. Nõrga konstruktsiooni tõttu leiavad kassettlukud rakendust  peamiselt siseustel ja mööblil (nn. "postkastilukud"). Aga ka autode ustel!

TOIMIMISE PÕHIMÕTE. Muugikassett koosneb ühesugustest plaatidest, mille keskel on ühetaolised, kuid erineval kõrgusel paiknevad võtmeavad.
Võtmed võivad olla nii ühe- kui ka kahepoolse hammastusega, muuke on tavaliselt 4 ning igal muugil on vedru (sõltuvalt valmistajast kasutatakse siiski erinevaid konstruktsioone).
Võtme lükkamisel
lukuauku "kopeerib"  kassett võtme hammastuse ning õige võtme  korral ühtib  kasseti plaatide välispind silindri pinnaga - ning lukusilinder saabki  pöörelda.


  Ilma võtmeta

 Õige võtmega

Silinder pöördub


Tagasi lehe sisukorda...

 


7. Ketaslukk e. Abloy lukk - sks. scheibenschloß, ingl. disk tumbler lock- on pöördriiviga
    silinderlukk, mille silindriks on kestasmuukide pakk 
sulgemise põhimõtte järgi - silindrikujuline pöördriiv
silindri tõkestiks on kettapaki pinnal asuv lukustuslatt, mis õige võtme korral  asetub vastavasse soonde
võtme tüüp  -  pöördvõtme varrel on poolitatud ümarprofiil, millele on freesitud täpse nurga all faasid
võtme turvaelemendid - võtme varrele  on freesitud iga ketta pöördenurgale vastav faas
MÄRKUS:
seifi ketaslukul võti puudub - iga ketast keeratakse eraldi numbrinäidu järgi, riivi avamiseks on  ratas
 
Ketasluku patenteeris 1907.a. rootslane  Emil Henriksson,  tema firma Abloy alustas tootmist 1918.

Silinderlukust erinevalt ei sisalda ketaslukk ühtki vedru, mis lubab seda kasutada kõige ekstreemsemates oludes. Ketaste pakki  saab võtmest avad ja keerata vaid ühes suunas,
võtme eemaldamiseks tuleb võti pöörata tagasi algseisu. Kuna riivi tagasipööramine võtmest pole võimalik, on riiviks enamasti  vedruriiv.

TOIMIMISE PÕHIMÕTE
.
  Ühetaoliste ketaste keskel on ühetaoline võtmeava, kuid iga ketta välisserva on tehtud erineva paigutusega sisselõige. Õige võtme korral asetuvad ketaste väljalõiked nii, et nad asetuvad ühele joonele. Kui paki välispinnale on moodustunud sirge soon, langeb sinna pöörlemist blokeerinud lukustuslatt ning silinder on pöörlemiseks vaba.

  - Abloy ketasmehhanismiga nn."lukusüdamik"  ja  
  selle võti
 
Tagasi lehe sisukorda...