KAUGRELVAD ANTIIK-KREEKAS (Jaan Märss - viimati täiendatud 2013 a. (JM)- minu poolt tõlgitud või tõlgendatud nimetus ) |
1.
Viburelvad 1.1. käsiamb gastraphetes 1.2. raskeamb oxybeles |
2.
Väändemasinad (JM)- e. torsioonmasinad 2.1. odaviskemasin euthytonon ( e. katapeltes) 2.2. kiviheitemasin palintonon |
vt. Fortifikatsioon
antiikajal - Peter Connolly (vn. tõlge)
URL:
http://www.worldcat.org/title/gretsiia-i-rim-entsiklopediia-voennoi-istorii
-
pildimaterjal vt. album
(HTML).
vt. Эллинистическая
техника – А.В.
Болдырев, Я.М. Боровский 1948
URL:
http://www.xlegio.ru/pubs/hellenic/hellenic_warfare.htm
- pildimaterjal vt.
album
(HTML).
vt.
Surviving
Greek and... by W.Soedel and V.Foley - 1979
URL:
http://www.scientificamerican.com /March 1979
- pildimaterjal vt. album
(HTML).
vt. Ancient
Greek Artillery... by Michael Lahanas - 2010.a.
URL:
http://www.mlahanas.de/Greeks/war/CatapultTypes.htm
- pildimaterjal vt. album
(HTML)
Kreeka-Rooma
heitemasinate arheol. leidude kohta vt.:
D.Baatz
- Recent Finds of Ancient Artillery 1978 (HTML).
URL:
http://www.jstor.org/stable/525936
D. Baatz -
Archaeological Finds
(ingl. k.)
D. Baatz -
Archäologische Funde (sks. k.)
URL:
http://home.t-online.de/home/d.baatz/katfund.htm - 2001.a.
- pildimaterjal vt. album (HTML)
1. Viburelvad
Antiik-Kreekas.
Makedoonia raskejalavägi moodustas lahingukorra, milleks oli phalanx. Selle kõrval kasutati kergemat jalaväge, mille hulka kuulusid ka vibukütid. Makedoonia-Pärsia sõjas osales kolm vibuküttide väeosa, igaühes 500 meest. Kuulsaimad olid Kreeta vibukütid.
Kreeka vaasidel kujutatud vibud on kujult nn. sküüdivibud.
Kui Makedoonia Aleksander päris oma isalt 3000-mehelise ratsaväekorpuse, liideti sellele 330.a. e.m.a. pärslastest ratsavibukütid, veidi hiljem ka nooli-odasid heitevarrega viskavad ratsaväelased. Нечитайлов 2000 (http://www.xlegio.ru - salvestus 2008)
1.1. Käsiamb gastraphetes.
(Käsiammu
all ei tule siinkohal mõista mitte käestlastavat
kerget
ambu, vaid relva, mis ei vajanud lafetti - kindluses
võis
selle toetada müürile, välilahingus aga
kõrgele
kilbile, ees kummarduva abilise seljale või
kaasaskantavale
toele.)
vt.
Gastraphetes
(ingl. k. - D. Baatz)
vt. Gastraphetes
(sks. k. - D. Baatz)
URL:
http://home.t-online.de/home/d.baatz/katfund.htm - 2001.a
Kreeka-rooma
käsirelvadest
vt. Ручная
артиллерия. А.Зорич, И.Каюмов 2003
- pildimaterjal vt.: album
(HTML). (http://www.xlegio.ru - salvestus
2008)
1.2. raskeamb oxybeles oli kinnitatud lafetile (materjal vt.: ÜLDKÄSITLUS)
Koondatud pildimaterjal vt: album (HTML). (http://www.xlegio.ru - salvestus 2008)
350-300
aastatel e.m.a. hakati Kreeka heitemasinatel kasutama ka
torsioon- e. väändejõudu.
Pingutusraami vahele olid pingega
väänatud
loomakõõlustest
või jõhvidest-juustest punutud
köied,
köiekimpusid
väänavad hoovad pingutasid
omakorda viskenööri. (Kõõluste-ligamentide
elastsusjõud ületab vibu valmistamiseks
parima puidu
-
jugapuu - elastsusjõu 3-4 kordselt. Nii
salvestab
jugapuu jõudu 900 J/kg, loomasarv -
1500 J/kg, kõõlusmaterjal -
2500 J/kg. )
Kõõlustena kasutati peamiselt kokkupleisitud loomset kõõlusmaterjali (looduslik polüamiid), mida osati kokku punuda ja töödelda. Materjaliks koguti veiste kannakõõluseid ja kaelaligamente (ligamentum nuchae), mis on eriti pikad rohusööjatel loomadel (kaelaligamentide abil hoiab loom süües oma pead, eriti pikad kaelaligamendid on näiteks pühvlil). Sobivat kõõlusmaterjali õnnestus seepärast koguda vaid aladel, kus kasvatati palju lihaloomi - stepialadel ja mägedes, kus oli levinud karjakasvatus.
oli kahe torsioonhoovaga masin, mille vahele oli pingutatud viskenöör (võis olla punutud ka kõõlustest). Masin toetus pulditaolisele alusele.
vt.
Euthytonon
(ingl. k. - D. Baatz)
vt. Euthytonon
(sks. k. - D. Baatz)
URL:
http://home.t-online.de/home/d.baatz/katfund.htm - 2001.a
(vt. ka : ÜLDKÄSITLUS)
Odaviskemasina efektiivne laskekaugus oli kuni 150 m, maksimaalseks laskekauguseks 250 topeltsammu e. ca 370 m, kuid sellisele kaugusele lastes puudusid nii täpsus kui ka löögijõud.
Koondatud pildimaterjal vt: album (HTML).
2.2. kiviheitemasin palintonon oli samuti kahehoovaline torsioonmasin, kuid tunduvalt suurem, sellega heideti kive.
Koondatud
pildimaterjal vt: album
(HTML).
vt. Palintonon
(ingl. k. - D. Baatz)
vt. Palintonon
(sks. k. - D. Baatz)
URL: http://home.t-online.de/home/d.baatz/katfund.htm
- 2001.a
Rekonstrueerimise näiteid tänapäeval:
Legion
XXIV
Ballista Page - 2005
vt.: veebileht salvestatud pildimaterjal: album URL=http://www.legionxxiv.org/catapulta.htm |
-
The Ballista Under Construction 1997-98 vt. salvestatud veebileht: http://www.jaanmarss.planet.ee/juhendid/Kaugrelvad_Antiik-Kreekas/ andmebaas/palintoni%20rekonstr/ConstructionPics.htm vt. salvestatud pildimaterjal.: album URL= http://198.144.2.125/Siege/ConstructionPics.htm |
(vt. ka : ÜLDKÄSITLUS)
Juba
3. saj.
e.m.a. tegid
mõlemad väändemasina
tüübid läbi ehitusliku standardiseeringu,
masinaid
hakati jagama suurusklassidesse vastavalt heitekivi kaalule:
10,
15, 25 või
30 miini raskusi kuule heitvateks masinateks (1 miin = 0,44
kg). Suurimate
masinate puhul on kirjutatud 60 miini kaaluvatest
kuulidest.
Heitemasinad
ei olnud Kreekas hajutatud üksikute
väeüksuse
vahel (nagu oli hiljem Rooma
leegionides), vaid nad moodustasid
sõjaväes omaette
üksuse.