Hollandikeelne veebileht http://home.telfort.nl/gjallar/index.html käsitleb normannide tegevust Madalmaades. Autoriks ja veebilehe koostajaks on Luit van der Tuuk (Utrecht, Holland), kelle lahkel loal olen tõlkinud sellest osa ja saanud kasutada ka lehe kujundust. Eesti keelde tõlgitud osa käsitleb friisi koge ajalugu http://home.telfort.nl/gjallar/koggen.html , millele olen lisanud linke sama autori teisele veebilehele http://www.dorestadonthuld.nl , mis tutvustab Dorestad´i sadamapaiga ajalugu. Lisaks on Luik van der Tuuk andnud kasutada fotosid friisi koge mudelist. Tõlkinud: Jaan Märss |
TAANI VALITSEJAD JA FRIISI KOGE |
Friisi rannalähedastele aladele, mis on tänased Hollandi rannikuprovintsid, pakkus 9. sajandil piraatide eest kaitset Franki kuningakoda, kasutades selleks taani sisserändajaid. Frankid ise poleks olnud valmis kaitsetegevuseks "ligipääsmatus piirkonnas selle arvukate veeteede ja läbimatute soodega" (1). Seetõttu otsisid nad koostööd taani sisserändajatega, kes olid üles näidanud võimekust sõjas märgaladel. Samas on kaheldav, kas nad kestval viibimisel Friisi rannikuvetes kasutasid oma pikklaevu või hoopis friisi laevatüüpe. Oma raske ("zware") kiilu tõttu olid esimesed madalatel Friisi laguunidel täiesti sobimatud. Lisaks on küsitav, kas neil oli alati piisavalt laevu. Selleks tuli taanlastel kasutada kohapeal ehitatud laevu, friisi kogesid, mis olid kohandatud paikkondlikele oludele. |
Koge oli keskaegsel Friisi rannikul levinud kaubalaev, mille kohta on arheoloogilisi tõendeid alles 12. sajandist. Kui otsime selle laevatüübi kohta varasemaid keskaegseid allikaid, siis peame keskenduma teistele, mitte arheoloogilistele tõenditele. Ikonograafiliste allikate ja etümoloogiliste jälgede põhjal võime järgneda friisi kaupmeestele ja nende kogedele Skandinaaviasse Seejärel pöördume koos Taani ümberasujatega tagasi Friisi rannikuvetesse, kus nad asutavad kogedel põhineva maakaitseväe. Koge päritolu Põhja-Jüütimaal esines sporaadiliselt veel üks laevatüüp, mis on lähedalt suguluses kogega. See on kaag (kåg), mis kadus 19. sajandil Madalmaade vetest, kuid esineb tänini veel Limfjordi lääneosas. Madala ehitusega kaag´il on karveelplangutusega sile põhi ja kallutatud pardad. Lamedapõhjalised karveelplangutusega laevad puuduvad Põhjamaade laevaehtistraditsioonis täielikult (2). Laev ilma kiiluta pole kindlasti põhjamaine arendus, pigem on see Skandinaavias knarr´i nime all tuntud kaubalaeva friisi ekvivalent. |
kogge op volle zee Deze tekst is een verkorte weergave van het artikel: 'Deense heersers en de Friese kogge in de vroege Middeleeuwen', verschenen in twee delen in: Spiegel der Zeilvaart 31-9 (2007), 25-29, resp. 31-10 (2007), 35-39. |
klinknagel met sluitplaat van het Noordse type (uit Dorestad - noordelijke haven)
|
Varased koged on inspireeritud mitte Põhjamaadest, vaid lähtuvad rohkem Keldi-Rooma rannasõidupargase traditsioonist (3). (Vt. http://www.dorestadonthuld.nl/Schepen.html#pt001 ) Need nn. Zwammerdam´i tüüpi laevad teisest või kolmandast sajandist, mis leitud Hollandist, on koge taoliselt sileda põhja ja naelutatud klinkervoodriga, mille juures kasutatud naelad olid siseküljel tagasi keeratud. Viimaseid võib näha ka hilisematel kogedel (4). Skandinaavia laevade naelad olid seevastu needitud. Vanimad väljaspool Taanit teadaolevad koged on leitud Zuyder Zee poldrilt Hollandis ning neid dateeritakse 13. sajandi esimesse poolde.
Müntidelt, mis on löödud Karl Suure ja Ludwig
Vaga ajal franki
sadamates Dorestad ja Quentovic, leiame
sirbikujulisi laevu. Neid võime koos Ellmers´iga
klassifitseerida kui proto-hulk´i (5). Ilmselt
on
hulk olnud
neis sadamates oluline kaubalaev, keda on müntidel
jäädvustatud
kui tähtsat "rahategijat". |
Ükski Dorestadi ja Quentovic´i müntidel kujutatud laevadest ei sarnane kogega. Selleks peaksime olema mitte Friisimaa rannas ega üldse Franki riigis, vaid hoopis Rootsi Birka´s. Seal on mitmest 9. sajandi kalmest leitud mitukümmend brakteaati, mis on peamiselt Dorestadi müntide imitatsioonid varasest 9. sajandist (6). Peale puhaste imitatsioonide on olemas ka eksemplarid, mis on inspireeritud ülalmainitud Dorestadi müntidest, kuid kujutavad täiesti teistsuguseid laevatüüpe. Tüüpiliste skandinaavia laevade kõrval, millel on kumerad täävid ja rida kilpe, esineb ka laevatüüp, millel on lame põhi ning kõrge ja sirge vöör- ja ahtertääv. Peamiselt nende tunnuste järgi kinnitas Ellmers, et peab neid friisi kogedeks (7). Mündid on dateeritud 9. sajandi esimestesse aastakümnetesse (8). Kujutatud (proto-)koged teevad Ellmersi järgi välja (9), et rahasüsteem pole ilma friisi mõjudeta ning Haithabu (Hedeby) tuleks lugeda varasemaks kui Birka. Sest Haithabu oli 9. sajandil oluline kauba- ja laoplats taanlaste, slaavlaste, friiside ja sakside piirialal. Siin oli friisidel alates 8. sajandist oma kaubahoov (10). Seetõttu võivad need mündid väga hästi olla friiside poolt löödud. On vähe tõenäoline, arvestades kultuurilise eripära tähtsust, et taanlased kujutasid oma müntidel friisi laevatüüpi. (Vt. http://www.dorestadonthuld.nl/Schepen.html#pt004 ) |
twee munten, beide afkomstig uit Birka, graf 526 (Malmer, 1966) |
Kogu Friisi ja Alam-Saksi rannikul tuleb kohanimedes sageli ette toponüüm Kaag, Koog või nende tuletised, mis on algselt tähistanud tõusulainega haaratud rannikualasid. Seos kogega, mis ehitatud sama tõusumere jaoks, on ilmne ning näitab selle laevatüübi friisi päritolu. Koged sobisid ideaalselt rannasõiduks Taanisse ning võisid olla kasutusel ka kaasaegsetes Ribe ja Hollingstedt´i sadamates. Haithabu kaudu tuli koge Balti merele ning arendati hilisemaks hansalaevaks. See on palju Põhjala detaile, nagu T-kiil, üle võtnud (11). Suure Hansalaev oleks viimaks, oma suure kandevõime ja suhteliselt lihtsa konstruktsiooni tõttu välja tõrjunud skandinaavia laevatüübi. Piki Blekinge rannikut Lõuna-Rootsis on mitmeid kohanimesid, mis on seotud kogega (12). Kas need on dateeritavad Hansa perioodi, pole teada. See on eelkõige Kugghamn, rootsi kaubalinnast Birka põhja pool asuv laht (13). Lahe nimetuse kujunemisel võib oletada friisi kaupmeeste osalust, kes seda sadama juures regulaarselt kasutasid. Kogeorganisatsioon |
Literatuur Arbman, H., The Vikings (Londen 1961) |
On mõeldav, et piraatluse ohu tõttu on navigatsioonihooajal korraldatud laevadega rannavalve, laevastik vabadest saksa talupoegadest, kes patrullisid suvekuudel. Sellel on veidi variatsioone piki Friisi ja Taani rannikut, vastavalt friiside ja taanlaste ajaloolistele sidemetele. Siit alguse saanud organisatsiooni on hilisemad valitsejad kasutanud oma huvides. Võimu järjest tsentraliseerides on nad selle üle võtnud ja allutanud endale kui väeteenistuse kohustuse. Nii juhtus Skandinaavias, kus 10 ja 11. sajandil kehtestasid end tugevad kuningad, hakates valitsema suuri maa-alasid (17).Laialt levinud leidang (leiðangr) oli järgnevalt kohalike valitsejate, hiljem kuningate poolt sisse viidud väeteenistuskohuslus (18). |
Lääne-Friisimaal püüdsid Franki kuningad värvata oma teenistusse algselt vabade talupoegade maakaitseorganisatsiooni. 9. sajandi kolmekümnendatel aastatel oli Louis Vagal vähe edu laevade kaitsmisel Friisi rannikul piraatluse vastu. See polnud lõppude-lõpuks mitte ainult franki kuningate, vaid ka taani valitsejate huvides, et friisid saaksid jätkata oma kogede kasutamist, andes nende käsutusse olemasoleva maakaitse. Ilmselt oli nende saabumisest alates piisavalt volitusi, et teha seda elanikkonnale kohustuslikuks. Mõtleme eriti Rorik´ile (Hrœrekr), kelle võim ulatus mõningate vaheaegadega u. 25 aastat üle Friisimaa ning kes oli tõenäoselt vastutav olemasoleva rannavalve ühteliitmisel üheks organisatsiooniks, et see täidaks oma eesmärke. (Vt. Rörik von Dorestad - 1841-1873) Hrœrekr on algselt sisenenud Friisi vetesse pikkade skandinaavia tüüpi laevadega. Aga need olid Friisimaa madalates laguunides ja tõusu-mõõnavee kanalites vähesobivad. Kuigi väikese süvisega, oli vähe tõenäone, et need pikad laevad väljaulatuva kiiluga oleksid saanud madalates vetes randa. Säilinud andmetel on kõik viikingite rünnakud jõudnud sihile otse jõgede kaudu. (Vt. http://www.dorestadonthuld.nl/Schepen.html#pt003 ) Hrœrekr´i rolliks oli kaitsta Friisi rannikut, aga friisi elanikkonna valitsejana pidi ta pääsema ka piirkonna madalatesse laguunidesse ja tõusu-mõõna kanalitesse. Selleks pidi ta leidma Friisi vete jaoks sobivama laevatüübi. Uusi laevu vajas ta igal juhul, sest ei möödunud palju aega, kui mõned tema ümberasujatest ja lindpriidest heiskasid piraaatidena purje ning asusid otsima saaki ja kuulsust. Kahtlemata oli ta omastanud vajalikke laevu, aga on tõenäone, et ta kasutas ka kohalike friisi laevaehitajate teenuseid. Kes ehitasid oma traditsioonilist laevatüüpi, koget, mis sobis täielikult Friisi madalalatele tõusu-mõõnavetele (19). Võimalik, et Hrœrekr´il olid strateegilise reservina käepärast ka mõned pikklaevad, sesgt suur hulk tema meestest oli jäänud Inglismaale (a. 867 - JM). Kogeteenistuse elanikkonna tõttu (cokingi), kes mässasid kord liiga laialt interpreteeritud maakaitsekohustuse vastu (20), jäi taanlastel koge-organisatsiooni suhtes vähe usaldust. Vaatamata taanlaste ülemvõimu lõpule ja Franki keskvõimu nõrgenemisele jäid koge-organisatsioonid siiski jätkuvalt alles. Kogeteenistus oligi Friisimaal pikemat aega maakaitsekohusluse vormiks. Alles Hollandi krahvide ilmumisel kujundati laevateenistus ümber üldisemaks maakaitseväe kohusluseks. |
Noten (1) Regino, zie Rau, 1960, 268-270 |
Normannide laevateenistuse esinemisest pole väljaspool Friisimaa laevapiirkondi mingeid jälgi, sealhulgas ka mitte Inglismaa "Taani seadusega" piirkonnas Danelaw ega Normandias. Enne normannide invasiooni oli Inglismaal mereline väekohuslus küll piirkonniti reguleeritud, aga teisiti kui Friisimaal - piirkonnad, hides (21), olid rohkem üldise administratiivse iseloomuga. Väekohuslus kui vabade talupoegade väeteenistus oli Friisimaal taani kolonisatsioonist tunduvalt varasem. Seetõttu oli ka mereline väekohuslus rajatud samale alusele. Peale inglise hides esinevale väekohuslusele on kõik toimunud väljaspool Inglismaad, Danelaw (22). Normandias on kehtestatud mitmesuguseid hiljem Skandinaavias ümberjutustatud seadusi, kuid skandinaavia väeteenistuse mudel seal puudub. Olid magnaadid - Wilhelm Vallutaja vasallid ja kleerikud - kes panid feodaalse korra järgi välja laevu ja mehi, lahinguks Hastingsi juures. Nii oli laevateenistus edukalt integreeritud mitte Inglismaal või Normandias - kus varasel keskajal puudus oluline meretranspordi taust - vaid Friisimaal, kus elanikkond oli nagu Skandinaaviaski traditsioonioliselt tuttav laevandusega. Kõige ilmsem oligi seejuures veealade kaitse. Taani valitsejad võisid kasutada friisi koge eeliseid. Ei ole juhus, et ka kogeteenistusega seotud elanikkond (cokingi - JM) on korrektselt nimetatud selle laevatüübi järgi. Vt. ka fotod
friisi koge mudelist |
het bestuursgebied van Hrœrekr in de |