header Gjallar, Noormannen in de Lage Landen

Hollandikeelne  veebileht  http://home.telfort.nl/gjallar/index.html   käsitleb normannide tegevust Madalmaades. Autoriks ja veebilehe koostajaks on  Luit van der Tuuk (Utrecht
, Holland), kelle lahkel loal  olen tõlkinud sellest osa  ja saanud kasutada ka lehe kujundust. Eesti keelde tõlgitud osa  käsitleb friisi koge ajalugu  http://home.telfort.nl/gjallar/koggen.html ,  millele olen  lisanud linke  sama autori teisele veebilehele http://www.dorestadonthuld.nl , mis tutvustab Dorestad´i sadamapaiga ajalugu. Lisaks on Luik van der Tuuk andnud  kasutada  fotosid friisi koge mudelist. 

Tõlkinud: Jaan Märss

   TAANI VALITSEJAD JA FRIISI KOGE

Friisi rannalähedastele aladele,  mis on  tänased Hollandi rannikuprovintsid, pakkus 9. sajandil piraatide eest kaitset Franki kuningakoda, kasutades selleks taani sisserändajaid. Frankid ise poleks olnud valmis kaitsetegevuseks  "ligipääsmatus piirkonnas selle arvukate veeteede ja läbimatute soodega" (1). Seetõttu otsisid nad koostööd taani sisserändajatega, kes olid üles näidanud  võimekust sõjas märgaladel. Samas on kaheldav, kas nad  kestval viibimisel Friisi rannikuvetes kasutasid oma  pikklaevu või hoopis friisi laevatüüpe.  Oma raske ("zware")  kiilu tõttu olid esimesed madalatel Friisi laguunidel  täiesti sobimatud. Lisaks on küsitav, kas neil oli  alati piisavalt laevu. Selleks tuli taanlastel kasutada kohapeal ehitatud laevu, friisi kogesid, mis olid kohandatud paikkondlikele oludele. 


Koge oli keskaegsel Friisi rannikul levinud kaubalaev, mille kohta on arheoloogilisi tõendeid alles 12. sajandist.   Kui otsime selle laevatüübi kohta varasemaid keskaegseid allikaid, siis peame keskenduma teistele, mitte arheoloogilistele tõenditele.  Ikonograafiliste allikate ja etümoloogiliste jälgede põhjal võime järgneda  friisi kaupmeestele ja  nende kogedele  Skandinaaviasse
Seejärel pöördume koos Taani ümberasujatega tagasi Friisi rannikuvetesse, kus nad asutavad kogedel põhineva maakaitseväe. 

Koge päritolu
Esmalt peame küsima, kas on märke selle kohta, et  alates 13. sajandist Hansa regioonis  levinud  koge  pärineks  9.- 10. sajandist? Kuigi meil pole teada eelkäijaid varasemast keskajast, võime nime põhjal siiski eeldada, et friisi kogel leidub hilisema hansa kogega  siiski ühisjooni.  Kiire arengu tõttu jäi Friisi laguunimere väikeste laevade algsest  iseloomust  vähe alles, kuid säilis  nimetus "koge".  Friisidel  oli  algne  kontinentaalne laevatüüp kohandanud  Friisi madala  tõusu-mõõnamerega.  Eelkõige tuleb mõelda  lamedapõhjalistele paatidele, mis võisid  purjetada  ja mõõna ajal peatuda väikestes lahtedes, et  seal peale- ja mahalaadida. Sellise laevaga said kaupmehed purjetada ka Taanisse,  mis on võimalik mööda Waddensee madalat barjääsaarte tagust laguunimerd. Kuna skandinaavia laevad olid vähe sobivad selleks, et tõusuvee ajal  Lääne-Jüütimaale purjetada, on taanlased  ehitanud selleks friisi tüüpi laevu. Nii ongi  kõige varasemad koged leitudki just Jüütimaalt.  Kollerup´is ja  Kolding´is leitud vrakkide osad pärinevad 12. sajandist.  

Põhja-Jüütimaal  esines sporaadiliselt veel üks laevatüüp, mis on lähedalt suguluses kogega.  See on  kaag (kåg), mis kadus 19. sajandil Madalmaade vetest, kuid esineb tänini veel Limfjordi lääneosas. Madala ehitusega kaag´il  on karveelplangutusega sile põhi ja kallutatud pardad. Lamedapõhjalised karveelplangutusega laevad puuduvad Põhjamaade laevaehtistraditsioonis täielikult  (2). Laev ilma kiiluta  pole kindlasti  põhjamaine arendus,  pigem on see Skandinaavias knarr´i nime all  tuntud  kaubalaeva friisi ekvivalent.   


kogge op zee
kogge op volle zee


Deze tekst is een verkorte weergave van het artikel: 'Deense heersers en de Friese kogge in de vroege Middeleeuwen', verschenen in twee delen in: Spiegel der Zeilvaart 31-9 (2007), 25-29, resp. 31-10 (2007), 35-39.



klinknagel met sluitplaat van het Noordse type
(uit Dorestad - noordelijke haven)


gebogen 'kogge' nagel
(uit Dorestad - noordelijke haven)


Varased koged on  inspireeritud mitte Põhjamaadest, vaid lähtuvad rohkem Keldi-Rooma rannasõidupargase traditsioonist (3).
(Vt. http://www.dorestadonthuld.nl/Schepen.html#pt001 )
Need nn. Zwammerdam´i tüüpi laevad teisest või kolmandast sajandist, mis leitud Hollandist,  on koge taoliselt  sileda põhja ja naelutatud klinkervoodriga, mille juures kasutatud naelad olid siseküljel tagasi keeratud. Viimaseid võib näha ka hilisematel kogedel (4). Skandinaavia laevade naelad olid seevastu needitud. Vanimad väljaspool Taanit teadaolevad koged on leitud Zuyder Zee  poldrilt Hollandis ning neid dateeritakse 13. sajandi esimesse poolde.

Müntidelt, mis on löödud Karl Suure ja  Ludwig Vaga ajal franki sadamates Dorestad ja Quentovic,  leiame sirbikujulisi laevu. Neid võime koos Ellmers´iga klassifitseerida kui  proto-hulk´i (5). Ilmselt  on hulk olnud neis  sadamates oluline kaubalaev, keda on müntidel jäädvustatud kui tähtsat "rahategijat".
(Vt. http://www.dorestadonthuld.nl/Schepen.html#pt002 )


Ükski Dorestadi ja Quentovic´i müntidel kujutatud laevadest ei sarnane kogega.  Selleks peaksime olema mitte Friisimaa rannas ega üldse Franki riigis, vaid hoopis Rootsi Birka´s.  Seal on  mitmest  9. sajandi kalmest  leitud mitukümmend brakteaati, mis on peamiselt Dorestadi müntide imitatsioonid varasest 9. sajandist (6). Peale puhaste imitatsioonide on olemas ka eksemplarid, mis on inspireeritud ülalmainitud Dorestadi müntidest, kuid kujutavad täiesti teistsuguseid laevatüüpe.  Tüüpiliste skandinaavia laevade kõrval, millel on kumerad täävid ja rida kilpe, esineb ka laevatüüp, millel on lame põhi ning  kõrge ja sirge vöör- ja ahtertääv.  Peamiselt nende tunnuste järgi kinnitas Ellmers, et peab neid friisi kogedeks  (7). Mündid on dateeritud 9. sajandi esimestesse aastakümnetesse (8). Kujutatud (proto-)koged  teevad Ellmersi järgi välja (9), et rahasüsteem pole ilma friisi mõjudeta ning Haithabu (Hedeby) tuleks lugeda varasemaks kui Birka.
Sest Haithabu oli 9. sajandil oluline kauba- ja laoplats taanlaste, slaavlaste, friiside ja sakside piirialal.  Siin oli friisidel alates 8. sajandist oma kaubahoov (10). Seetõttu võivad need mündid väga hästi  olla friiside poolt löödud.  On vähe tõenäoline, arvestades kultuurilise eripära tähtsust, et taanlased kujutasid oma müntidel friisi laevatüüpi.
(Vt. http://www.dorestadonthuld.nl/Schepen.html#pt004 ) 


BirkaBirka
twee munten, beide afkomstig uit Birka, graf 526 (Malmer, 1966)


Kogu Friisi ja Alam-Saksi rannikul tuleb kohanimedes sageli ette toponüüm Kaag, Koog  või nende tuletised, mis on algselt tähistanud tõusulainega haaratud rannikualasid. Seos kogega,  mis ehitatud sama tõusumere jaoks, on ilmne ning näitab selle laevatüübi friisi päritolu. Koged sobisid ideaalselt rannasõiduks Taanisse ning  võisid olla kasutusel ka kaasaegsetes Ribe ja Hollingstedt´i sadamates. Haithabu kaudu tuli koge Balti merele ning arendati hilisemaks hansalaevaks. See on palju Põhjala detaile, nagu T-kiil, üle võtnud (11).  Suure Hansalaev oleks viimaks, oma suure kandevõime ja suhteliselt lihtsa konstruktsiooni tõttu välja tõrjunud skandinaavia laevatüübi.  
Piki Blekinge rannikut Lõuna-Rootsis on mitmeid kohanimesid, mis on seotud kogega (12).  Kas need on dateeritavad Hansa perioodi, pole teada. See on eelkõige Kugghamn, rootsi kaubalinnast Birka põhja pool asuv laht (13). Lahe nimetuse kujunemisel võib oletada friisi kaupmeeste osalust,  kes seda sadama juures regulaarselt kasutasid.  

Kogeorganisatsioon
Müntide löömisest Haithabu´s kuni esimeste väljakaevatud kogeleidudeni on pikk aeg.  Sellest ajavahemikust on laevatüübi kohta olemas vähe ajaloolisi allikaid.  On vaid üks kaudne viide, et koge on ilmunud juba  9.sajandil. Võime teha järeldusi ka  väekohusluse laadist, "mobiolisatsiooni" kohustusest, mis oli korraldatud siin Kõrg-Keskajal. See oli siin  hilisemas Hollandi krahvkonnas organiseeritud teisti kui mujal. 
Holland oli jaotatud laevapiirkondadeks, mida nimetati koggen.  Siin oli elanikel kohustus valmis hoida üht sõjakoget, mehitatud sõjalaeva. pidada.  Kuna see laevateenistus polnud sisse viidud mitte Hollandi krahvide poolt, siis leiame viiteid sellele organisatsioonile juba enne nende tulekut.  Utrechti kiriku varaderegistrist, mis on koostatud 9. sajandi lõpus või 10. sajandi alguses, on nimetatud andamit nimetusega  cogsculd (14). Seda kohtame ka kahes põhikirjas, mis on dateeritud hiljem 10. sajandisse (15).  Võime arvata, et tegemist on koge varustamise maksuga. 
Laevapiirkondadeks jagamist võime leida ka väljastpool Friisimaad. Tähelepanuväärne on sarnasus  Lääne-Friisi laevapiirkondade ja Skandinaavia sarnaste piirkondade vahel.  
Norra kuningakroonika Heimskringla järgi on kuningas Håkon Haraldsson 10. sajandi esimesel poolel andnud korralduse maa jagamiseks laevapiirkondadeks  skipreiður, mis ulatuvad nii kaugele kui "lõhe jõgedesse tõuseb" (16).  Kogu Skandinaavias leiame, et need laevapiirkonnad jagunesid veel väiksemateks, sõudjatele vastavateks  üksusteks, igaühel kohustus välja panna üks sõudja. Just seda viidet aerutajatele kohtame ka Lääne-Friisimaal,  siin on kogepiirkonnad jagatud 20-30 väiksemaks üksuseks nimega  riemen,  igaüks vastutav ühe relvastatud mehe või relvastatud sõudja andmise  eest.


Literatuur

Arbman, H., The Vikings (Londen 1961)
Bill, J., 'Ships and seamanship', Sawyer, P. (ed.), The Oxford illustrated history of the Vikings (Oxford/New York 1997), 182-201
Bill, J., 'Schiffe als Transportmittel im nordeuropäischen Raum', Mitteilungen der Deutschen Gesellschaft für Archäologie des Mittelalters und der Neuzeit 14 (2003), 9-19
Bjørkvik, H., 'Skipreide', Kulturhistorisk leksikon for nordisk middelalder 15 (Kopenhagen 1970), 546-551
Cam, H.M., Liberties and Communities in Medieval England (Cambridge 1944)
Crumlin-Pedersen, O., 'Cog-Kogge-Kaag, Trœk af en frisisk skibstypes historie', Handels- og Søfartsmuseets Årbog 1965 (Helsingör 1965), 81-144
Ellmers, D., Frühmittelalterliche Handelsschiffahrt in Mittel- und Nordeuropa (Neumünster 1972)
Jóhnsson, F. (ed.), Snorri Sturluson Heimskringla, Nóregs konunga sogur (Kopenhagen 1911)
Lebecq, S., Marchands et navigateurs Frisons du haut moyen age (Lille, zonder jaar)
Lund, N., 'Is leidang a Nordic or a European phenomenon?', Nørgård Jørgensen, A. & Clausen, B.L. (eds.), Military Aspects of Scandinavian Society In a European Perspective AD. 1-1300 (Kopenhagen 1997), 195-199.
Malmer, B., Nordiska mynt före år 1000 (Bonn/Lund 1966)
Muller Fz., S. en Bouman, A.C., (eds.), Oorkondenboek van het Sticht Utrecht tot 1301 I (Utrecht 1920)
Rau, R. (ed.), 'Annales Bertiniani', Quellen zur karolingischen Reichsgeschichte II (Darmstadt 1958), 11-287
Rau, R. (ed.), 'Reginonis Prumensis Chronica', Quellen zur karolingischen Reichsgeschichte III (Darmstadt 1960), 180-319

kogge op zee
On mõeldav, et piraatluse ohu tõttu on navigatsioonihooajal korraldatud laevadega rannavalve, laevastik vabadest saksa talupoegadest, kes patrullisid suvekuudel. Sellel on veidi variatsioone piki Friisi ja Taani rannikut, vastavalt friiside ja taanlaste ajaloolistele sidemetele. Siit alguse saanud organisatsiooni on hilisemad valitsejad kasutanud oma huvides. Võimu järjest tsentraliseerides on nad selle üle võtnud ja allutanud endale kui  väeteenistuse kohustuse. Nii  juhtus Skandinaavias, kus 10 ja 11. sajandil kehtestasid end tugevad kuningad, hakates valitsema suuri maa-alasid (17).Laialt levinud leidang (leiðangr) oli järgnevalt  kohalike valitsejate, hiljem kuningate poolt  sisse viidud  väeteenistuskohuslus  (18).


Lääne-Friisimaal püüdsid Franki kuningad värvata oma teenistusse algselt vabade talupoegade maakaitseorganisatsiooni. 9. sajandi kolmekümnendatel aastatel oli Louis Vagal vähe edu laevade kaitsmisel Friisi rannikul piraatluse vastu. 
See polnud lõppude-lõpuks mitte ainult  franki kuningate, vaid ka taani valitsejate huvides, et friisid saaksid jätkata oma kogede kasutamist, andes nende käsutusse olemasoleva maakaitse. Ilmselt oli nende saabumisest alates piisavalt volitusi, et teha seda elanikkonnale kohustuslikuks.  Mõtleme eriti Rorik´ile (Hrœrekr),  kelle võim ulatus  mõningate vaheaegadega u. 25 aastat üle Friisimaa  ning kes oli tõenäoselt vastutav olemasoleva rannavalve ühteliitmisel üheks organisatsiooniks, et see täidaks oma eesmärke.
(Vt. Rörik von Dorestad -  1841-1873)
Hrœrekr  on algselt sisenenud Friisi vetesse pikkade skandinaavia tüüpi laevadega. Aga need olid Friisimaa madalates laguunides ja tõusu-mõõnavee kanalites vähesobivad. Kuigi väikese süvisega,  oli vähe tõenäone, et need pikad laevad väljaulatuva kiiluga oleksid saanud madalates vetes randa.  Säilinud andmetel on kõik viikingite rünnakud jõudnud sihile otse jõgede kaudu.
(Vt. http://www.dorestadonthuld.nl/Schepen.html#pt003 )
Hrœrekr´i rolliks oli kaitsta Friisi rannikut, aga  friisi elanikkonna valitsejana pidi ta pääsema ka piirkonna madalatesse laguunidesse ja tõusu-mõõna kanalitesse. Selleks pidi ta leidma Friisi vete jaoks sobivama laevatüübi. Uusi laevu vajas ta  igal juhul, sest ei möödunud palju aega,  kui mõned  tema ümberasujatest ja lindpriidest heiskasid piraaatidena purje ning asusid otsima saaki ja kuulsust.  Kahtlemata oli ta omastanud vajalikke laevu, aga on tõenäone, et ta kasutas ka kohalike friisi laevaehitajate teenuseid.  Kes ehitasid oma traditsioonilist laevatüüpi, koget, mis sobis täielikult  Friisi madalalatele tõusu-mõõnavetele (19). Võimalik, et  Hrœrekr´il olid strateegilise reservina käepärast ka mõned  pikklaevad, sesgt  suur hulk tema meestest oli jäänud Inglismaale (a. 867 - JM).
Kogeteenistuse elanikkonna tõttu (cokingi),  kes mässasid kord liiga laialt interpreteeritud maakaitsekohustuse vastu (20),  jäi taanlastel koge-organisatsiooni suhtes vähe usaldust. Vaatamata taanlaste ülemvõimu lõpule ja Franki keskvõimu nõrgenemisele jäid koge-organisatsioonid  siiski jätkuvalt alles.  Kogeteenistus oligi Friisimaal pikemat aega maakaitsekohusluse vormiks. Alles Hollandi krahvide ilmumisel kujundati laevateenistus ümber üldisemaks maakaitseväe kohusluseks.

Noten

(1) Regino, zie Rau, 1960, 268-270
(2) Crumlin-Pedersen, 1965
(3) Bill, 2003, 11
(4) Bill, 2003, 12
(5) Ellmers, 1972, 59
(6) Malmer, 1966, 60
(7) Ellmers, 1972, 64, e.v.
(8) Malmer, 1966, 60
(9) Ellmers, 1972, 72
(10) De zogenaamde Südsiedlung, Lebecq, 86-88
(11) Ellmers, 1972, 72-73
(12) Het gaat om de toponiemen Koggaskärsbåde, Kuggaskär, Kuggaviken, Kuggeboda, Kuggen en Kuggskär
(13) Arbman, 1961, 40
(14) in Almere regalis decima census qui vocatur cogsculd, in het goederenregister van de Utrechtse Sint-Maartenskerk, zie Muller en Bouman, 1920, no. 49
(15) Muller en Bouman, 1920, no. 111, uit 948 en no. 113, waarschijnlijk uit 949
(16) Hákonar sögu góða (de saga van Håkon de Goede), zie Jóhnsson, 1911, 82-83
(17) Bjørkvik, 1970
(18) Er is nog steeds een discussie gaande wanneer de leiðangr in Scandinavië is ingevoerd. Voor een overzicht van de verschillende meningen, zie Lund (1997)
(19) De vondst van afwijkende klinknagels volgens een plaatselijke traditie in Noormannen-nederzettingen in Rusland doet eveneens het gebruik van lokaal gebouwde schepen in den vreemde vermoeden (Bill, 1997, 200)
(20) AB 867, zie Rau, 1958, 166
(21) Een hide is een bepaalde hoeveelheid beploegbaar land, in principe voldoende om een hoeve (of familie) te voeden
(22) Cam, 1944, 94


Normannide laevateenistuse esinemisest pole väljaspool Friisimaa laevapiirkondi   mingeid jälgi, sealhulgas ka mitte Inglismaa "Taani seadusega" piirkonnas Danelaw ega Normandias. 
Enne normannide invasiooni oli Inglismaal mereline väekohuslus küll piirkonniti reguleeritud, aga teisiti kui Friisimaal - piirkonnad, hides (21), olid rohkem üldise administratiivse iseloomuga. 
Väekohuslus kui  vabade talupoegade väeteenistus oli Friisimaal taani kolonisatsioonist tunduvalt varasem.  Seetõttu oli  ka mereline väekohuslus rajatud samale alusele. Peale inglise hides esinevale väekohuslusele on kõik  toimunud väljaspool Inglismaad,  Danelaw  (22).
Normandias on kehtestatud  mitmesuguseid  hiljem Skandinaavias ümberjutustatud seadusi, kuid skandinaavia väeteenistuse mudel seal puudub. Olid magnaadid - Wilhelm Vallutaja vasallid ja kleerikud - kes panid feodaalse korra järgi välja laevu ja mehi, lahinguks Hastingsi juures. Nii oli laevateenistus edukalt  integreeritud mitte Inglismaal või Normandias - kus varasel keskajal puudus oluline meretranspordi taust - vaid Friisimaal, kus elanikkond oli nagu Skandinaaviaski  traditsioonioliselt tuttav laevandusega.  Kõige ilmsem oligi seejuures veealade kaitse.
Taani valitsejad võisid kasutada friisi koge eeliseid. Ei ole juhus, et ka kogeteenistusega seotud elanikkond (cokingi - JM) on korrektselt nimetatud selle laevatüübi järgi.  

Vt. ka fotod friisi koge mudelist


kaart negende eeuw

het bestuursgebied van Hrœrekr in de
Lage Landen in oranje aangegeven

koggen

begin van deze pagina
Startpagina