vt. Fortifikatsioon antiikajal - Peter Connolly (vn. tõlge)
     URL: http://www.worldcat.org/title/gretsiia-i-rim-entsiklopediia-voennoi-istorii
   -  pildimaterjal vt.  album (HTML).

vt.  Эллинистическая техника – А.В. Болдырев, Я.М. Боровский 1948   
       URL: http://www.xlegio.ru/pubs/hellenic/hellenic_warfare.htm 
      -  pildimaterjal vt.  album (HTML).

 vt.  Surviving Greek and... by W.Soedel and V.Foley - 1979  
      URL: http://www.scientificamerican.com /March 1979 
      - pildimaterjal vt.  album  (HTML).

vt.  Ancient Greek Artillery... by Michael Lahanas - 2010.a.
       URL: http://www.mlahanas.de/Greeks/war/CatapultTypes.htm
       - pildimaterjal vt.  album  (HTML)

Kreeka-Rooma heitemasinate arheol. leidude kohta vt.:                                                D.Baatz - Recent Finds of Ancient Artillery 1978 (HTML).  
        URL: http://www.jstor.org/stable/525936                                                                      D. Baatz - Archaeological Finds  (ingl. k.)                                                            D. Baatz - Archäologische Funde (sks. k.)
        URL: http://home.t-online.de/home/d.baatz/katfund.htm  - 2001.a.

       - pildimaterjal vt.   album (HTML)

 

1. Viburelvad Antiik-Kreekas.

Makedoonia raskejalavägi moodustas lahingukorra, milleks oli phalanx.  Selle kõrval kasutati kergemat jalaväge, mille hulka kuulusid ka vibukütid. Makedoonia-Pärsia sõjas osales kolm  vibuküttide väeosa, igaühes 500 meest. Kuulsaimad olid Kreeta vibukütid.

Kreeka vaasidel kujutatud vibud on kujult nn. sküüdivibud.   

Kui  Makedoonia Aleksander päris  oma isalt 3000-mehelise  ratsaväekorpuse, liideti sellele 330.a. e.m.a.  pärslastest ratsavibukütid,  veidi hiljem ka nooli-odasid heitevarrega viskavad ratsaväelased. Нечитайлов 2000  (http://www.xlegio.ru - salvestus 2008)

1.1. Käsiamb gastraphetes. 

(Käsiammu   all ei tule siinkohal mõista mitte käestlastavat kerget ambu, vaid relva, mis ei vajanud lafetti - kindluses võis selle toetada müürile, välilahingus aga kõrgele kilbile, ees kummarduva abilise seljale või kaasaskantavale toele.)

    vt.  Gastraphetes  (ingl. k. - D. Baatz)
    vt.  Gastraphetes  (sks. k.  - D. Baatz) 
    URL: http://home.t-online.de/home/d.baatz/katfund.htm  - 2001.a        

Kreeka-rooma käsirelvadest vt.  Ручная артиллерия. А.Зорич, И.Каюмов 2003
 - pildimaterjal vt.:   album (HTML). (http://www.xlegio.ru - salvestus 2008)

1.2.  raskeamb oxybeles  oli kinnitatud lafetile (materjal vt.: ÜLDKÄSITLUS) 

Koondatud pildimaterjal  vt:   album  (HTML). (http://www.xlegio.ru - salvestus 2008)

350-300 aastatel e.m.a. hakati Kreeka heitemasinatel  kasutama ka torsioon- e. väändejõudu.  Pingutusraami vahele olid pingega väänatud loomakõõlustest või jõhvidest-juustest punutud köied, köiekimpusid väänavad hoovad  pingutasid omakorda viskenööri.  (Kõõluste-ligamentide elastsusjõud  ületab vibu valmistamiseks parima puidu - jugapuu -   elastsusjõu 3-4 kordselt. Nii salvestab jugapuu jõudu 900 J/kg, loomasarv - 1500 J/kg,  kõõlusmaterjal - 2500 J/kg. )

Kõõlustena kasutati peamiselt kokkupleisitud loomset kõõlusmaterjali (looduslik polüamiid),  mida  osati kokku punuda ja töödelda. Materjaliks koguti veiste kannakõõluseid ja kaelaligamente  (ligamentum nuchae), mis on eriti pikad rohusööjatel loomadel (kaelaligamentide abil hoiab loom süües oma pead, eriti pikad kaelaligamendid on näiteks pühvlil).  Sobivat kõõlusmaterjali õnnestus seepärast koguda vaid aladel, kus kasvatati palju lihaloomi - stepialadel ja mägedes,  kus oli levinud karjakasvatus.

oli  kahe torsioonhoovaga masin, mille vahele oli pingutatud viskenöör (võis olla punutud ka kõõlustest). Masin toetus pulditaolisele alusele.

 vt.  Euthytonon  (ingl. k. - D. Baatz)
 vt.  Euthytonon  (sks. k.  - D. Baatz)
 URL: http://home.t-online.de/home/d.baatz/katfund.htm  - 2001.a 

(vt. ka : ÜLDKÄSITLUS)

Odaviskemasina efektiivne laskekaugus oli kuni 150 m, maksimaalseks laskekauguseks 250 topeltsammu e. ca 370 m, kuid sellisele kaugusele lastes puudusid nii täpsus kui ka löögijõud. 

Koondatud pildimaterjal vt:   album (HTML).

2.2. kiviheitemasin  palintonon  oli samuti  kahehoovaline torsioonmasin, kuid tunduvalt suurem,  sellega heideti kive.

Koondatud pildimaterjal vt:   album (HTML).

vt. Palintonon  (ingl. k. - D. Baatz)
vt. Palintonon  (sks. k. -  D. Baatz)
URL: http://home.t-online.de/home/d.baatz/katfund.htm  - 2001.a

Rekonstrueerimise näiteid  tänapäeval:

Legion XXIV Ballista Page -  2005                                       vt.: veebileht         salvestatud pildimaterjal:  album  URL=http://www.legionxxiv.org/catapulta.htm

- The Ballista Under Construction 1997-98 vt. salvestatud veebileht: http://www.jaanmarss.planet.ee/juhendid/Kaugrelvad_Antiik-Kreekas/ andmebaas/palintoni%20rekonstr/ConstructionPics.htm vt. salvestatud pildimaterjal.:  album URL= http://198.144.2.125/Siege/ConstructionPics.htm

(vt. ka : ÜLDKÄSITLUS) 

Juba 3. saj. e.m.a. tegid mõlemad väändemasina tüübid läbi ehitusliku standardiseeringu, masinaid hakati jagama suurusklassidesse vastavalt heitekivi kaalule:  10, 15, 25 või 30 miini raskusi kuule heitvateks masinateks (1 miin = 0,44 kg). Suurimate masinate puhul on kirjutatud  60 miini kaaluvatest kuulidest.          

Heitemasinad ei olnud  Kreekas hajutatud üksikute väeüksuse vahel (nagu oli hiljem Rooma  leegionides),  vaid nad moodustasid  sõjaväes omaette  üksuse.