LINNAMUUSEUMI  LAEGAS  'TEREMOK'

TLM 5686 KM 24,
https://opendata.muis.ee/object/1188501
   

Vene rahvuslik laegas  'teremok' on restaureeritud  2019. aastal muuseumi nn. "sisemise leiuna" (restauraator J.Märss). Meie muuseumile on see üle antud Eesti Riikliku Kunstimuuseumi poolt  novembris 1957 (TLM  5686 KM 24),   selle varasem päritolu pole teada.  Laegast  on säilitatud lahtivõetud kujul  tõenäoliselt juba umbes 100 aastat. Halva seisukorra tõttu oli  laegas-teremok jäänud ka meie muuseumis kauaks  teiste laegaste varju, kuni säilitustingimuste parandanedes jõudis konserveerimistööde järg viimaks ka selleni. Veebiotsingus esineb küll rohkesti väliskuju poolest "teremoki-kujuliseks" nimetatud ehtelaekaid,  kuid ehtsaid teremokke annab otsing vähe, ka maailma oksjonidele on  teremok-laekaid toodud vaid üksikuid. 
MÄRKUS: kuna  sõna 'teremok' omab vene rahvuslikus arhitektuuris veel ka teist tähendust,  siis on täiendsõna  'laegas' siin omal kohal.


Laegas 'teremok'  - vn. ларец теремок, sks. teremok, ingl. casket teremok  - on vene rahvuslikku tüüpi laegas (17. - 18. saj.),  millel on iseloomulik katuskaas, seestpoolt  on laegas jagatud harilikult kaheks, harvemini   kolmeks osaks.  Laeka põhiline ruum asub all  kastitaolises korpuses, üleval on kaane sisse peidetud eraldi lukustatav  sektsioon. Lisaks võib laekal olla ka  kolmas sektsioon, mis on peidetud topeltpõhja alla.  Laeka tõstmiseks mõeldud pide  asub enamasti ülal,  kaane keskel.  Väliselt on teremokile  iseloomulik  a˛uurse ornamendiga  raudplekist dekoor, mis on enamasti olnud  tinatatud.   Plekist iluliistude  alla on asetatud toonitud riideriba, mis paistab välja pitsilise plekiriba "silmadest".  Sinna vahele on riide kaitseks asetatud veel läbipaistev vilgukivileht (Karjalas ning alates 17. sajandist ka Uraalides kaevandatav  mineraal  muskoviit - on olnud ka aknaklaasina kasutusel.)
Meie laegas erineb tüüpilisest teremok-laekast  eeskätt suuruse poolest (pikkus 57cm, laius 39cm, kõrgus 50cm ). Kui tüüpiline teremok on enemasti  ruudukujulise põhiplaaniga, siis  on meie  laegas lisaks suurusele  ka pikem ning tõstmiseks mõeldud  sangad paiknevad laeka  otstes.  Laeka kolmanda  sektsiooni peitmiseks on suurel kaanel olnud topeltlagi, millest on säilinud vaid tugiliistud.  Laeka suuruse tõttu jääb  raudplekist ilustuste vahelt nähtavale  puitpinda, mis on kaetud roheka marmoreeringuga.  
Võrdle :   http://www.booksite.ru/fulltext/mas/tera/rus/188.jpg

Linnamuuseumi  laegas  'TEREMOK'

vt.  pildigalerii
  • vasemal on näha  puhastatud laeka esikülg,  a˛uurse ornamendi  silmadest paistab vilgukiviga kaetud violettroosa riideriba, laeka ülemisel  osal - kaanel - on asendatud puuduv  purpurkangas ja vilgukivi uute asendusmaterjalidega
  • paremal -  nn. kontaktkoopialeht, selle klikkimisel  avaneb kogu pildigalerii 
Fotod: Meeli Küttim


  • plekist ilustuse alla on asetatud läbipaistev vilgukivileht, millel on näha  plekiriba "silmadest" jäänud jäljendid.  Kõige all on värvitud riide riba.

(MÄRKUS: suuremõõtmelised vilgukivitahvlid on olnud Venemaa eskportartikkel; tänapäeval antakse peenestatud vilgukivipulbri abil  kosmeetikavahenditele pärlmutri tooni ja  sädelust.


  •  paremal on näha  taotud raudplekist valmistatud iluliistud, mille pind on viilitud puhtaks, ornamendi avad on lõigatud ja faasitud käsitsi. Kõigi iluliistude tagakülgedel on säilinud laialdaselt tina jälgi, kuid välispindadelt on tina pea täielikult maha puhastatud.
  • vasemal  on pilt laeka otsast,  millel on sepistatud pide,  ja  kaane omapärane tugiraud, samas on  näha ka marmoreerija "käekiri"


  • paremal - plekist ilustuste ornament on groteskne, sisaldades inimfiguure ja  kukesabasid,  museaali kirjelduses on ornamendi tüübiks nimetatud 'berain' (Jean Berain oli Lous XIV ornamendikunstnik) 
  • vasemal - keskse lukuplaadi piirkonnas on kujutatud  tedretaolisi  linde

Laeka sektsioonide põhjad ja küljed  on seest vooderdatud  marmorpaberiga, mis kuulub valmistamisviisi poolest 17. sajandi lõppu (Marian Habicht).

  • paremal - marmorpaber suurema  sektsiooni siseküljel  (kaane siseküljel olnud keskmisest peitsektsioonist  on sälinud vaid kaks kandeliistu),
  • vasemal - alumise, suurema  kaane peal asuv väiksem  sektsioon  on kleebitud seest üle sama paberiga;  kaanel on  säilinud kaaneliistu järgi otsustades olnud purpurvärvides maaling.

  • ülemise sektsiooni  rekonstrueeritud  kaas on  tuletatud  ainsa säilinud  kaldliistu jägi, millele on värvitud purpurtaustaga ornament, kaane kõrguse määras ainus säilinud  nurgaplekk. 

KAHJUSTUSED JA RESTAUREERIMINE-
Laegas on restaureeritud 2019. aastal. 
  • vasemal - piltide nn.  "kontaktkoopialeht", mille  klikkimisel avaneb pildigalerii.
Restauraatori fotod (Jaan Märss)
  • vasemal - laegas oli säilinud osaliselt lahtimonteeritud kujul;  kastilt polnud rautisi eemaldatud, kaanesektsioon oli selle küljest lahti murdunud,
  • paremal - kaanesektsioonilt  olid eemaldatud peaaegu kõik rautised, ülemise kaane puitosa oli seejärel  kadunud, säilinud  oli enamik sepistest ning vaid üks polükroomne liist. 

Lahtimonteerimise aja kohta andmed puuduvad. Eraldatud rautiste külge olid seotud papist lipikud, mis on lõigatud tsaariaegsest paberossikarbist. Numbrite kõrval kasutatud täht-lühendid  viitavad saksa keelele.

Ornamendid  on erineva suurusega
Puhastamise järel paistab riide tekstuur 
Kuna rautiste esikülgedelt on tina maha puhastatud, oli  raual  otstarbekas säilitada  rooste. Roostes raua osaliseks puhastamiseks on kasutatud  EDTA lahust  ja melhiortraadist harja. Vilgukivi  puhastamiseks  on kasutatud kõva kapronharja.
  • paremal  - pleekinud roosaka tooni järgi võib oletada, et tegemist võis olla  riidevärviga  purpur - algselt violettpunane värvitoon on muutunud 300 aastaga roosaks.
MÄRKUS: algselt vaid purpurtigudest saadud violettpunane värv oli äärmiselt kallis, kuid seetõttu oli  toon ka väga hinnatud. Alates XIV sajandist hakati purpurit imiteerima värvsamblikust valmistatud nn. "prantsuse purpuriga", mida kasutati alates XVII sajandist  ka Venemaal. (Samast samblikust  ja sama tehnoloogia järgi on valmistatud ka keemias happesuse indikaatorina  kasutatav lakmus )

  • vasemal - rauarooste ja värskendusvahendite kihid moodustavad laekakasti allservas eriti paksu kihi
  • paremal - kaanesektsiooni nurgalt on nurgarautis eemaldatud ammu -  puit on jõudnud patineeruda, ilustuste all  olnud vilgukivi  on kadunud

ASENDUSED  JA LISANDUSED.

  • vasemal - ilustuste alt kadunud kangaribad on asendatud  sama  tekstuuri omava toor-bjassiga, mis on peitsitud  mahagonpeitsiga  ning seejärel kõvendatud polüvinüülalkoholi (PVAlc)  lahusega. Vilgukivi on asendatud  PVC-printerikilega. 
  • paremal - kuna teremoki kaanel puuduvad nii lukk ja  lukuplaat (näha on vaid jäljend), siis on raske kaane avamiseks lisatud  võtmetaoline  pide.


  • kahe diagonaalselt paikneva nurgapleki otsad olid rooste tõttu hävinud koos külgeneeditud jalaga - need on uuendatud,
  • laeka kõik  puuduvad naelad on asendatud  uutega, mis valmistatud 4mm ümarpeaneetidest


MÄRKUS : Tallinna Linnamuuseumil on lisaks käesolevale  laekale   ka teine teremok-laegas, mis pärineb Aino Kalda kollektsioonist
(laegas, TLM  8405:23 KM 75 ;  https://opendata.muis.ee/object/1188465 )