MAALINGUTEGA RAUDKIRST

 Raudkirst, TLM 10546 KM 95, Tallinna Linnamuuseum,
 http://www.muis.ee/museaalview/1188804


   

Otstarbe poolest võib raudkirstu  võrrelda tänapäeva seifiga - selle sees on hoitud nii raha, väärtpabereid kui ka väärtesemeid.  Tallinna Linnamuuseum on saanud maalingutega raudkirstu  oma kogusse 1966. aastal  (vormistatud kui "varade üleandmine" NSVL Riigipanga Eesti Vabariiklikust  kontorist). Kirstu varasema päritolu kohta andmed esialgu puuduvad. Alates 2001. aastast on kirst eksponeeridud Linnamuuseumi "Kaupmehemaja" (Vene tn 17)  püsiekspositsioonis. Konserveerija ülesandeks oli kinniläinud luku avamine, et eksponeerida  kirstu avatud asendis. (J. Märss) 

SEIFILAADSET RAUDKIRSTU  TLM 10546 KM 95 on kasutatud nii  raha, väärtpaberite kui ka väärtemete hoidmiseks. Tugeva luku tõttu (6 kaldotsaga vedruriivi + 5 piidatappi) on kirstu väga raske jõuga lahti murda. Luku  muukimise takistamiseks on lukul  õõnesvõti  ning võtmekoja keskel  tugev võtmeõõne  tihvt, mis ei võimalda siseneda tugeva muukrauaga.  Suure kaalu tõttu (ca 200 kg) on kirstu ka  raske  tervikuna  varastada või  röövida. Ilusad maalingud viitavad  selle tsiviilkasutusele. Võimalik, et mõlemaid näkineidudega raudkirste (vrd. TLM 8477 KM 82 ) on linna  esindushoonete jaoks põhjalikult renoveeritud. (TLM 8477 KM 82 on olnud juba enne 1940.aastat Tallinna Raekojas - Bildarchiv Foto Marburg, fm151518 - kuid  antud kirstu varasema asukoha kohta andmed puuduvad.)




"Kontaktkoopialehe" klikkimisel avaneb pildigalerii.

Fotod:  Meeli Küttim






Luku roostes katteplaat.

Lukumehhanism.

Puhastatud katteplaat

Näkineiu  täisfiguur.

Näkineiud kõrvuti.

Graveeringu näide: štihliga lõikamisel on kasutatud lööki.






Tabalukkude krambid on tseremoniaalse tähtsusega, rõhutades mitme isiku osalemist kirstu avamisel. Kaane sees oleva võimsa luku võtmeava on peidetud, samas kaitseb see  lukku ka võõrkehade eest. Võtmekeele otsal puuduvad läbivad sisselõiked, mis on omane kõigile vedrulukkudele - võti teeb vaid pool pööret. Kasti esiküljel on eksitamiseks petiklukk.
Väiksem laekasektsioon esineb tüüpiliselt ka kõigil puitlaegastel. Luku rullvedru on keeratud ribaterasest, mis  viitab 18.-19. sajandile. Kuna samasugused vedrud on ka suurel lukul (lisaks veel külgeneeditu katteplekid), siis on lukku tõenäoliselt hiljem uuendatud.

MAALINGUTEGA RAUDKIRSTU PUHASTAMINE JA KONSERVEERIMINE. (J. Märss)

Konserveerimistöö esmaseks ülesandeks oli kirstu kinniläinud luku avamine.  Avamise järel tuli nähtavale luku tsiseleeritud (graveeritud) katteplaat, mis vajas eraldi puhastamist ja konserveerimist.
 
Graveeritud katteplaadilt  on rooste eemaldatud elektrolüüsi teel, elektrolüüdiks 5% NaOH lahus. Taandatud rooste on seejärel eemaldatud o-fosforhappega ning pind järgnevalt neutraliseeritud  1%  NaOH lahusega.  Ka viimasele loputusveele on lisatud  NaOH (0,1%).  Puhas  pind on kaitseks kaetud  polüvinüülalkoholiga, mis ei põhjusta läiget.  

Rooste eemaldamiseks värvitud pindadelt on kasutatud di-Na-EDTA  5% vesilahust - nii on puhastatud ka alt raudkasti põhi ja ka kõik maalinguga pinnad. Lahus on peale kantud pintsliga, punakaks muutunud lahus on eemaldatud  enne kuivamist imava paberiga.

Põhja alt on kirst passiveeritud tanniiniga, tanniiniga on toonitud ka suuremad defektid maalingutes.

Võrdluses kasti külgedel  puhastatud maalingutega  oli kaanepealne  maaling märgatavalt rohkem kulunud, mistõttu oli otstarbekas  maaling katta polüvinüülalkoholiga. Lisatud kiht lihtsustab tulevikus ka tolmu eemaldamist kaane pealispinnalt.





- VASEMAL raudkirstu kantimine elektromehaanilise virnastajaga (NB! - kirst tuleb asetada euroalusele risti)

- ÜLAL-PAREMAL - kirstu tugevamad põhjalatid pole  valmistatud ribavaltsidega, vaid  on välja sepistatud ("venitatud"). Põhjaalustel lattidel on seejuures näha vaid üks sirgelt  raiutud serv. Kuna latid on väga erineva laiusega, siis on  kitsama lati saamiseks üks laiem latt raiutud tõenäoliselt  meisliga pooleks. Tehniliselt viitab see 17. sajandile, samuti nagu  groteskne kunstiline viimistlus.

-  PAREMAL - kirstu põhja puhastatud ja konserveeritud nurk

VÕRDLUSEKS:


TLM 8477 KM 82

Võrdle:  Tallinna Raekojas on eksponeeritud ka Linnamuuseumi maalingutega  raudkirst - TLM _ 8477 KM 82, http://opendata.muis.ee/object/1204221 . Kirst on veidi väiksem, kuid töötluse järgi otsustades  tõenäoliselt samade meistrite poolt valmistatud. Sarnane "käekirjaga" on graveeritud ka   näkineiud  luku seesmisel katteplaadil (vt. vasemal all).  Kirst on asunud  juba enne 1940. aastat Tallinna Raekojas (Foto paremal: Bildarchiv Foto Marburg, fm151518 ), Tallinna Linnamuuseumi põhikogusse on kirst vastu võetud 1954. aastal. Alates 1970-ndatest aastatest on kirst TLM 8477 olnud  taas püsivalt eksponeeritud Tallinna Raekojas.