HÜLGENAHAGA  REISIKIRST.

Reisikohver, TLM _ 8412 KM 76, Tallinna Linnamuuseum,
https://opendata.muis.ee/object/1196974




 

Silindrilise kujuga kohver-kirst on legendi järgi kuulunud Rootsi kuningas Karl XII-le. 1941. aastal on selle Linnamuuseumile  üle andnud Tallinna Linnaarhiiv (16.01.1941).  Restaureerimise käigus selgus, et lõuendist sisevoodri all on puidu vooderdamiseks kasutatud  lisaks ka vesimärgiga paberipoognaid.
 
Õhukestest laudadest kohvri  pikkus 100.0 cm; laius 44.5 cm; kõrgus 38.5 cm. Seest on kohver vooderdatud  riidega. Veekindluse tagamiseks on kirst väljast kaetud  hülgenahaga.

Kumeruse andmiseks on lauad vastavalt õõnestatud ja hööveldatud. Nurkades on pikilauad  löödud peente sepanaeltega otsalaudade külge (tapid puuduvad). Tõstmiseks on kummaski otsas rauast käepide. Lukustamiseks on esiküljel üks surulukk, tabaluku lisamiseks on ees veel kramp ja obadus.     


Ümarkirst (sks. runde reisetruhe, ingl. rounded trunk - ehk "ümarkirst") jäljendab vormilt ajalooliselt vanemat pakk-kirstu.  Valmistatud õhukestest laudadest, on laudkirst  õõnestatud pakk-kirstust tunduvalt kergem, kumerus annab kirstule ka hea kujupüsivuse.

Kohvriks  (sks. koffer, reisetruhe, ingl. trunc ) nimetatakse saksa traditsiooni järgi reisikirstu, mis on kaitseks ilmastiku vastu kaetud nahaga. Kui  nahk puudub, võib seda nimetada lihtsalt riidekirstuks (sks. wäschetruhe).


  • väljastpoolt on reisikohver  kaetud tervenisti nahaga

    Kuna  laudadest kohvril puudub  (erinevalt  õõnestatud  kirstudest) vajalik veekindlus, on kohver kaetud tervenisti nahaga.  Kaanele on on naharibadega kinnitatud hülgenahk. 
  • lõuendiga vooderdatud sisepinnad

    Originaallõuend  on eelnevalt juba konserveeritud.

KOHVRI KONSERVEERIMINE.

Konservaatorid:  Annely Miil, Merike Neidorp, Heili Jürisoo-Lippin.  Fotod: Annely Miil
ALGNE SEISUND. Voodririie on katki, puit pindmiselt kõdunenud,  nahkkattest on alles riismed. Värskendamiseks on kohvrit korduvalt vahatatud. Pinnale on kinnitunud paekivi- ja krohvitolmu.


  • sisevoodri lõuend ja ilupaelad enne eemaldamist
  • vt. pildigalerii


  • kõdunenud servaga lauad

Konserveerimistöö üldine kirjeldus.     

Esmase kuivpuhastuse järel  eemaldati sisevoodrit hoidvad roostes sepanaelad, paelakatked ja linane riie. Lõuendi alt ilmusid nähtavale voodrina kasutatud paberipoognad, mis olid ülaservast puidule liimitud.  Paberilehed osutusid sedavõrd väärtuslikeks, et need otsustati konserveerimise järel eraldi säilitada ja eksponeerida. Lõuendi ja paelte puhastamise-konserveerimise järel kinnitati vooder eelnevalt konserveeritud naelte abil tagasi. Väline nahkvooder puhastati varasematest konserveerimisvahenditest (vaha), lahtised nahatükid liimiti puidule tagasi.
  • lõuendi eemaldamisel ilmusid nähtavale vooderdamiseks kasutatud paberipoognad, millel võib eristada vesimärki

  • vt. pildigalerii

Esmasele kuivpuhastusele  (tolmuimeja, erinevad pintslid ja harjad) järgnes puidu ja  naha märgpuhastus. 
  • Puitpindadel kasutati neutraalseid pesemisvahendeid (mitteioonne pesemisvahend Triton X-100, emulgaator Ethomeen C-25 ) , mineraalse tolmu eemaldamiseks kasutati kohati ka triammooniumtsitraadi 3%-line vesilahust.
  • Naha märgpuhastuseks kasutati  lisaks veel  isopropanooli ja bensüülalkoholi. Abivahenditeks pintslid, spaatlid, pintsetid, puhastuslapid, 
  • Deformeerunud, murenenud ja lahtiste nahatükkide liimimiseks puidule kasutati külma puiduliimi Titebond Liquid Hide Glue ning PVA Neutral pH (PEL). Liimimise abivahenditeks olid  pitskruvid, erinevad plaadid ja raskused pressimiseks.
  • nahk oli kaanel paksult vahatatud

  • paremp. pildil on näha puhastamise piirjoon

Tekstiili konserveerimine.
Lõuendi tükid  ja ilupaelad  puhastati  kuivalt lahtisest  tolmust, kasutades tolmuimejat ja tugivõrku.
Seejärel on pestud kõike korduvalt mustusest ja tahmast (vedel pesemisvahend `Hõbelõng`, 5%-line triammooniumtsitraat+KMTs). Seejärel loputati veega.  Töövahenditeks olid kile, svamm ja pintsel.


  • pesemise järel kangas kuivatati paberil ja sirutati klaasil

  • rebendite ja aukude toestamine, kasutati struktuurilt ja värvilt sobivat kangast

    Nõela ja niidiga parandamist kombineeriti  dubleerimise ja . liimimisega (akrüül-liim Lascaux 498-20X)
  • rebenenud ilupaelte parandamine   

KOKKUMONTEERIMINE.
  • pabervoodri uuendamine (originaalpaberi poognad on konserveeritud ja säilitatud eraldi)
  • linase kanga kinnitamine tagasi reisikohvri siseküljele (abivahendina  kasutati täksnaelu ja nööpnõelu)

    Vanad sepanaelad ja hilisemad asendusnaelad  olid eelnevalt puhastatud roostest ning konserveeritud tanniiniga. (Naelu leotati lahuses, seejärel kuivatati etanooli ja atsetooniga,  peale kuivamist harjati melhiorharjaga.)
 




Reisikohver  tagasI Peetri majas. Kohvri sisevoodri pabereid (12 poognat) säilitatakse eraldi Vene 17 raamatukogus