PUITMAHUTID - teekond kiviajast tänapäevani  (sks. holzbehälter,  ingl. wooden vessels, vn. деревянные ёмкости)

Koostanud Jaan Märss - viimati täiendatud  03.04. 2017 
 (JM) -  minu  poolt tõlgitud või tõlgendatud  nimetus
Uued täiendused tähistatakse  sisukorras punasega.
 



SISUKORD.
Puidutöötlemise areng.  
Kasutatud publikatsioonid.


VAKK  -  "silindriline puust või puukoorest nõu" (ETY)  
Õmmeldud  vakad.
       - tohuvakad:   (sks. behälter aus birkenrinde, ingl. birchbark conteiner,  vn. берестяный короб)
             -  õmmeldud tohuvakk
             -  tohust ämber
             -  tapitud tohuvakk
      - puidust sarjaga vakad - ( sks. gebogene spanschachtel,  ingl. bentwood pantry box, vn. korob )
             -  pronksiaegne laastuvakk
             -  viikingiaegne laastuvakk
             -  veimevakk   (~ sks. aussteuertruhe, ~ ingl. marriage chest, vn. короб  придания )
             -  reisivakk
             -  soome kirikuvakk  kirkkovakka
             -  sansuvakk (JM) -  õmmeldud  meremehekast e. sansukast  (>sks. schatzkiste)
             -  külimit  (>sks.  revalsche külmitdörptsche külmet,  livl. und kurl. külmet)
             -  villavakk  (õmmeldud sarjaga)
             -  võivakk  (sks. gebogene butterdose, ingl. bentwooden butterbox, vn. туес для масла)
 Naelutatud/needitud laastuvakad
            -  kübarakarp  e. "kübarakartong"  ( >sks. hutkarton)  -   runde spanschachtel, ingl. wooden hat box)
               pr. boîte en bois de chapeau, vn.  круглая шляпная коробка
            -  anglo-ameerika  shaker box
            -  liimitud laastuvakad  -  vt.  ümmargused vineermahutid
Õõnestatud vakk (viljavakk)  ~ sks. schaff, ~ ingl. bushel, vn. дупляная кадка

Erinevate kuivmaterjalide mõõtühikud -  "-vakad".  
(Vrd. 
sks. schäffel,  ingl. bushel, vn. кадь - erinevalt eesti vakast on nende hulgas  vedelike mõõtühikud )

ÕÕNESTATUD MAHUTI  ( sks.  aushöhlenes gefäss,  ingl. dugout vessel, vn. дупляная посуда )

            -  vt. viljavakk (õõnestatud vakk
          - õõnestatud viljakirst
          -  tõrs  
>liivi tõrdõz  ( vn. кадка.долбленка~sks. schaff  ja  ~ingl. bushel )
          -
"umbsepuu" õlleankur
         
pakktaru  ( sks. klotzbeute, ingl. bee gum, vn. дупляный улей )
      
    -  uhmer ( sks. holzmörser,  ingl. wooden mortar,  vn. деревянная ступа )
         
rahapakk  (sks. opferstock,  ingl. offertory box)
         
õõnestatud kirst (JM)  (sks. einbaumtruhe, baumtruhe,  ingl. dugout chest, vn. дупляный сундук)
          õõneskaanega kirst (JM)
          -  õõnestatud riidetünn (riidetõrs)
          - 
ersa veimevakk  ( ersa parr  ˂ vn. парь)
TAHUTUD MAHUTI  ( sks. behauenes  fefäss,  ingl. hewed vessel, vn.  долблёный сосуд ) 
        
Küna e. mold   > liivi kina,   > alamsks. molde  ( sks. trog, ingl. trough,  vn. корыто )
           -
vi
inamarjaküna (lauaviinamarja anum)
           -
seguküna (müüritööl)
           -
maagiküna (allmaatööl)
          
taignaküna   (sks. teigmulde, ingl. dough trough, vn. квашня )
        Pakk-kirst (JM) ( sks. behauene truhe,  ingl. hewed chest, vn.  долблёный сундук )

VITSIKNÕU  e. vitsik   (vn. обручная посуда, sks. weidengebindenes gefäss, daubengefäss,  ingl. staved vessel )

    -  
vitsikute valmistamine   ( sks. küferei, böttcherei,  austria  fassbinderei,  ingl.cooperage, vn.бондарство)
   
-  valmistajate jaotus  vastavalt kutsestandardile:
             
aamissepp, tündersepp  (sks. schwarzbüttner,  ingl. kutsestandardi järgi:  dry, dry-tight ja wet coopervn.  бондарь)
             
püttsepp, tünnesepp   (sks. weissbüttner, ingl. white cooper)
      -  siduserialad
              vitsikulaua valmistaja  (sks. daubenhauer)
             
tünnivitsa valmistaja  (sks. reifschneider, bandschneider, bandreisser,  ingl. hooper)
              vi
tsasiduja
              terasvitsa valmistaja
      -  puitvitsa liigid:
              
lõhestatud ümarvitsad
              lamevitsad


VITSIKUTE LIIGID  (jaotus vastavalt kutsestandardile):
     
-  kauba)tündrid  ("tünder" >rootsi  mitm. tunnar,  alams. tun(n)e, sks. tonne, ingl. tub, vn. кадь)
      -  
kalibreerimata vitsikud:
             - 
vaat  >alamsks. vat  (sks. fass,  ingl. cask, vn. бочка )
             - 
tünn (alamsks. tunnesks. tonne,  ingl.  tun, vn. кадка, rootsi tunna )
             - 
pütt  (alamsks. butte, sks. bütte, ingl. but, vn. ушат )

      Tuntumad kaubatündrid:
             võitünn
             -  heeringatünn  ( sks. heringstonne, ingl. herring barrel, vn. сельдяная бочка )
            
ankur  >holl.-sks.  anker 
             - 
aam >alamsks. am ( sks. ohm, vn. аам )
             - 
pool-aam (sks. halbe ohm )
             - 
barrik-vaat  (pr.-sks.- ingl. barrique, vn. баррик)
             - 
anglo-ameerika vaaditaara tüübid
             - 
saksa laagerdusvaatide tüübid
             - 
tõrvatünn  (soome tervatynnyri, sks. teerfass, ingl. barrel of tar, vn. бочка смолы )
             - 
püssirohutünn (sks. pulverfass, ingl. powder keg, vn. пороховая бочка )
 
     Tuntumad mittekaubanduslikud vitsikud: 
             
vaat > alamsks. vat (sks. fass,  ingl. cask, vn. бочка )
             - 
nn. "ankur" ( sks. fäßchen, ingl. wooden keg,  vn. жбан, анкер )
             - 
lass e. lähker  >alamsks. lechelen  e. "tünnike")
             - 
tünn  ( alamsks. tunne sks. tonne, ingl. butt, rootsi tunna, vn. кадка )
             - 
toober  ( sks. holzkübel, ingl. wooden bucket, vn. ушат )
             - 
lubjatoober
             - 
saunatünn ( sks. badezuber, ingl. bathtub,  vn. чан, купальная бадья )
             -
kaanega pütt ( vn. кадушка крышкой, sks. holzkübel mit deckel )
             -
kibu ( sks. wasserschöpfer, ingl. bucket,  vn. шайка )
             - 
pesupali e. pesuvann ( sks. waschzuber, ingl. washtub, vn. лохань )
             - 
pesukolmjalg
            
taignaastja ( sks. teigzuber, ingl. staved dough tub, vn. квашня )
             -
vitsikämber ( sks. holzeimer,  ingl. wooden bucket, vn. ведро)
             - kaevuämber (vn. бадья
)
        Piimavitsikud:
             - 
lüpsik ( sks. melkkübel, ingl. milk pail, vn. подойник )
             - 
vitsikkann  ( sks. holzkanne, ingl. staved jug, vn. обручный кувшин )
             - 
võivitsik ( sks. butterbütte,  ingl. wooden butter tub, vn.  ушатник для масла )
             - 
võikirn ( sks. butterfass, ingl. butter churn, vn. маслобойка )
       Vitsik-lauanõud:
             - 
vitsikpeeker ( sks. daubenbecher,  staved beaker, vn. обручная чаша )
             - 
vitsikkauss ( sks. daubenschale,  staved bowl, vn. обручная миска )
             - 
õllekapp ( sks. hölzerner bierkrug, ingl. wooden beer tankard, vn.  пивная кружка )
       Vitsik-kirstud:
             - 
riidetünn
             - 
vitsik-kirst(JM)  ( vadja kirstu, vn.бодня, valgevn.  кубел )
             - 
karjala riidetünn  (soome vaatetynnyri)
                    
                                  
Treitud anum  ( sks. gedrechselte holzgefässe,  ingl. woodturning  vessel,  vn. токарная посуда из дерева )
      - 
puutreial  ( sks. drechsler,  ingl. lathe turner, vn. токарь )
      - 
vibutreipink  ( sks. wippendrehbank,  ingl. pole lathe )
      -  
kausitreimine  ( sks. schalendrehen,  ingl. bowl turning )
      -  
puukauss ( sks. holzschale, ingl. wooden bowl, vn.деревянная миска )
      -  
puutops  ( sks. holztopf, ingl. wooden cup,  vn. деревянная стопка )
      -  
tirin  ( sks. terrine, suppenschüssel,  ingl. tureen, vn. супница )
      -  
puunõudest lauakate ( sks. holzgeschirr )
KIRST (sks. truhe, ingl. chest, vn. сундук)
Õõnestatud ja tahutud kirstud.
      -  õõnestatud pakk-kirst  ( sks. einbaumtruhe, ingl. dugout chest, vn. дупляный сундук)
      -  tahutud pakk-kirst (JM)  ( sks. behauene truhe,  ingl. hewed chest, vn. долблёный сундук )


MONTEERITUD KIRSTUD.  Tehniline  klassifikatsioon
       Vanemad nurgapostidega kirstud:
            -  keskaegne nurgapostidega kirst
            -  keeltappseotis ( sks. schlitz- und zapfen-verbindung, ingl. mortis and tenon, vn. шиповое соединение )
            - 
maarahva uuskeskaegne riidekirst
       
Vanemad kastkirstud:
             -  õõneskaanega kirst (JM) 
                     tüübeldatud nurgaseotis
            -  viikingiaegne kirst                 
                     viikingiseotis
           
-  ümarkirst  (sks. runde reisetruhe, ingl. rounded trunk)  
       
Uusaegne riidekirst (sks. runddeckeltruhe, wäschetruhe, ingl. linen chest )
                Saelaudade kasutamine.
      Maarahva riidekirstud
           
-  nurgapostidega laudkirst (sks.  truhe in  stollen- und btettbau)  
             -  nurgapostidega raamkirst (sks. truhe in rahmenbau)
             -  
kirstu puithinged
             -  
katuskaanega riidekirst  (sks. wäschetruhe mit dachdeckel )
      
Tapitud nurgaga riidekirst  (sks. wäschetruhe mit zinkung )
             -  
kalasaba-nurgaseotis  (sks. schwalbenschwanz- zinkung ingl. dovetail-joint, vn. ласточкин хвост )
     
Lamekaaneline kirst:
            -  lamekaaneline  riidekirst  (sks. flachdeckeltruhe)
           
[lamekaaneline viljakirst  ( sks. getreidetruhe, ingl. grain bin chest,  vn.  ларь ) ]

      Rihvadega riidekirstud (sks. truhe mit beschläge,  ingl. iron-bound chest, vn.  окованный сундук)
           - 
raudrihvadega riidekirst  (sks. wäschetruhe mit beschläge, ingl. iron-bound linen chest,
               vn. окованный сундук для белья)
            - 
raudrihvadega reisikirst, sks. eeskujul ka "kohver"  (sks. koffer, reisetruhe,  ingl. trunc, vn. дорожный сундук)
            -
puitrihvadega  reisikirst-kohver  ( sks. kofferingl. trunc )

Kastmööbel.
       - 
kastpink (sks. truhebank)
       -  
seljatoega kastpink (sks. truhebank mit rücklehne)
       -  
kamina kastpink (ingl. strycsitten)
       -  
kamina kastiste (ingl. strycsitten)
RAHAMAHUTID.
       -  rahapakk  ( sks. opferstock,  gotteskasten,  ingl. offertory box )
       -  
õõneskaanega, rautatud rahakirst ( sks. opfertruhe, ingl. offertory chest )
       -  
rautatud puitlaegas (raha sisselaskmise avaga)
 
           TÄISMETALLIST KASTIGA:
       -  
rauast rahakast e. -laegas (täismetall) - sks. geldkiste,  ingl. strongbox
       -  
maalingutega  rahakast (täismetall) - sks. geldkisten, kriegskasse, soldtruheingl. strongbox, armada chest,
           vn. сундук-касса
       -  
kastseif  (sks. tresor-truhe, ingl. seif chest,  vn. сейф-сундук )
       -  
kappseif e. seif  (sks. tresor, ingl. safe, vn. сейф )



LAEGAS - sks. lade,  ingl. casketvn.  ларец

Laegas keskaja lõpul
Tsunftilaegas ( sks. gildelade,  ingl. guild casket  vn.  ларец гильдии )
        - 
kalasaba-nurgaseotis  ( sks. schwalbenschwanz- zinkung ,  ingl. dovetail-joint, vn. ласточкин хвост )
        - 
tahveldis e. viilung  ( sks. täfelung, täfelwerk, ingl. panelling, vn. филёнка )
        -  
eerungiga peittappseotis  ( sks. verdeckte zinkung  mit gehrung )
    -  tsunftilaegaste  hinged
        -  peithinged
        -  avatud hinged   
        -  tsiseleeritud peensepis (kuni 17. saj. lõpuni)
        -  kummitud ja kohrutatud  ribateras (alates 17. saj. lõpust)
        -  lukksepatehnikas hinged (18. saj. teine pool)
    -  laegaste lukud
        -  lukk kaane siseküljel (põrkriiviga vedrulukk)
        -  lukk laeka esiseinal (rõngasvedruga käärlukk,  põikriiviga vedrulukk )
    -  pidemed tõstmiseks
    -  tekstid, sümboolika, maalingud
 
Vene laegas "teremok"  ( vn. ларец-теремок, sks. teremok, ingl. casket teremok ) 

Kaldkaanega laegas  (sks. schrägdeckel-lade, soome vinokantinen lipas)
       
- kirjutuslaegas (sks. schreibkasten, ingl. writing box) 
        -
väärtasjade laegas  ( sks. schatzlade,  ingl. treasure casket, vn. ларец для драгоценностей  )
       
- õmbluslaegas ( (sks. nähkasten, ingl. sewing box, vn.  швейная коробка )
        -
rautatud kassalaegas
        -
podgolovnik - vene "pea-alune"  laegas  (vn. ларец-подголовник,  ingl. chest podgolovnik)
Ehtelaegas e. nipsasjade  laegas ( ˃pr. nippe - "kaunistus" - sks. nippsache)  -  sks. schatulle, schmuckschatulle (>lad.
scatula), vn. шкатулка, pr. coffret à bijoux, ingl. jewelry boxrootsi
nipperask -
        -  pronksiaegne laastuvakk 
        -  
hilis-rooma ehtelaegas
        -  kaldkaanega ehtelaegas
        -  eesti ehtevakad
        -  eesti koloreeritud ehtevakk
 Meremehekast e. sansukast (sks. schatzkiste - "leidvara kast", "varakast",  ingl. sailor chest, vn. рундучок)
       -  
Osebergi viikingilaeva meremehekast  (sks. oseberschiffs truhe 178 , ingl. oseberg sea chest 178,
          
vn. сундук из осеберга 178 , norra osebergskipet kiste 178 )
               -  
kirstunurga nn. viikingiseotis
       -  
sansuvakk (JM)e.  sansukast  (õmmeldud laudsarjaga meremehekast)
       -  laudadest meremehekast
   
  

TRANSPORDIKAST.
Laudkastid
      -  laudküna e. mold   >liivi kina,  >alamsks. molde  ( sks. trog, ingl. trough,  vn. корыто )
      -  
kalasabatappidega kast
            -  kalasaba-nurgaseotis  (sks. schwalbenschwanz- zinkung ingl. dovetail-joint, vn. ласточкин хвост )
      -  sõrmtappseotisega taarakast
      -  naelutatud laudkast
         NAELTE TOOTMISEST.
Raamkastid - laudadest või vineerist
      -  siseraamiga kast  (ingl. sheathed (closed) box)
             siseraamiga teekast
      -  välisraamiga kast (ingl. cleated box)
              
välisraamiga laudkast (ingl. cleated lumber box)
              
välisraamiga vineerkast (ingl. cleated plywood box)
      -  
puitkonteiner (wooden crate) 


VINEERMAHUTID.
      -  Venesta vineerist teekast
      -  vineerist kübarakarp  - sks. runde hutschachtel aus sperrholz,  ingl. plywooden hat box,
         vn.
шляпная  коробка из фанеры
               Luterma kübarakartong
               Venesta-Luterma kübarakartong
      -  tahvelvineerist kohver
      -  "mähitud" vineerkohver
      -  ovaalne tööriistakohver
      -  vineerist ämber
      -  "mähitud" vineertünn
      -  tahvelvineerist painutatud tünn





KASUTATUD PUBLIKATSIOONID

1.
   
Elfriede Brümmer (1985). Griechische Truhenbehälter. In: Jahrbuch der Deutschen Archäologischen Instituts,  Bd 100, S. 1-168.  Walter de   Gruyter    & Co Berlin. 
  [www] https://books.google.ee/books?id=aGOPAz8BHvEC&dq=holzsarkophagen&hl=ru&source=gbs_navlinks_s (16.02.2017)

2.

John Dede (1844).  Der Handel des Russischen Reichs. Mitau & Leipzig: Verlag von G.A.Reyher.
[www] https://books.google.ee/books/about/Der_Handel_des_Russischen Reichs.htmll?id=YbhRAAAAMAAJ(13.01.2017)
 
3.
 
Eesti muuseumide veebivärav. Kultuuriministeerium. [www] http://www.muis.ee/ (16.02.2017)
4.
 
Finna - Suomen arkistojen, kirjastojen ja museoiden aarteet. [www] https://museot.finna.fi/ (16.02.2017)
5.
Kersti Kaljuvee (2005). Väike saksa-eesti terminoloogiline valiksõnastik mööblitööstusele. Tartu Ülikool. [Magistriprojekt].
[www] http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/17131/Kaljuvee_Kersti.pdf (12.01.2017)


6. Jüri Kermik (2002).  A.M.Luther 1877-1940. Materjalist võrsunud vormiuuendus. Tallinn: Kirjastus Sild.

7. Stefanie Klooß (2013). Endmesolithische und frühneolithische Jagd- und Fischfanggeräte von der Ostseeküste  Mecklenburg-Vorpommerns.-  Bodendenkmalpflege in Mecklenburg-Vorpommern, Jahrbuch 61,2013.
[www] 
http://www.academia.edu/19798954/S._Klooß_Endmesolithische_und_frühneolithische_
Jagd-_und_Fischfanggeräte von_der_Ostseeküste_Mecklenburg-Vorpommerns. _
Jahrbuch_Bodendenkmalpflege_Mecklenburg-Vorpommern_61_2013_2015_7-41
(16.02.2017)

8. Kringla - Riksantikvarieämbetet. [www] http://www.kringla.nu/kringla/ (16.02.2017).

9. H. Moora (1965). Vanimad asulad ja ehitised Eesti alal. Koguteosest "Eesti arhitektuuri ajalugu". Kirjastus "Eesti Raamat". Tallinn 1965

10. .Marika Mägi (2006). Eesti esiajalugu (Kiviaeg). Tallinna Ülikool. [Konspekt]. Tallinn.
[www] http://www.tlu.ee/UserFiles/Ajaloo Instituut/Arheoloogia osakond/Eesti esiajalugu (Kiviaeg).pdf  (12.01.2017)


11. Marika Mägi (2006). Eesti esiajalugu (Pronksiaeg ja eelrooma rauaaeg). Tallinna Ülikool. [Konspekt]. Tallinn.
[www] http://www.tlu.ee/UserFiles/Ajaloo Instituut/Arheoloogia osakond/Eesti esiajalugu
(Pronksiaeg ja eelrooma rauaaeg).pdf  (12.01.2017).

 
12. Marika Mägi (2006). Esiajalugu 1. Tallinna Ülikool. [Konspekt]. Tallinn.
[www] http://www.tlu.ee/UserFiles/Ajaloo Instituut/Arheoloogia osakond/Esiajalugu 1.pdf  (12.01.2017).

 
13. Vello Mäss (1996). Muistsed laevad, iidsed paadid. Tallinn: Kirjastaja ajakiri "Horisont"

14. Alois Nedoluha (2013). Geschichte der Werkzeuge uńd  Werkzeugmaschinen. - Blätter für technikgeschichte Heft 22 / Hrgs. Josef Nagler.
Technisches Museum für Industrie und Gewerbe in Wien. Forschungsinstitut für Technikgeschichte. Springer-Verlag 1960.
[www]  https://books.google.ee/books?id=sxOpBgAAQBAJ&dq=Alois+Nedoluha+(1960).
+Geschichte+der+Werkzeuge+und+Werkzeugmaschinen.&hl=ru&source=gbs_navlinks_s
 
(16.02.2017)

15. Andres Rattasepp (2014). Kasetohust punutud Eesti märsside tehnoloogilised eripärad, valmistamine ning tänapäevased rakendamisvõimalused.  TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. [Magistritöö].
[www]  http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/41872/rattasepp_andres_magister_2014.pdf  (17.01.2017)


16. Anne Reichert (2009). Versuche zur Rekonstruktion des 7000 Jahre alten Brunnengefässes von Erkelenz-Kückhoven. - Experimentelle  Archaeologie in Europa, Bilanz 2009,  Heft 8. Isensee Verlag, Oldenburg.  2009.
[www] http://www.museum.steinzeitpark-albersdorf.de/Rindenbehaelter-AR.pdf 
 
(16.02.2017).

17. Anne Reichert (2011). Zwischen Rinde und Holz: Bast - textiles Material der Steinzeit.  
[www]
http://www.museum.steinzeitpark-albersdorf.de/BastAR-HK-Begleitband.pdf 
(16.02.2017).

18. Jukka Relas (2017). "Vinokantiset lippaat: kirjoitustelineiden perilliset Kansallismuseossa". Artefactum 7,  Helsinki: Artefacta, 19.9.2016   [www] http://www.artefacta.fi/tutkimus/artefactum/7  (12.01.2017).
 
19. Hans Reschreiter (2009).  Fein verziert im Untergrund: Spanschachteln der ältesten Eisenzeit. Wien. - MAGW, Band 139,  S. 115-121.  
[www]  http://www.nhm-wien.ac.at/jart/prj3/nhm/data/uploads/mitarbeiter_dokumente/reschreiter/09_
Reschreiter_Spanschachteln_klein.pdf  (14.01.2017).


20. Reschreiter, H., Winner, G., Grabner, M. (2013).  Esche einmal anders. Freiburg im Breisgau: Janus-Verlag.
[www] http://www.nhm-wien.ac.at/jart/prj3/nhm/data/uploads/mitarbeiter_dokumente/reschreiter/
13_Reschreiter_Winner_Grabner_Esche einmal anders.pdf  (14.01.2017).


21. Christoph Schindler (2009).  Ein architektonisches Periodisierungsmodell anhand fertingunstechnischer Kriterien, dargestellt am  Beispiel des Holzbaus.  Diss. ETH Nr. 18605.  Eidgenössische Technische Hochschule Zürich.
[www] https://books.google.ee/books/about/Ein_architektonisches_Periodisierungsmod.htmll?hl=ru&id=
M7o3lj5jgxEC
 
(16.02.2017).

22. Wolfgang Schwerdt (2012). Seefahrt Aspekte: von der Frühzeit bis zum 19. Jahrhundert. Neobooks.
[www] https://books.google.ee/books/about/Seefahrt_Aspekte.htmll?hl=ru&id=CYEvAwAAQBAJ  
(16.02.2017).

23. Ulrike Sommer (2016).Using organic materials in prehistory. [Coursebook 2016/17] / Institute of Archaeology University College London.
[www] https://www.ucl.ac.uk/archaeology/studying/undergraduate/courses/coursehandbooks/
ARCL2041_organic_materials.pdf
 
(16.02.2017).

24. Suomen museot online. Museovirasto. [www] http://www.suomenmuseotonline.fi/  (16.02.2017)

25. Thomas D. Visser (2011). Nails:Clues to a Building´s History. Historic Preservation Research. University of Vermont.
[www] http://www.uvm.edu/histpres/203/nails.htmll 
(16.02.2017).

26. Jürgen Weiner (2012). Bandkeramische Brunnen - Ausnahmebefunde oder Standartinstallationen zur Wasserversorgung? Wasserwirtschaftliche Innovationen im archäologischen Kontext - Von den prähistorischen Anfängen bis zu den Metropolen der  Antike. Rahden/Westf.:Leidorf 2012.  Verlag Marie Leidorf GmbH.
 [www] http://www.academia.edu/10163500/Bandkeramische_Brunnen_-_Ausnahmebefunde_oder_Standardinstallationen
zur_Wasserversorgung_In_Innovationen_in_früher_Wassertechnologie._Clusterforschungen_des_DAI._Cluster_2
Innovation_technisch_sozial_2013_83-92_Rahden_Westf._
(16.02.2017).

27.
Е.Кузнецова (s.a.). Сундук "kirstu".  [www]  http://www.vadjamaa.narod.ru/library/08.htmll (16.02.2017).

28.
Аношкин, Н. И. (2014). Эрзянский ЭРЯМО ПАРЬ - уникальный предмет культуры Эрзя народа.  Uralistica -
финно-угорская социальная сеть исследователей, активистов и политиков.  [www] http://uralistica.com/profiles/blogs/2161342:BlogPost:226337 (16.02.2017).


29.
Федотов, Г. Я. (1991). Секреты бондарного ремесла. Москва: изд. "Экология".

30.
Donald Jackson.  Roman Gallery of Locks, Keys & Seals.   [www] http://romanlocks.com/index.htm  (02.03.2017)

31.
Raine Borg. Historical Locks.   [www]  http://www.historicallocks.com/ (02.03.2017)




                                                                                                                                                      Tagasi lehe sisukorda...

PUIDU KASUTAMISE ARENG.
(Kursiivis antud nimetused  on lingitavad sisukorrast.)
 
Õmblemine oli vanema kiviaja tehnoloogia, mis võimaldas  loomanahast valmistada rõivaid ja kotilaadseid mahuteid.  Õmblemiseks kasutati jõhve, juukseid ja niinekiudu. (Rasvaga "pargitud" nahka ennast on harva säilinud). [23] lk.30).
Samal ajal on tõenäoliselt hakatud õmblema ka puukoorest mahuteid[17] lk.203

Niinekiudude keerutamine nööriks ja tekstiili kudumine
- tekstiili kudumisele ja kalavõrkude valmistamisele on viiteid juba hilispaleoliitikumist. Varamesoliitikumist - meie  Kunda kultuuriga seotud Suomusjärvi kultuurist - pärineb Karjala võrguleid (pajuniinest), mis on dateeritud 8300 e.m.a.  [12] lk.47.  

Vitspunutistest
on leitud varamesoliitikumi kalapüüniseid [7]  (lk. 15-21), vitstest punutud karkassid olid ka nahkpaatidel, mida võidi kasutada juba paleoliitikumis [13] (lk. 35).  Põhjamaades on säilinud märgades tingimustes jälgi ka korvi- ja tohupunumisest, Egiptuses  on kuivleidudena säilinud hilispaleoliitikumist pärinevaid korve. Nii korvi- kui ka tohupunumine võimaldas keraamikaeelsel ajal valmistada kütile-korilasele vajalikke mahuteid (vt. [15]).

Tohu ja niine kasutamine (leiud on alates mesoliitikumist, kuid  tõenäoselt kasutati juba paleoliitikumis  [17] (lk.203),  mis võimaldas valmistada tohust paunu ja vakkasid, mida kasutati vee ammutamiseks ( [16] (lk. 20), aga ilmselt ka koriluses.   Tohuvakkade eeskujuks võisid olla  maapinnal kõdunenud kasetüved, millest jäi alles vaid torukujuline koor. Põhja-Ameerika metsavöötmes, kus puudus nahkpaatide katmiseks sobiv mereimetajate nahk, õmmeldi tohust kattega kanuusid.
Õmblemisel kasutati niineriba või niinekiududest keerutatud nööri, töövahenditeks olid luunõel ja -naaskel, tohu lõikamiseks võis kasutada terava servaga kivikildu.

Puutüve õõnestamine  (varamesoliitikumis, peale 9600  e.m.a.) -   eeskujud olid võtta loodusest,  kus tegutsesid õõntes elutsevad loomad, linnud ja muidugi mesilased. Inimene on õõnestamise töövõttena  kasutatud puidu lõhestamist ja laastu murdmist, milleks on kasutatud kõvemast materjalist talba (sarv, luu, kivi). (Puidu "tahumine" on lõiketöötlemine, milleks tuli leiutada varretatud kivitalb ja õõnestalb.)
Kõige suurem õõnestatud objekt on olnud  ühepuupaat  [7] (lk. 36), [10] (lk. 15) - ruhi - mida kasutati sisevetel, s.o.  paikades, kus puudus nahkpaadi ehitamiseks vajalik hülgenahk.   Materjalina õpiti kasutama haava tüve, mille südamikus on sageli õõnestamist lihtsustav  "mädanik" e. haavataelik (meil siit nimetus: haabjas). (Kõva tammepuitu hakati paadiehituseks kasutama alles hilisneoliitikumis [7] - lk.36)
  
Lisaks ruhele võis õõnestamise tulemuseks olla  suurem  küna, õõnestatud ühepuukirst või püstine tünnilaadne mahuti (tõrs). Kui viimane lõhestati tahtlikult või kogemata pooleks, siis võis selle vitstega kokku siduda - tekkis õõnestatud vitsik[29 ]

Puidu lõiketöötlemine ja tahumine  (mesoliitikumis - meil  alates 9600 e.m.a.)
Töövõtteks  oli lisaks lõhestamisele ka puidu ristikiudu või poolpõiki  lõikamine, mille varasemaks tulemuseks võisid olla keraamikaeelse aja väiksemad künalaadsed puunõud.  Töövahendiks on olnud õõnestalb (leitud ka Kunda asulast -  [10] 
lk.11 lk. 5) ja muud kõvemast materjalist (sarv, luu, kivi) talvad, kivi teravat serva  oli võimalik  kasutada  ristikiudu raspeldamiseks ja saagimiseks. Suuremaks tahumiseks on leiutatud  varretatud  kivitalb. Talveks on tahutud suuski ja kelgujalaseid (nt. Heinola reejalased Soomest - [12] lk. 47) Ühepuupaadi külgi on hakatud tahuma  kergemaks ja  õhemaks - 0,5-2,5 cm, mistõttu võib oletada, et pardaid koolutati ka laiemale [7] lk. 36].

Puidu õmmeldud jätkseotis  - laastu painutamine sarjaks  ja otste kokkuõmblemine  (esineb Euroopas alates pronksiajast).
Eeskujuks  on olnud  tohuvakad. Saarepuust saadi laastu ka ilma lõhestamata, kasutades puidu muljumist [20]Laastuvakk sai tohuvakast tugevam ning seda  kasutati väärtesemete hoidmiseks  [19].
Töövõtteks  märjakskastetud kisklaua/laastu  painutamine tule kohal, aukude uuristamine laastu otstesse ning sarja kokkuõmblemine.
Aukude uuristamiseks sobis kivist uurits, millega uuristati sidumiseks auke.

Kisklaua valmistamine (lõhestamine)  - Eesti alal esimesed jäljed  varasest rauaajast [9] (lk.12), millest võiks järeldada, et kisklaua valmistamiseks oli vaja (laiema teraga) raudkirvest.

Ristnurgaga palkehitistest on teadaolevalt vanimateks Saksamaal ja Prantsusmaal leitud, kuni 7000 a. vanad  neoliitilised kaevud [26](lk. 83-92).   Eesti vanimad ristnurgaga ehitised on leitud Iru linnuse pronksiaegsest kihist. [11] lk. 5

Puidu puurimine 
- töövahenditeks olid kivist uuritsad ja  puurid. U. 4000 a. e.m.a. on Egiptuses olnud kasutusel vibupuur,  mis oli hilismesoliitikumis leiutatud "tulepuuri" edasiarendus [14] (lk. 11).  Kui pöörleva uuritsa e. puuri  abil õpiti  puurima  ühtlase läbimõõduga auke,  võis neisse lüüa  hõõrde abil püsivaid tüübleid.  Nurkade kokkutüübeldamisel  tekkis tüübeldatud nurkseotis.

Laudade servseotis
e. jätkamine laiuti  võis alata analoogselt tohuõmblemisega, millega kaasnes ka seotise tihendamine.
Juba mesoliitikumist võib leida ühepuupaatide (ruhede) juurest  jälgi sellest, et ruhele on külge seotuid pardakõrgendusi või on laudu külge seotud paadi parandamiseks [7] (lk. 36)Servseotise edasiseks näiteks oli õmmeldud laudpaat, mis on Egiptuses esinenud juba 5. aastatuhandel e.m.a. [22]MÄRKUS: läbi kogu keskmise  kiviaja oli ühepuupaadi kõrval  kasutusel  stabiilsem ja mahukam nahkpaat. [13]

Ühepuukirst ja  -tünn (meil nimetatud ka kui "umbsepuu kirst" või "ummik" [3]) võivad töövõtete poolest pärineda juba mesoliitikumist. Keskaegsed kastkirstud jäljendavad ühepuukirstu sellegi poolest, et  kõik kasti tahud koosnevad vaid ühest laiast lauast (küljed on tahutud, kaas sageli tahumata).  Õõnestatud tõrred-tünnid  on maarahval olnud kuni 19. sajandini  kirstulaadseks panipaigaks.
Pärimuse järgi  on  naistel-lastel olnud neid ka   "tulekahju korral lihtsam majast välja veeretada" [28].  Järeldada võib, et  ümmargusi mahuteid oli kergem ka mistahes põgenemise korral peidikusse veeretada. Hiljem levisid ka laudadest riidetünnid. Ühepuukirstu hilisemaks vasteks on  ümarkirst.

Laudadest vitsiknõu  oli  laudade servseotisel põhineva mahuti, mida võib seostada rauaajaga.  Selle eeskujuks oli ammu tuntud ja laialt levinud õõnestatud vitsik (õõnestatud vakk) [29 ] lk.11.  Lauad tahuti välja kirvega lõhestatud pakkudest, täpselt serv-servaga kokku liitmiseks oli  vaja veel ainult  teravaks pinnitud voolimisrauda (liimeister), mis oli höövli eelkäija.  Gallia keltidel oli vitsiknõu olemas  juba 1.aastatuhandel e.m.a., laiemalt  hakkas see Euroopas levima  alates  2. sajandist m.a.j. (veinivaadid).  Teise aastatuhande alguses sai  vitsiktünnist laia levikuga  kaubataara, mida kasutati  soola ja soolakala kaubanduses.  

MÄRKUS : höövel pärineb hilisrooma ajast,  kuid  laiemalt hakati höövlit kasutama alles keskaja lõpul, mil hakati valmistama  teritamiseks sobivat sepaterast.  (Höövliraual tuleb teritada kindel lõikenurk, samas kui pehmest rauast teravaks pinnitud õhukese tera puhul ei saa korraldada laastu eraldumist (laast ummistab höövlipaku) (JM).

Erinevate nurkseotisega ühendatud kastid ja väiksemad karbid pärinevad pronksiaja algusest. Egiptuse pronksiajal (alates 3150 a. e.m.a.) on pronksist tööriistadega  suudetud valmistada ka kalasabatapp-nurkseotist.  Antiik-Kreekas saab alates rauaajast eristada juba kõiki hilisemaid kirstu- ja laekakonstruktsioone  [1] (lk. 24).  Keskajal  kujunevad kastmahutitest kirstud, mis leiavad individuaalset kasutamist, samas kui vitsikutest hakkab kujunema odavam pakketaara.  

Nurgapoastidega keeltappseotis
(sks.  pfostenbau - [1] lk.24) teeb kirstust  mahuka panipaiga. Kirstu nurkades on  tapisoontega postid, otsad-küljed moodustavad koos postidega kas laudkonstruktsiooni (sks. brettbau - [5]) või  raamsõrestiku (sks. rahmenbau [1] lk. 24). Postide sisse käivad  keeltapid, raami  nuutide sisse lauad või laudtahvlid..  
Töövõtteks olid  palgi lõhestamine (hiljem ka saagimine) poolpalgiks, selle õhemaks tahumine ning kogu konstruktsiooni sidumine keeltappidega.  Töövahenditeks olid kirves ja peitel, tapisoonte (nuutide) saagimiseks võis olla ka primitiivne tapisaag. 

Tapitud nurkseotise
eeskujuks võis olla ristnurgaga palkehitis [26] (lk. 83-92). Egiptuse pronksiajal on  suudetud  pronksist lõikeriistadega lõigata ka kalasabatappe.  Laiemalt hakkas tapitud nurk levima uusaegsetel laegastel ja riidekirstudel.

Kombineeritud nurkseotis. Viikingiaegsetel kirstudel  (Osebergist Norras ja Mästermyrist Gotlandil) esineb segakonstruktsioon: nurgapostide asemel toetuvad maha pikendatud otsalauad ning tappimine on kombineeritud kahesuunalise tüübeldamisega.  Istekõrguse  poolest jäljendab viikingikirst varasemat õõnestatud ühepuukirstu - erinevatel kirstudel varieerub vaid pikkus. Ühepuukirstule sarnaselt on kirstu küljed  ja  muud  tahud vaid ühe  laia palgilõhiku laiused, millest see on välja tahutud. 

Rautatud nurgaseotisega kirst on  ilma nurgapostideta ja tappideta kastkirstu tüüp keskaja lõpust (sks. kastenbau - [1] lk. 24), mille  nurkades asendavad tappseotist tugevad nurgarauad  ning puidust tüüblid.  Kirstul on sageli  õõnestatud kaas, mis muudab kirstu pealt veekindlaks. Rautisi veelgi lisades on kirst muudetud sageli  seifilaadseteks mahutiks, mida polnud röövlitel kerge kaasa vedada ega avada (hiliskeskaja välikassad, kirikukassad). 

Saelaudadest kastmahutid said  laiema leviku alates 18. saj. lõpust, mil saekaatrites hakati  tootma odavamat  saematerjali. Varem oli kogu lauamaterjal välja tahutud lõhestatud või palgisaega lõhki saetud palkidest. 18. sajandil  rajati tugevajõulisi vesiveskeid, kus saed käisid saekaatri (>sks. gattersäge) raami sisse juba  pakkidena (sks. bundgatter), milles oli kuni 6 saelehte.  Aurujõul töötavad saekaatrid levisid Mandri-Euroopas alates 19. saj. keskpaigast [21] (lk.134). Nende tooteks  olid kummaltki poolt saetud pinnaga lauad, mis vajasid veel ainult hööveldamist.  

Pakkekast ilmub 19. saj. keskel, kui 1-tollistest saekaatrilaudadest hakatakse valmistama laskemoona- ja taarakaste. Nurgad ühendati tappimisega, mis  toimus käsitsi, kuid 19. saj. teisel poolel olid  kasutada juba kvaliteetsest terasest käsisaed (lisaks jäi muidugi veel peitlitöö). Suurtööstuses võeti kasutusele sõrmtapid, mis võimaldas teha tappimist  freesidega.

Eesti nurgapostidega riidekirst
  on meie  uuskeskaegne  kirstutüüp,  mille valmistamiseks on 19. sajandil kasutatud osaliselt ka  juba saelaudu. Saksamaal ja Skandinaavias taolist arhailist kirstu  18.-19. sajandil enam ei esine (interneti materjalide põhjal(JM)), Saksamaal kasutati uusajal juba tapitud nurkseotisega kirstu, samas kui Soomes (Karjalas) oli levinud veel riidetünn
Meie riidekirstu kumer kaas on laenatud ilmselt mõisates nähtud  linnakirstult, mis on omakorda jäljendanud keskaegset õõneskaant. Õhukesele kaanele lisab kumerus  mõlemal juhul ka vajalikku vormitugevust (kolm kaanelauda toetavad üksteist võlvina).

Odavate traatnaelte ilmumine seniste "lõigatud" nelikantnaelte kõrvale (19.saj. lõpul [25]) võimaldas loobuda nurkade tappimisest.   Esialgu puuriti naeltele augud ette ("naelapuur"), seejärel hakati  peenemaid naelu  lööma läbi plekklindi. Pleki  puudumisel  keerutati  naelapea ümber traati. 

Õhukestest kastilaudadest kastid said saagimistehnika arenedes võimalikuks 19. sajandi teisel poolel, mil  hakati  kokku naelutama kergeid raamkaste. Kastilaudade saagimiseks kasutati spetsiaalseid saekaatri raame, servamiseks ketassaagi.

VINEERMAHUTID (kastid, kohvrid, trumlid, ämbrid...)
Spoonilõikamine treimismeetodil ("spooni rotatsioonilise lõikamise meetod") on leiutatud ajavahemikus 1830-50. Kuna võimalikuks leiutamise kohaks on peetud ka Venemaad, võib leiutisega olla seotud ka A.M.Luther [6] Kermik: 35].
3-kihilise vineeri tootmine algas maailmas 1870-80.
Veekindela vineeri  patenteerimine (veekindel verevalkudel ja kaseiinil põhinev liim + liimimistehnoloogia)  toimus 1890-ndate aastate teisel poolel (Oscar Paulsen,  Chr. Luther).  [6] lk.79-81
Mähkimismeetodil valmistatud Luterma nn. kartongivabriku vineermahutid - jäid maailmas ainulaadseteks.
3-kihilisest vineerist pakkekastid - raamkastid (nt. võiekspordiks),  20. sajandi alguses valmistatud seesmise või välimise raamiga teekastid (nt. Venesta veekindlast  vineerist teekast - [6] lk.  92).  

PUIDUST PAKKETAARA:  vitsikutesse pakkimine vähenes pakkekastide tõttu järsult.  Jäid heeringatünnid, mis said  20. saj. alguses peale ülemise terasvitsa.  Peale I Maailmasõda olid heeringatünnidel juba  kõik vitsad  terasest.  1920-ndatest aastatest alates hakkasid kaduma veini transpordivaadid - hulgimüügis algas üleminek  veini pudelikaubandusele.  Tehniliste vedelike  pakkimiseks võeti kasutusele metallvaadid, puistematerjalide jaoks hakati valmistama ka 3-kihilisest vineerist painutatud tünne,  mis on nüüd asendunud juba plastmassvaatidega. 


 
                                                                                                                                                         Tagasi lehe sisukorda...
ERIOSA.




VAKK  -  "on  silindriline puust või puukoorest nõu" (ETY).  
Valmistamisviisi poolest on vakad kas õõnestatud  või  õmmeldud.   Puutüve õõnestamise oskus pärineb varamesoliitikumist - sellest ajast pärineb ka  õõnestatud ühepuupaat  ruhi. [Klooß 2013].
  
Otstarbe poolest on kõik "vakad"  olnud kuivmaterjali  mahutid. Õõnestatud vakast on tekkinud meil suurem mahumõõt vakk, õmmeldud vakast on tekkinud paar korda väiksem külimit
.


                                                                                                                                                        Tagasi lehe sisukorda...

Õmmeldud vakad   (vrd. õõnestatud vakk)  -  kuivmaterjali  mahutid, millel on  puukoorest (enamasti kasetohust) või õhukesest laastust  painutatud ja kokkuõmmeldud sari (sks. zarge). Sarjaotste kokkuõmblemiseks on kasutatud lõhestatud narmasjuurt või vitsa, uusajal enamasti niineriba. Suuremate vakkade põhi ja kaas on tehtud  sissesobitatud lauast ning kinnitatud puutikkudega.

TOHUVAKK  - sks. behälter aus birkenrinde, ingl. birchbark conteiners,  vn. берестяный короб.
Tohuvakad võivad pärineda paleoliitikumist (enne 9600 e.m.a. -), mil tohuvakka kasutati ilmselt koriluses. [Reichert 2009]  [Reichert 2011, lk. 203]

    -   

õmmeldud tohuvakk  (kokkuõmblemisel on kasutatud niineriba)
 

Tohuvakka osati teha  vastavalt sobiva tohuga kaskede levikule peale jääaega.

Karp, tohust, ERM A 596:82, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/476810







     - soolavakk (õmmeldud tohust)   

Soolavakk, ERM 5017, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/550571




MÄRKUS (JM) : soolavakkadeks nimetatakse meil üldiselt kõiki  soolakarpe  -  õõnestatuid,  vitsaga seotuid, tapituid jms. 




               laudadest soolavakk,  seotud kokku vitsaga   -




                 Soolavakk, ERM A 38:7, Eesti Rahva Muuseum,
                 http://muis.ee/museaalview/545887
                              


    -
tapitud tohuvakk -  sarjaotste  ühendamiseks on kasutatud  õmblemise asemal noolekujulisi sõrmtappe: kitsamast avast  läbi  pistetud "noole" õlad takistavad noole tagasitõmbamist.
 

Kuna nooltappide valmistamiseks on  vaja teravat nuga, siis on see  suhteliselt uus  ühendusviis (tänapäeval kasutatakse lisaks noale veel erinevaid auguraudu - vt. allpool).


Karp, tohust, ERM A 426:1408, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/589418



   - 

komi-udmurdi tohuvakk
- komi-udm. tujes, tujis,  <vn. туесок
(valmistamise skeem)

 





URL= http://www.tehnologii.net/images/statii/pletene_beresta/4.JPG  








    -

tänapäeva nn. "rohelise"  käsitöö näide
-  tohu tappimisel on kasutatud erineva kuju ja suurusega  auguraudu
 















URL=https://pfollansbee.wordpress.com/tag/green-woodworking/page/10/ 

   

     - tohust  ämber (Talsi piirkonnast Lätis ) 


Tohust ämber, ERM EJ 477:49, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/748942


                                                                                                                                                          Tagasi lehe sisukorda...


PUIDUST SARJAGA VAKK -  sks. gebogene spanschachtel,  ingl. bentwood pantry box, vn. короб - sari ( >sks. zarge)  on painutatud  õhukeseks töödeldud lauast või  laastust.  Vorm pärineb kiviaegsetes tohu- ja niinevakkadest.   
Pronksiaegsed laastuvakad on valmistatud  saarepuust, mis on lõhestatud piki aastaringe  (sobivat prussi  on tambitud ja muljutud kuni kihistumiseni).[Reschreiter 2013].


   - pronksiaegne laastuvakk  Zürichist, mida on kasutatud ehtekarbina  [Reschreiter  2009]   Laastuvaka kokkuõmblemisel on kasutatud ahel- e. pilupistet (sks. kettstich, spaltstich), okaspuust põhi  on naelutatud puidust tikkudega.

VÕRDLUSEKS: uusaegsed sarjad on painutatud enamasti  lõhestatud kuuselaastust.

URL=http://www.nhm-wien.ac.at/jart/prj3/nhm/data/uploads/mitarbeiter_dokumente/reschreiter/
13_Reschreiter_Winner_Grabner_Esche%20einmal%20anders.pdf

9.-11. saj.
    - viikingiaegne puidust sarjaga vakk Haithabu (Hedeby) leidude hulgast

Wikinger Museum Haithabu
URL=http://www.flickr.com/photos/kai-erik/2541531217/

   - veimevakk  e. pruudi kaasavara vakk -  ~ sks. aussteuertruhe, ~ingl. marriage chest, vn. короб  придания.
Korpuse ja kaane sarjad painutati õhukesest lauast,  otsad "õmmeldi" tavaliselt kokku niineribaga.
 

Veimevakk, ERM 8477/ab, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/559604



     -  reisivakk



Reisivakk, EPM TR 963:27 E 366:27, Eesti Põllumajandusmuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1218459




    - soome kirikuvakk  kirkkovakka  -  paremate kirikuriiete kaasavõtmiseks, mis pandi selga vahetult enne kirikusse jõudmist 


Suomen kansallismuseo, Kansatieteelliset kokoelmat, K6938
https://www.finna.fi/Record/musketti.M012%3AK6938%3A

   -
sansuvakk (JM)  e. õmmeldud  meremehekast  (sks. schatzkiste- sari painutatud õhukesest lauast,  otsad "õmmeldud" kokku, laudkaane  ja põhja tugevdamiseks on kasutatud   ohtralt rauda.

Meremehekast / Santsukast, HKM _ 506 Ekm 4, Hiiumaa Muuseumid SA,
http://muis.ee/museaalview/2270330

    -
külimit e. külvivakk  -  "külvi- ja mõõduriist,  mõõduriistana 9-18 toopi"  (EKSS) 

Puisteainete mahumõõt külimit  19. saj. keskel (Dede 1844):
revalsche külmit .................. 12 toopi...........=   861 ingl. kuuptolli
dörptsche külmet
............... 13½ toopi..........= 1050 ingl. kuuptolli  
livl. und kurl. külmet ............. 9 toopi......... =   700 ingl. kuuptolli

Külimit, külvivakk, EPM TR 55:6 E 8:6, Eesti Põllumajandusmuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1232164
















    -


villavakk, kahe õmmeldud sarjaga

Villavakk, ERM 1542, Eesti Rahva Muuseum,

http://muis.ee/museaalview/508505


 
Meil
enamlevinud,  korvilaadselt  punutud villavakk     -

villavakk, ERM 14993, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/654508


 
    - võivakk  (sks. gebogene butterdose, ingl. bentwooden butterbox, vn. туес для масла)  - mõlemad sarjad on painutatud laastust, otsad  õmmeldud  ülekattes kokku.


Foto: Võikarp, napp, MF F 52:167/n, Mõniste Talurahvamuuseum, http://muis.ee/museaalview/454675


NAELUTATUD JA NEEDITUD LAASTUVAKAD.

19. saj. lõpp
  

naelutatud laastuvakk  sks. rund spanschachtel,  ingl. pantry box, vn. короб
 


URL=https://s-media-cache-ak0.pinimg.com/564x/68/fb/9b/68fb9b710ed99fd1e05213ea8ddd0b26.jpg

19. saj.
    - kübarakarp  e. "kübarakartong"  ( >sks. hutkarton, runde spanschachtel,  ingl. wooden hat box, pr. boîte en bois de chapeau, vn.  круглая шляпная коробка

Antud laastuvaka otsad on naelutatud või needitud  sõrmülekattes (ingl. finger lap joint). (Sõrmülekate annab ülekattes osale ühtlasema painde.)

MÄRKUS (JM) :  kübarakarbid on valdavalt olnud siiski papist (˃sks. hutkarton),  viktoriaanlikust kultuurist on säilinud palju ka tinatatud nn. valgeplekist kübarakarpe - kas värvitud või liimitud  üle nahaga.  Puidust kübarakarbid on Euroopa oksjonidel haruldased, peamiselt on need  meie Luterma  vineerist nn. "kübarakartongid".  Vt.  vineermahutid)

    -


laastuvakk  shaker box (nimetatud anglo-ameerika šeikerite usulahu järgi) on tänapäeval toodetav  sisustusstiili  shabby-chic kujunduselement.

URL=https://www.pinterest.com/pin/185914290837584216/

                                                                                                                                                         
Tagasi lehe sisukorda...




ÕÕNESTATUD MAHUTI  
sks.  aushöhlenes gefäss,  ingl. dugout vessel, vn. дупляная посуда  - pärineb varasemast mesoliitikumist. Mahuti  õõs saadi  tüve südamiku  eemaldamise teel  (vt. puutüve õõnestamine).  Tööriistaks olid kiviajal  kivist  talvad.  Kasutati ka  vertikaalasendis (korstnana) põletamist. (Vrd. tahutud mahuti)

MÄRKUS (JM) :  õõnestatud mahutitel võivad olla tugevduseks vitsad -  nn. "umbsepuu" vitsikud e. "ummikud" (vn. обручные дуплянки) Selline vitsik pole püttsepatoode, sest ei koosne tünnilaudadest. (Laudadest vitsikud said  Euroopas tuntuks alates 2. sajandist.) 


viljavakk, ERM EJ 587:9,
Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/
90082


        -

õõnestatud vakk  -  sks. schaff ingl. bushel, vn. дупляная кадка - on tünnilaadne mahuti, mille tüüp pärineb mesoliitikumist (looduslikuks eeskujuks  on olnud õõnsad puutüved).  Viljavakka on meil kasutatud teravilja säilitamiseks aidas.
 


VÕRDLUSEKS (JM) : tõrs on meil samuti õõnestatud  mahuti, kuid seda on kasutatud vedelike hoidmiseks. Algne erinevus võis olla põhja kinnitusviisis.


1 vakk on ka vana puisteainete mahumõõt  (vrd. sks.  scheffel ja ingl. bushel)

                         
 1 Riia vakk 69 l
 1 Tallinna vakk 42 l

 
kartulivakk - 125 l (ca 65 kg)  -


Kartulivakk, ERM A 589:182,  Eesti Rahva  Muuseum, 
http://muis.ee/museaalview/474894   


        -

õõnestatud viljakirst


Viljakumm, PTM _ 738:3 E 811, Põlva Talurahvamuuseum, http://muis.ee/museaalview/386506

       -

tõrs ˃liivi tõrdõz - on MUIS´i otsingus enamasti pakust õõnestatud "tünn",  mida kasutati vedelike hoidmiseks või lahtiselt  kääritamiseks (õlu, kali, meski)


Võõrkeelsed vasted on  кадка.долбленка, sks. schaff  ja ingl. bushel.   Seejuures on inglise ja  saksa  vastavad mahuteid  olnud kasutusel  nii  vedelike kui ka puisteainete hoidmiseks  ning neist on kujunenud vastavaid  mahumõõte (nt. sks. schaff < scheffel)


Tõrs, ERM A 426:3800, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/598265



        -

õõnestatud e. "umbsepuu" ankur  (vitsad puuduvad, aga näha on jäljed)



Umbsepuu ankur, ERM A 119:85, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/539170


        -

pakktaru - sks. klotzbeute, ingl. bee gum, vn. дупляный улей -  on õõnestatud mahuti, mille sees peeti mesilasi.  Seestpoolt töötlemiseks  (ning taru avamiseks) on  pakk lõhestatud  ning  sellele on  peale pandud vitsad.



Pakktaru, ERM A 550:50, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/466739


        -

uhmer - sks. holzmörser,  ingl. wooden mortar,  vn. деревянная ступа



Uhmer, EPM TR 962:6 E 365:6, Eesti Põllumajandusmuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1234739



1600-1700

        -

rahapakk  (sks. opferstock,  gotteskasten, ingl. offertory box) on kirikuannetuste kassa,  mille vorm  pärineb keskajast. Rahapakk on välja õõnestatud ja tahutud ühest  puupakust, avamiseks on rahapaku küljel tabalukuga suletav luuk.  Tugevdamiseks on kasutatud ohtralt sepist.


Eestis on  kümmekond vanemat (puidust) rahapakku, mis pole siiski keskajast, vaid on dateeritud 17.-18. sajandisse. Säilinud on arhailine valmistamisviis  (kirvega tahumine, lihtne sepis).

MÄRKUS (JM) : rahapakkudeks nimetatakse meil ka  kivist (nt. Kaarmas) ja metallist valmistatud suuremaid rahamahuteid, millel  on püstine asend.




Autori fotod: Rahapakk, TLM 5790, Tallinna Linnamuuseum



        -

õõnestatud kirst  Vana-Uppsala kihelkonnakirikus

Õõnestatud kirst  ( sks. aushöhlene einbaumtruhe, ingl. dugout chest, vn. дупляный сундук) on tüübilt  vanim kirstulaadne mahuti, kuivõrd selle valmistamiseks võidi kasutada ka keskmisel kiviajal levinud  tööriistu ja tuld. (Uppsala keskaegse kirstu kirjelduses on nimetatud ka seest põletamise jälgi.)  Suure kaalu tõttu on õõnestatud kirstud olnud hilisemalgi ajal  kindlaks panipaigaks.

 
Gamla Uppsala Församlingskyrka  URL=https://lh3.googleusercontent.com/
-Hz_NXh8cZ-E/TX0xpjrDPpI/AAAAAAAAAHQ/oh-dsyqkIYU/s1600/uppsala2.jpg


15. saj.

        -

õõneskaanega kirst
on kastkirstu tüüp, mille  kaaneks on nõgusaks õõnestatud  tammepuulõhik. Nurgapostid ja -tapid puuduvad, kasutatud on vaid tüübleid  ja sepanaelu. Ka põhi on "riputatud" altpoolt tüüblitega. Raske kasti  kooshoidmiseks on kirstule lisatud palju rautisi, mis hoiavad seda  tõstmisel  ja vedamisel koos. Kasutatud on tõenäoliselt  väärtasjade hoidmiseks ning suurte mündikoguste  vedamiseks.

Kirst, TLM _ 4555 KM 7, Tallinna Linnamuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1194653


        -

riidetünn e. riidetõrs  - kirstu asendaja, mille valmistamiseks polnud vaja spetsiifilisi püttsepa töövahendeid.
 (Riidetõrre järglaseks on olnud  tünnilaudadest vitsik-riidetünn.)




Riidetünn (ERM A 300:35/ab); Eesti Rahva Muuseum; Faili nimi:024090_ERM_A_300_35_ab.jpg


        -

ersa veimevakk - ersa parr  < vn. парь -  pärnatüvest õõnestatud mahuti (pruudi kaasavarale). Kõrgus ca 1 m. Kaas on  lukustatav  (Vrd. vadja kirstu)


URL=http://api.ning.com/files/HkR0dixAlexMnxvBC2HXz6YXYkk7q6bJ3Nzc3rm3wEqj

Qtwsl2LhsilIFmjpeALZdOOpTap4jvUW8urHBrnXymrbVQ8gHyGd/file.jpg

http://uralistica.com/profiles/blogs/2161342:BlogPost:226337


                                                                                                                                                          Tagasi lehe sisukorda...




TAHUTUD MAHUTID  -   
sks. behauenes  fefäss,  ingl. hewed vessel, vn.  долблёный сосуд - mahuti  õõs saadakse palgilõhiku pinda süvendi tahumisel (puitu raiutakse ka ristikiudu  - vt  Puidu lõiketöötlemine ja tahumine).   Keskmisel kiviajal on  tööriistadeks olnud õõnestalb  ja talbkirves.  Vrd. õõnestatud mahuti
Küna e. mold  >liivi kina ("kasetohust karp" ETY), > alamsks. molde, sks. trog, ingl. trough,  vn. корыто .
 
Küna on palgilõhiku sisse süvendatud (tahutud)  mahuti, mis on enamasti  veekindel. Väiksemat küna on kasutatud ka õlal kandmiseks.
Eesti maaelus on  tuntud: söödaküna, pesuküna, võrguküna, taignaküna, hobusejootmise küna, õllevirde küna, meskiküna, küna raua karastamiseks jne.  (Vrd. laudküna)


1397

       -

fragment freskost
"Oktoober" aastaaegade tsüklis Trientis,  Castello del Buonconsiglio lossis

Viinamarjakasvatuses kasutati küna (sks. mulde)  lauaviinamarja kobarate korjamisel ja kandmisel,  mistõttu tekkis  ka vastav  mahuühik (1 mulde = 3,75 l).


URL=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f8/Ciclo_dei_mesi%2C_ottobre.jpg

1240-1250

       -

seguküna - fragment nn. "Maciejovski piibli" Paabeli torni ehitamist kujutavalt lehelt

Müüritööl  on kasutatud õlal kantavat seguküna. Erinevalt ebamugavast lubja- või segutoobrist  võis küna kanda poolpõiki üle õla, pildil on näha ka rihmaga kinnituv õlapadi.
Küna (hiljem laudküna) on kasutatud müüritööl segu ja täitematerjali kandmiseks kuni 20. saj. alguseni, seejärel  hakkas levima odav plekkämber.

  URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Artes_Mechanicae#/media/File:Maciejowski_Tower_of_Babel.jpg

       -

mäemees nn. konnlambi ja maagikünaga  


Allmaatöödel on küna kasutatud hilise ajani, sest erinevalt toobrist ja ämbrist sai küna hästi lohistada.


Thomas Heinze puitfiguriin.
URL= http://www.holzbrocken.de/bilder/figuren/bergleute/10.jpg

       -

taignaküna  - sks. teigmulde, ingl. dough trough, vn. квашня -  taigna sõtkumiseks ja  kergitamiseks (hapendamiseks)


URL=http://www.tradera.com/item/341132/263713522/2-st-stora-trag-1800-tal-fjal-jamtland

       -

 tahutud pakk-kirst (JM)  - sks. behauene truhe,  ingl. hewed chest, vn. долблёный  сундукkaas  ja  korpus on mõlemad tahutud  puupaku lõhikutest - sisuliselt  on  tegemist kahe vastamisi pööratud  künaga. Võrreldes püstise õõnesmahutiga (nt. tõrs)  on  sisule avaram  juurdepääs, reisimisel on sisu vihma  eest kaitstud ning väikeste mõõtmete tõttu (pikkus 60 cm) võidi seda kasutada seifilaadse reisikirstuna.

URL=http://www.mol-antik.ch/content/index.php?id=34


                                                                                                                                                          Tagasi lehe sisukorda...


VITSIKNÕU e. vitsik -  vn. обручная посуда -  lähtub  pealepingutatud vitsast, mistõttu siia hulka kuuluvad ka õõnestatud e. umbsepuu vitsikud (sks. weidengebindenes gefäss leiab harva kasutamist).

Saksa ja inglise keeles lähtutakse mitte vitsast, vaid vitsikulauast (sks. daube,  ingl. stave):
sks. daubengefäss  (harvemini   geböttchertes gefäss),  ingl. staved vessel


Vitsikute valmistamise tehnika  oli tuntud juba 1.saj. e.m.a. j,  pärinedes  Gallia keltidelt. Laiemalt said tuntuks 2. sajandi Rooma keisririigis, kus Gallia ja Pannoonia veine veeti juba vitsikvaatides. Umbes samal ajal kasutati vitsikuid vähesel määral ka Põhja-Euroopas  - neid kasutati koriluses. Vitsikute kasutamine kaubataarana levis  laiemalt  alates 10. saj. keskpaigast, kui Lüneburgist hakati soola eksportima tündrites. See põhjustas vitsikute levikus läbimurde, sest soolakala (peamiselt heeringat) oli otstarbekas vedada samasugustes tündrites.

Võrreldes kastidega olid vitsikud kuni 19. sajandini eelistatud seisundis, kuna vitsikute valmistamiseks polnud vaja  rauda - ei kasutatud naelu ning  kuni 20. sajanini  kasutati veel laialdaselt ka puitvitsu.   Eeliseks oli ka see, et vitsikute valmistamiseks polnud vaja  saagi - puidupakud lõhestati kirvega, lauad tahuti seejärel samuti kirvega  ning  vooliti seejärel erikujuliste voolimisraudadega.
 
 
MÄRKUS (JM) :   Keskaja lõpul oli saagidest laiemalt tuntud vaid  robustne raamsaag, mida kasutati palgi  pikuti saagimiseks. Sae "jagamine" on leiutatud küll Antiik-Roomas, kuid pehme raud "ei pidanud ilmselt teed".  Õhema ja peenema hammastusega saagidest kasutati tisleritöös ainult väiksemat tapisaagi, millega oli võimalik teha  madalamat lõiget. Puidu "järkamiseks" (ristikiudu läbisaagimiseks) puudus veel kaua sobivast terasest saeleht.  18. saj. keskel  hakati küll "keetma" täpse koostisega terast (tiigelteras 1740), kuid seda suudeti toota vaid väheses koguses.  Madalama kvaliteediga saage ei saanud külasepad ka ise prooviks  valmistada, kuna saehambaid "lüüakse" ükshaaval stantsilaadse tööriistaga, mis vajab ise väga täpse karastusega terast.  Nii eelistati halvast materjalist saele kuni 19. sajandi lõpuni endiselt kirvest ja peitlit.


VALDKONNA ÜLDNIMETUS TEGIJA NIMETUS

Vitsiknõude
 valmistamine:

sks. küferei, böttcherei,
austria fassbinderei,
ingl.cooperage ,
vn. бондарство


S
uuremate vitsikute puhul on meil vitsikute valmistajaks   tündersepp või aamissepp,  väiksemate vitsikute puhul  öeldakse enamasti  püttsepp.  (Avinurmes on meil "puunõude valmistajad")

 - keskaja ladina keeles  doleator (>lad. dolium - "vaat")
 - alamsks. büttenmaker
 - sks. büttner
 - ingl. cooper (>lad. cupa)
 - rootsi tunnbindare
 - vn.  бондарь (>germ. "-binder")

Saksa keeles on  lisaks veel  hulk erinevaid nimetusi, kuid  kutsestandardi järgi jaguneti kaheks:  weissbüttner ja   schwarzbüttner.

Inglise vitsikuvalmistajad, kes pidid rohkem arvestama meretranspordi nõuetega,  jagunesid 5 divisjoni:  "dry", "dry-tight", "wet", "white" ja "general"cooper 


       -

kõhukas vaat tööprotsessis




MEISTRITE  NIMETUSED vastavalt kutsestandarditele
                               
NIMETUS TOODE  
vaadimeister vaat  >alamsks. vat ( sks. fass,  ingl. cask, vn. бочка)
püttsepp tünn  (alamsks. tunne,  sks. tonne,  ingl. tun, vn. кадка, rootsi tunna)
pütt
  (alamsks. butte, sks. bütte, ingl. but, vn. ушат)
tündersepp,
aamissepp
tündrid  e.  täpselt kalibreeritud kaubavaadid ja  kaubatünnid (kaubataara) -
("tünder" >rootsi itm. tunnar,  alams. tun(n)e, sks. tonne, ingl. tub, vn. кадь)

                                                                                                                                                         
Tagasi lehe sisukorda...

SIDUSERIALAD.  Kuna vitsikud,  eriti just  kaubataaraks valmistatud tündrid,  olid juba varakult standardiseeritud,  võimaldas see valmistada šabloonide järgi  komponente.
NIMETUS TOODE
vitsikulaua valmistaja -

 sks. daubenhauer 
(ala nimetus -  daubenhauerei)
vitsikulaud -  sks. daube, ingl. stave, vn. клёпка



Vaadilaudade  ladu tänapäeval
 -

URL=
https://de.wikipedia.org/wiki/Daube_
(Fassbau)#/media/File:Empilement_
douelles.jpg
vitsavalmistaja -

sks. reifschneider, bandschneider,
bandreisser,

ingl. hooper
tünnivits e. vitsikuvits  -  sks. fassreife , ingl.  hoop,  vn. обруч 

      - puitvits
- sks. holzreife
      terasvits  - sks. stahlreife  


Tünnidel ja püttidel - sirgete laudadega vitsikutel - kaeti sageli  kogu ulatuses vitstega.  Vaatidel (painutatud laudadest   vitsikutel) tagas keskkoha  tiheduse  laudade paindejõud,  mistõttu polnud      keskele vitsa vaja. See võimaldas kõhukat vaati ohutult veeretada.

 
Vitsavalmistaja tööruum tänapäeval -


URL=
http://de.academic.ru/pictures/dewiki/66/
Bandrei%C3%9Ferkate_Haseldorf_03.jpg


vitsasiduja 


Peened pajuvitsad sidus püttsepp ise,  pooltootena valmistatud  puitvitsu võisid paigaldada abilised.

Vt. allpool:  "Puitvitsade liigid"

terasvitsa valmistaja 


terasvits  - sks. stahlreife - hakkas levima alles siis, kui  teras muutus 16. sajandi jooksul odavamaks (sepaterase tehnoloogia).  Vits valmistati õhukeseks taondatud terasest, valmistajaks oli kuni 17. sajandini sepp. 1679.a. patenteeriti Inglismaal  ribaterase  lõikevaltsimise tehnoloogia ning alates  18.sajandist  võis vitsa neetida juba püttsepp ise. 

MÄRKUS:  heeringatünnidel hakkasid terasvitsad levima  alles 20. sajandil (vt. heeringatünn).

                                                                                                                                                          Tagasi lehe sisukorda...


Puitvitsade liigid.  Tänapäeval levinud nn. vitsalukk on tuntud alates 14. sajandist.

LÕHESTATUD  ÜMARVITSAD.

15. saj.
Peenema lõhestatud pajuvitsa otsad keerutati nööridena  (kumbki  ots pisteti väänates teise  alt läbi), otsad  lõigati   pingutamise järel kohapeal ära.  

        -

keerutatud  vits  keskaegsel vitsik-kausil
(Paremal fragment teisest lahtikeerdunud vitsa otsast.)

MÄRKUS (JM):  Tallinna Linnamuuseumi 15. saj. õllekapa TLM 24444-16 külgedele on jäänud  vitste  lõikamisest noajäljed.
 
Autori foto. Vitsik-kausi laud  Tallinna Dunkri tn. leidude hulgast.
 Erinevaid vitsaotste kinnitusi  Novgorodi arheoloogilise materjali põhjal. (Iga vitsarõnga  keskel on näha vastava vitsa ristlõiget.)
 
       -

vitspinguti
  (ülal - vn. жгутовый узел ), mida  kasutati juba 10. sajandil
 
       -

niineribadega fikseeritav keskaegne vits
(keskel)
 
      -

nn. vitsalukk
(all),  mida on kasutatud 14. sajandist kuni tänapäevani


Allikas: [Федотов: 29]
Федотов,  Г. Я. . Секреты бондарного ремесла. Москва,  "Экология" 1991



VITSALUKK  -  varjatud küljel toimub otste  hambumine.
       -

vitsaluku  vaade välisküljelt


       -
vitsaluku seestvaade

Autori fotod

   LAMEVITSAD (valmistatakse lõhestatud peergudest).




      -
sõrmtappvitsa (JM)  valmistamine





Allikas: [Федотов: 29]
Федотов,  Г. Я. . Секреты бондарного ремесла. Москва,  "Экология" 1991


      -
sõrmtappvits (JM)  (püti ülaserval)  -   > ingl. finger joint band



URL=https://www.pinterest.com/ pin/203506476891425255/

     -
sõrm-ülekattega vits  -  > ingl.  finger lap band - aheneva laiusega  ülekate moodustab  ühtlasema kaare



https://www.pinterest.com/pin/67976275602903130/


                                                                                                                                                          Tagasi lehe sisukorda...



VITSIKUTE LIIGID (vastavalt kutsestandardile) VALMISTAJA  Samanimelise tündri või mõõtühiku maht
tünder e. kaubatünder ("tünder" tuleneb rootsi tunn(a) mitmusevormist tunnar - ETY)  - alams. tun(n)e, sks. tonne, ingl. tub, vn. кадь ja бочка -
- oli kokkuleppemahuga tünn või vaat, mida oli lubatud kasutada kaubataarana.  Valmistati enamasti täis- või pooltündri mahus, mis jagunes omakorda toopideks. Tündritele olid sageli põletatud meistri ja linna, hiljem ka kaaluja märgid.

Kuivainete kaubatündreid võis lisaks tündrile kalibreerida ka teiste kohalike mahuühikute järgi (vakk, külimit, väiksema ühikuna toop). 

Erinevatele kaupadel olid sageli erinevad kaubatündrite mahud, mis võimaldas tündreid ka väliselt eristada.

Inglismaal jagunesid tündrid vastavalt valmistaja  kutsestandardile:  
dry-cooperage võis kasutada kuiv- ja puisteainete säilitamiseks ja transpordiks,
dry-tight cooperage  pidi lisaks olema väljastpoolt  niiskus- ja pritsmekindel.

tündersepp, aamissepp

ingl. dry cooper (veekindluseta taara)

dry-tight cooper (niiskuskindel taara), 

wet cooper (veekindel taara) sks. schwarzbüttner

rootsi tunnbindare

heeringatündri mahuks kehtestati 1375.a. hansalinnades 117,3  liitrit  (rostocks tonne)

tallinna  tünder
(tоnne) oli  133 liitrit, 
riia tünder ca 100 l.

rootsi tünder (tunna) - 17. sajandil eristati Rootsi Kuningriigis
"kuiva" (ca 146 l) ja "märga" (ca 125 l) tündrit

ingl. tünder (tub)  oli  erinevate kaupade puhul erinev:
heeringas - 16 gallonit, sool - 18 gallonit jne.

vene tünder (кадь)  oli 14 puuda rukist (229kg) - 16.-17. saj.

vene "vaat" (бочка)  oli  suur tünder/mahuühik, mis oli kehtestatud  ekspordil hulgimüügiks. 
"Vaat"  jagunes  ämbriteks (ведро):
    viin - 40 ämbrit,
    õlu -  10 ämbrit
Kuivaine mõõtmisel:
    püssirohi - 10 puuda
    tõrv -  8-9 puuda

vaat  - alamsks.vat,  sks. fass,  ingl. cask, vn. бочка.
Vaatideks  nimetatakse kõiki kumerate külgedega vitsikuid, mis on mõlemast otsast veekindlalt suletavad. Vaate kasutatakse  vedelike hoidmiseks ja transpordiks ning nad sobivad veeretamiseks. Kõhuka kuju tõttu on nad seejuures kergesti pööratavad.

Vaadi mahtu mõõdeti meil toopides (sks. stoof).

Kehtestatud nõuete poolest kuulub vaat kõrgeimasse standardiklassi, enamasti on neid  valmistatud mingi kehtestatud mahustandardi järgi (kaubavaat)
vaadimeister
sks. schwarzbüttner,
ingl. wet cooper

Vene kaubavaadid-tündrid: 
viinavaat - бочка водки
õllevaat - бочка пива
tõrvavaat - бочка смолы
püssirohuvaat - бочка пороха

Tõrva kaubavaat-tünder (125 l):
sks.  teerfass
ingl.  barrel of tar
soome  tervatynnyri
tünn (alamsks. tunne) (ETY) -  sks. tonne,  ingl.  tub, vn. кадка, rootsi tunna -
on meil enamasti veekindel, pealt avatud või lahtise kaanega vitsik, mis on valmistatud painutamata laudadest. Pütist erineb tünn selle poolest, et selle kõrgus ületab läbimõõdu.  Kujult on tünn ülespoole ahenev. 

Erinevalt vaadist pole tünn mõeldud veeretamiseks. Täidetud kujul pole tünn sageli teisaldatav (nt."vihmaveetünn").

Vastavalt valmistaja kutsestandardile jagunesid tünnid (ja vaadid) kas  kaubatündriteks või lihtsalt mittekaubanduslikeks tünnideks.
püttsepp - tünnesepp
 - sks. weissbüttner
 - ingl.
 white  cooper
Tavakeeles tünniks nimetatud tündrid:
tallinna  tünder - tоnne
riia tünder - tоnne
rootsi tünder - tunna
ingl. tünder - tub
vene tünder - кадь

heeringatünder - rostocks tonne

pütt - alamsks. butte, vn. ушат,  lingv. vasted sks. bütte, ingl. but
- on painutamata laudadest valmistatud väiksem vitsik, mis on kuju poolest veidi kooniline. Pütt on pealt lahtine (või lahtise kaanega), läbimõõt ületab külje kõrguse.  Mõeldud on see kasutamiseks koduses majapidamises (mitte kaubataarana).

Püttide valmistamine oli madalama kategooriaga tööala  (sks.
weissbüttnerei
, ingl. whitecooperage),   mille toodang polnud mõeldud  transporditaaraks (ingl. -"not for shipping").

püttsepp

sks. weissbüttner,
ingl. 
white cooper
saksa pütt -  bütte -  olnud tehniliste puisteainete (süsi, lubi) mahumõõt

                                                                                                                                                          Tagasi lehe sisukorda...



Tuntumad kalibreeritud tündrid  (taaravaadid ja -tünnid)

Võitünn - 50,8 kg võile, koopia. Eksportvõi tünn oli kasutusel 1940-aastateni. Kummalgi küljel Eesti riikliku väljaveo märgiga ingliskeelse tekstiga ja piimatalituse registrinumbriga lauad (väljavõte muuseumi kommentaarist).

       -Eesti eksportvõi tünn (koopia)

Võitünn, EPiM E 469, Eesti Piimandusmuuseum, http://muis.ee/museaalview/1144140





Heeringatünn
- sks. heringstonne, ingl. herring barrel, vn. сельдяная бочка on tänapäeval kaubavaat     mahuga 115,8 liitrit.  Kuni  19. saj. lõpuni kasutati heeringatünnidel veel puitvitsu (avamiseks mõeldud otsal võis olla ajutine raudvits). Alles  20. sajandi  teisel ja kolmandal kümnendil  mindi täielikult üle raudvitsadele.

       - heeringa soolamine tünnidesse Norras aastal 1890

Karmsund folkemuseum, URL= http://digitaltmuseum.no/021015886305


Ankur - holl.-sks.  anker -  on Hollandist pärinev, peamiselt veini ostul-müügil kasutatud väiksem   kaubatünder, mille kehtestatud maht  oli  paikkonnast sõltuvalt  30-40 liitrit.  

 19. saj. kespaigal kehtis Tallinnas  revalscher weinanker  mahuga  32 tallinna toopi - neljandik kaubavaadi  revalsches fass  täis-suurusest, mille mahuks oli 19. saj. keskel 130 tallinna toopi.  

 40-50 kg raskuse väikese vaadina oli ankur käsitsi laaditav ja kergesti kantav. Sageli esinev lapik-ovaalne  kuju on pärineb selle  kasutamisest laevadel, kus vaat ei tohi soovimatult veereda.  Kandmiseks on ankrule sageli lisatud õlarihmu  ja pidemeid

.
       - ovaalne eesti õlleankur

Õlleankur, ERM EJ 488:204, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/741730
Aam  - alamsks. am (lad. ama - "ämber"),  sks. ohm, vn. аам  - oli  Liivimaa kaubatünder (taaravaat),  mida kasutati  Liivimaa viinavoorides:  "Viina, piiritust veeti aamidega mõisatest Riiga."  (EKSS)

1833.aastal kehtestati  Liivimaal  aami -  rigische wein-ohm - mahuks 4 ankrut (153 l) .

       - foto aamiga võrreldavast vaadist (85 cm kõrguse juures on maht 150 liitrit)

URL=http://allday2.com/uploads/posts/2015-09/1441701827_shutterstock_2133723611.jpg
       - pooleaamine vaat - sks. halbe ohm - Moe mõisa  (vn. МУДДИС)  õlle/piirituse vaat kõrgusega  60 cm.


URL=https://osta-ee.postimees.ee/suur-tammepuust-ollepiirituse-vaat-muddis-17359545.htmll#lg=1&slide=1

       - nn. barrik-vaadid  (pr. barrique) - tänapäeva  Prantsuse standardile vastavad veini laagerdusvaadid (225 l).  Sama vaaditüüp oli  19. sajandil taaravaadiks prantsuse veinide ekspordil  (225-230 l).  Kadus kaubatündrina käibest, kui  alates 1920-ndatest läks hulgikaubandus  üle pudelikaubandusele.

URL=http://c.tutti.ch/big/eichenfass-aufgefrischt-und-diverse-faesser-9716980589.jpg

       - anglo-ameerika vaaditaara tüübid :  
firkin (41 liitrit),  quarter cask (50 l), rundlet (70 l), tierce (160 l), british barrel (160 l), american standard barrel (200 l), hogstead (250-300 l), barrique (225 l), puncheon e. tertian (450 l), butt (500 l), pipe (650 l), drum (650 l), gorda (700 l), tun
Võrdse mahu korral on tegemist vaatidega, millel on erinev kuju ja otstarve.
(982 l).
http://www.drinkingcup.net/understanding-maturation-part-1-know-your-casks/
        - saksa laagerdusvaatide tüübid


Tabel:
http://cdn.agrarverlag.at/imgsrv/to/mmedia/image//2011.12.07/1323272265_1.jpg?_=1323270221
        - soome tõrvatünder ("tõrvatünn") tervatynnyri, sks. teerfass, ingl. barrel of tar, vn. бочка смолы - oli  alates 17. saj.  kogu Euroopas mahuga 125 l.

Vene keisririigis loeti tõrvatündri kaaluks 8-9 puuda.  Soome Kainuu maakonnast veeti 1860-70 välja igal aastal ca 80 000 tõrvatünni. 
 Foto: Riihipiha talonpoikaismuseo, http://www.riihipiha.fi/palkku.jpg


        - püssirohutünder ("püssirohutünn") - sks. pulverfass, ingl. powder keg, vn. пороховая бочка  - gravüüril on kujutatud suurtüki lisavarustust, püssirohutünn paikneb ülal paremas nurgas. (Püssirohutünni avamise järel kinnitati  vaadi otsale  nahast kotisuu.) Kõrval olev luugiga  laskemoonavaat on mõeldud kuulidele ja troppidele.

Vene suurtükipüssirohu tündri  mõõduks oli 10 puuda.

Wallhausen, Johann Jacob von, Archiley Kriegskunst...,  1617 ,  
URL=http://www.deutschefotothek.de/documents/obj/88962759

        - käsirelvade püssirohu tünn  19. saj. algusest 





Museum of the Fur Trade, Nebraska  
URL=http://www.furtrade.org/wp-content/gallery/weapons/JB-36-Powder-keg.jpg
 
                                                                                                                                                          Tagasi lehe sisukorda...



TUNTUMAD MITTEKAUBANDUSLIKUD VITSIKUD.
Vaat on  mistahes vitsik, millel on  kumerad küljed.  
Väiksematel vaatidel on lisaks veel rahvalikke nimetusi, mis võivad tuleneda kaubavaadi murdosadest.



        - vaat  - alamsks.vat,  sks. fass,  ingl. cask, vn. бочка  



Vaat, ERM A 564:1730, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/482045

        - standardiseerimata nn. "ankur" -  sks. fäßchen, ingl. wooden keg,  vn. жбан, анкер


URL=http://i.ebayimg.com/images/g/c3UAAOSwnGJWTwxx/s-l300.jpg


        - lass ehk lähker (˃sks. flasche,  ˃alamsks. lechelen - "puidust tünnike") - trummikujuline kahe põhjaga vitsiknõu joogi kaasavõtmiseks

MÄRKUS :  tavakeeles loetakse meil lähkrite hulka kõik suuremad  kaasaskantavad  joogimahutid

Lähker, ERM 13341, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/654293

        - tünn  - alamsks. tunne, sks. tonne, ingl. butt, rootsi tunna, vn. кадка

Kaane paigalhoidmiseks võivad tünnil olla "kõrvad", põhja hallitamise vastu on all  jalad.

Viljatünn (või jahutünn), EPM TR 828:8/ab E 308:8/ab, Eesti Põllumajandusmuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1213347

        - toober -  sks. holzkübel, ingl. wooden bucket, vn. ушат - peamiselt  vee kandmiseks mõeldud pütt, millel on ülespoole pikendatud kaks avadega  küljelauda ("kõrvad")

MÄRKUS :  veekandmise toober aheneb tavaliselt ülalt  (lauad laienevad allapoole), sest nii kiilub ülespoole suunatud     koormus lauad tihedamalt kokku.  (Ülespoole laienemisel on oht, et kõrvadega lauad libisevad ülespoole ning vitsad jäävad lõdvaks (toober hakkab lekkima või  laguneb kandmisel).

Toober, ERM B 86:30, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/618788


        - lubjatoober  oli kas lubja või lubjasegu kandmiseks ja  tõstmiseks müüritööl, väiksemaid toobreid  kanti ka õlal (vrdl. küna)




URL=http://tarvos.imareal.oeaw.ac.at/server/images/7009232.JPG

        - saunatünn - sks. badezuber, ingl. bathtub,  vn. чан, купальная бадья

URL=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/32/Badehaus_Valeriusmaximus.jpg


Autori foto


        - kaanega pütt  - vn. кадушка крышкой, sks. holzkübel mit deckelpildil oleva püti kaanel on  pidemega kraatpõõn (vt. allpool),  mille üks otsatapp käib püti kõrva avasse, teise kõrva avasse käib riivistamise kiil. Korpus laieneb ülespoole, mis muudab sisu kättesaadavamaks (pole mõeldud  raske  sisu tõstmiseks, kuna kõrvadega lauad võivad kiilduda lahti).

Kasutati  kodumajapidamises  toiduainete käitlemiseks ja säilitamiseks.



Kraatseotis (sks. gratverbindung) koos  konstrueerimismalliga -

Joonis:                                                                              
http://www.holzwerken.de/techniken/gratverbindung.jpg



        - kibu - sks. wasserschöpfer, ingl. bucket,  vn. шайка

Kibu on ühe, harvemini kahe pidemega,  ülalt  laienev veetõstmise vitsik.  Ülalt laienemine lihtsustab väljavalamist - põhja on vaja pöörata vähem üles.




Kibu, ERM 15934, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/658753

       - pesupali e. pesuvann - sks. waschzuber, ingl. washtub, vn. лохань

Pesupali on  enamasti ovaalne vitsikvann. Kuigi pesupalil võivad olla  ka  kõrvad,  pole need täis vanni tõstmiseks (alt kitsenevad pidemelauad võivad kiilduda lahti).
 
 Pesupali, JÖM _ 31:21 E, Jööri Küla Muuseum, http://muis.ee/museaalview/2122639




        - pesukolmjalg -  pesupali kolm jalga on pikendatud allapoole, äärele toetati rihveldatud pesulaud




Pesupali, AM _ 26385 E 2654, Eesti Ajaloomuuseum, http://muis.ee/museaalview/2299624



        - taignaastja  - sks. teigzuber, ingl. staved dough tub, vn. квашня -  leivataigna sõtkumise ja  kergitamise (hapendamise) nõu




Leivaastja kaanega, EPM TR 55:16/ab E 8:16/ab, Eesti Põllumajandusmuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1232167


        - vitsikämber  - sks. holzeimer,  ingl. wooden bucket, vn. ведро, бадья  

Ämbril on enamasti ülespoole pikendatud laudadest kõrvad, mille avadesse kinnitub ämbri puust või traadist sang  (võib olla ka köis).  Kasutati  vee kandmiseks  (vrd. toobriga ülalpool, mida kanti kahekesi).

Ämber, ERM A 938:25, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/541137

        - kaevuämber  (vn. бадья )   -  sanga õrvad  kinnituvad raudvitste külge


Ämber, EPM TR 1743 E 874, Eesti Põllumajandusmuuseum, http://muis.ee/museaalview/1214962

PIIMAVITSIKUD.

1896 - 1902

        - Tiidermann, Heinrich (foto)
"Puust piimanõud. Esireas vasakult - väike joogikapp ehk kruus, piimapütt piima hapendamiseks ja lauale toomiseks ning võipütt või hoidmiskes. Tagareas vasakult: võikirn või tegemiseks, kaks segamiseks ja kloppimiseks mõeldud mända ning kaks pütti ja lähker."


Õpetatud Eesti Seltsi kogu.

AM _ 13741:342 F 11684:199, Eesti Ajaloomuuseum, http://muis.ee/museaalview/2042628

        - lüpsik - sks. melkkübel, ingl. milk pail, vn. подойник  

Lüpsik, EPM TR 232:2/ab E 67:2/ab, Eesti Põllumajandusmuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1217275

        - võivitsik - sks. butterbütte,  ingl. wooden butter tub, vn.  ушатник для масла 

Ülalt koonusena laienev väike kaanega vitsik,  vene pärimuse järgi valmistati eelistatult pärnast, mis ei rikkunud maitset (võis käia rohkem vene nn. "sulatatud või"  kohta - топленое масло)

Võivitsik, ERM A 293:69/ab, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/600498


        - võikirn - sks. butterfass, ingl. butter churn, vn. маслобойка  - vitsik, milles tehti  e. "kirnuti"  võid


Kirn ja võimänd, ERM 5368, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/550620
VITSIK-LAUANÕUD.

        - vitsikkann - sks. holzkanne,  ingl.  staved jug ,  vn. обручный кувшин

Tilaga vitsik., PäMu _ 7546 E 367/P, Pärnu Muuseum SA,
http://muis.ee/museaalview/1531228

15. saj.


        - (arheoloogiline) vitsikpeeker - sks. daubenbecher,  staved beaker, vn. обручная чаша


Daubenbecher,  15. Jahrhundert,  Inventarnummer HG12182, Germanischen Nationalmuseum Nürnberg



12.- 13. saj.

        - (arheoloogiline) vitsikkauss- sks. daubenschale,  staved bowl, vn. обручная миска  


URL=http://app.hildesheim-im-mittelalter.de/wp-content/uploads/exponate/8/08_01_Pfaffenstieg_Hi%20160-1-2-4-2.jpg

15. saj.
        - (arheoloogiline)  õllekappsks. hölzerner bierkrug, ingl. wooden beer tankard, vn.  пивная кружка  -  peened vitsad on hävinud ja asendatud eksponeerimisel nööriga. Vitsad on katnud kannu külge kogu kogu ulatuses, välja arvatud pideme kinnituskohad  (säilinud on vitsaotste äralõikamise jäljed) (JM) .

Autori foto:  Õllekann,  TLM  24444-16,  Tallinna Linnamuuseum
RÕIVAVITSIKUD  (riidekirstu eelkäijad).

       - riidetünn 



Riidetünn, kaanega, ERM B 161:45/ab, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/614550

        - vitsik-kirst  - vadja kirstu, vn.бодня, valgevn.  кубел -  lukustatav vitsik, õõnestatud  rõivatõrre järglane  (vrd. ka  ersa veimevakk - parr)


Pilt: http://www.vadjamaa.narod.ru/library/kirstu1b.jpg  [Аношкин 2014]
Artikkel: http://www.vadjamaa.narod.ru/library/08.htmll


        - karjala  riidetünn  (soome vaatetynnyri)  -  Karjalas on riideid hoitud peamiselt vitsik-kirstus

Suomen kansallismuseo, Seurasaaren ulkomuseon kokoelmat
https://www.finna.fi/Cover/Show?id=musketti.M012%3AS3111%3A34&w=1200&h=1200

                                                                                                                                                          Tagasi lehe sisukorda...




Treitud anum
-  sks. gedrechseltes holzgefäss,  ingl. woodturning  vessel,  vn. токарная посуда из дерева  -  õõnestatud anumad, mille valmistamisel on kasutatud treipinki.








TREIMINE on tuntud juba tuhandeid aastaid. Kuni 13. sajandini  kasutati treimiseks  püstise võlliga vibupuurmasinat (kasutatud "tulepuurimiseks" juba neoliitikumis).  Treialil tuli teise käega liigutada vibu  või kasutati selleks abilist.

13. sajandil  võeti kasutusele  horisontaalse võlliga vibutreipink,  mida sai käitada tallalaua abil. Treial sai  kasutada mõlemat kätt, kuid pöörlemise suund vahetus iga jalavajutusega kaks korda.


        - gravüür puutreialist (1548) -  sks. drechsler,  ingl. lathe turner, vn. токарь

URL=http://www.spessartprojekt.de/forschung/heimbuchenthal/funde/holz.php





        - horisontaalse võlliga vibutreipink  (sks. wippendrehbank,  ingl. pole lathe)

Spielzeugmuseum Seiffen,

URL= https://en.wikipedia.org/wiki/Pole_lathe#/media/File:Drechselbank_historisch.jpg





17.-18. sajandil hakkas levima rihmülekandega treipink.



        - kausitreimine tänapäeval  - sks. schalendrehen,  ingl. bowl turning

URL=http://www.drechsler-forum.de/galerie/1_012008/notlog_1200252070.jpg




        - puukauss  - sks. holzschale, ingl. wooden bowl, vn.деревянная миска 


Puukauss, IM _ 971 E, Iisaku Kihelkonna Muuseum SA, http://muis.ee/museaalview/1242534

        - puutops  - sks. holztopf, ingl. wooden cup,  vn. деревянная стопка 




Puutops, ERM A 273:179, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/596826

1600-1650
        - treitud korjanduskarp  (Tallinna Mustpeade Vennaskonna kollektsioonist)  - sks. sammelbüchse,   ingl. alms box, vn. коробка для сбора
Treitud korpusele ja kaanele on lisatud tugevdavaid  rautisi.



Foto: Ervin Sestverk
Rahakassa, TLM _ 3609 KA 225, Tallinna Linnamuuseum, http://muis.ee/museaalview/1199445
        - tirin   -  > sks. terrine, suppenschüsselingl. tureen, vn. супница



Puunõu, EPM TR 205:19 E 57:19, Eesti Põllumajandusmuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1217234
 

1400-1600

       - puitesemetest  lauakate  Ülem-Austriast  (sks. holzgeschirr)


Drechslerarbeit-Holz, Einrichtung profan, Museum der Stadt Regensburg, K 1964-6
URL=http://tarvos.imareal.oeaw.ac.at/server/images/7020715.JPG


9. saj. esimene pool

       - viikingiaegseid puidust lauanõusid Osebergist


Kulturhistorisk museum, Oseberg
URL=http://www.unimus.no/photos/khm/103181/?f=html


MÄRKUS (JM):  Keskajal ja varasel Uusajal on puidust lauanõud olnud kasutusel üheaegselt keraamiliste nõude ja vitsikutega.  Milline  on olnud nende omavaheline jaotus, jääb arheoloogiliste leidude põhjal ebaselgeks:  purunenud ja äravisatud puunõud ei säili nii hästi kui keraamilised killud, vitsikutel on omakorda kõige väiksem purunemiskindlus, mistõttu neid esineb prügiaukudes  sagedamini.

                                                                                                                                                          Tagasi lehe sisukorda...



KIRST -  sks. truhe, ingl. chest, vn. сундук  -  suurem laudadest valmistatud kastmahuti, mida hoitakse põrandal.

ÕÕNESTATUD  KIRST. (vt. õõnestatud mahutid)

12. saj.  - Gamla Uppsala Församlingskyrka
Õõnestatud kirst  ( sks. aushöhlene einbaumtruhe, ingl. dugout chest, vn. дупляный сундук) on tüübilt  vanim kirstulaadne mahuti, kuivõrd selle valmistamiseks võidi kasutada ka keskmisel kiviajal levinud  tööriistu ja tuld. (Uppsala keskaegse kirstu kirjelduses on nimetatud ka seest põletamise jälgi.)  Suure kaalu tõttu on õõnestatud kirstud olnud hilisemalgi ajal  kindlaks panipaigaks.

       - õõnestatud kirst  Vana-Uppsala kihelkonnakirikus

 Gamla Uppsala Församlingskyrka  URL=https://lh3.googleusercontent.com/
-Hz_NXh8cZ-E/TX0xpjrDPpI/AAAAAAAAAHQ/oh-dsyqkIYU/s1600/uppsala2.jpg


TAHUTUD  KIRST  (vt. tahutud mahutid). 



       - tahutud pakk-kirst (JM)  - sks. behauene truhe,  ingl. hewed chest, vn. долблёный  сундукkaas  ja  korpus on mõlemad tahutud  puupaku lõhikutest - sisuliselt  on  tegemist kahe vastamisi pööratud  künaga. Võrreldes püstise õõnesmahutiga (nt. tõrs)  on  sisule avaram  juurdepääs, reisimisel on sisu vihma  eest kaitstud ning väikeste mõõtmete tõttu (pikkus 60 cm) võidi seda kasutada seifilaadse reisikirstuna.

Tahutud mahuti  õõs saadakse palgilõhiku pinda süvendi raiumisel (võrreldes südamiku väljaõõnestamise ja puidu lõhestamisega  raiutakse puitu ka  ristikiudu). Lisaks peitlile on  pikemate kirstude  juures võimalik kasutada ristkirvest  Arheoloogilistest tööriistadest on kasutatud  talva  ja talv-kirvest.

URL=http://www.mol-antik.ch/content/index.php?id=34
 
                                                                                                                                                          Tagasi lehe sisukorda...

MONTEERITUD KIRSTUD JA LAEKAD.

       - alates antiikajast levinud kastmahutite ehitusviise  [Brümmer: 24]
kastkirst (sks. kastenbau)
raamkastiga kirst  (sks. kasten-rahmenbau)
postidega kirst (sks. pfostenbau)
postidega raamkirst (sks. pfosten-rahmenbau)
sarjaga kast-kirst  (sks. pfosten-zargenbau või zargenbau)

Laudkirstuga (sks. brettbau - on tegemist siis, kui  kast on monteeritud  laudadest.
Raamkirstu korral on avade täidiseks tahveldis e. viilung (>sks. füllung e. "täidis").  [Kaljuvee: 8]

MÄRKUS (JM): 
meie maarahva raamkirstudel esinev konstruktsioon,  kus  post on samas ka raami osaks, Brümmeri klassifikatsioonis puudub.


1650-1750
Uusaegsetel tsunftilaegastel esineb enamasti  ainult  raamkonstruktsiooni imitatsioon -  tahveldis kinnitub ilustusena kastkonstruktsiooni  peale.

       -  raamkonstruktsiooni imitatasioon tsunftilaekal

Autori foto: nööbimeistrite_laegas_TLM_5718, Tallinna Linnamuuseum

                                                                                                                                                          Tagasi lehe sisukorda...



VANEMAD NURGAPOSTIDEGA LAUDKIRSTUD

1495

       - keskaegne nurgapostidega laudkirst (sks. truhe in stollen- und brettbauweise), lauad  on postidesse ühendatud keeltappseotisega

Chest UeL 78:284 from the open air museum Hosseringen, Niedersachsen
URL= http://thomasguild.blogspot.com.ee/2012/05/unconventional-photography-of-medieval.htmll


Keeltappseotis -  sks. schlitz- und zapfen-verbindung, ingl. mortis and tenon, vn. шиповое соединение


https://de.wikipedia.org/wiki/Holzverbindung#/
media/File:
Gesloten_pen_en_gat_verbinding_001.jpg                         
   -



1643

       -
 soome ja rootsi muuseumide online-otsingus avanenud -  [24], [4], [8]  (15.12.2016) - ainus nurgapostidega kirst on dateeringu järgi (1643) otsustades  jäänuk keskajast

Kirstu, K7433  Suomen Kansallismuseo, Antellin kokoelmat
http://www.suomenmuseotonline.fi/fi/kuva/Suomen+kansallismuseo/7433_a.jpg

        - uuskeskaegne kirst Eestist, valmistatud ilmselt tahutud materjalist (katuskaas puudub) 


Kirst, ERM 1161, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/531480

                                                                                                                                                          Tagasi lehe sisukorda...


VANEMAD KASTKIRSTUD
       - õõneskaanega kastkirst   

Kaas on altpoolt nõgusaks õõnestatud tammepuu  lõhik, mida katavad tihedalt raudrihvad (sks. truhenband). Kirstukast on valmistatud tahutud plankudest ning on kogu ulatuses olnud kaetud raudplekiga.   Nurgapostid ja -tapid puuduvad, kasutatud on vaid tüübleid  ja sepanaelu. Põhi on samuti altpoolt tüüblitega "riputatud"., millele on lisatud  põhja alla pööratud rihvad.
Kaane rihvadel on  säilinud punase pliimenniku jälgi, puidu pinnal  võib punane värv olla "ära restaureeritud" (1930-ndatel?).  Pidemete asemel on  kummaski  otsas kaks  primitiivset rõngast.   Raske kasti  kooshoidmiseks on kirstule lisatud palju rautisi, mis hoiavad seda  tõstmisel  ja vedamisel koos.

MÄRKUS (JM): rõngaid köiega ühendamata pole ülirasket kirstu võimalik tõsta. Hulgaliste nurgarautiste tõttu on  kirst siiski transporditav,  selle õõnestatud tammepuukaas on olnud veekindel. Antud kirstutüüpi on kasutatud ilmselt väärtasjade hoidmiseks ning suurte mündikoguste  vedamiseks.

Kirst, TLM _ 4555 KM 7, Tallinna Linnamuuseum, http://muis.ee/museaalview/1194653


   
Õõneskaanega kirstu nurka hoiavad koos tüüblid, millele on lisatud  rautised   - 
 

MÄRKUS (JM): TLM kõigil kolmel  õõneskaanega kirstul ning  ainsal 15. saj. laekal puuduvad nurkades tappseotised.  

Autori foto:  Kirst, TLM_4558, Tallinna Linnamuuseum






Tüübeldatud nurkseotis -

URL=
http://i0.wp.com/kosmonautin.net/
wp-content/uploads/2014/10/IMG_1093.jpg?resize=423%2C282




        - kombineeritud nurkseotis viikingiaegsel kirstul  (leid Mästermyrist Gotlandil)
Esineb segakonstruktsioon: nurgapostide asemel toetuvad maha pikendatud otsalauad ning tappimine on kombineeritud kahesuunalise tüübeldamisega.  Pikiühendusteks on keeltapid ( põhi toetub  kummagi  otsaseina sisse raiutud soonde, selle keskel on  läbiulatuv tapp).  


Istekõrguse poolest meenutab  kirst varasemat õõnestatud ühepuukirstu (erinevatel kirstudel varieerub vaid pikkus). Ühepuukirstule sarnaselt on kirstu kõik  tahud vaid ühe  laia palgilõhiku laiused.

URL=https://www.flickr.com
photos/historicallocks/5936608190/

 
Kombineeritud nn.viikingiseotise skeem -  
külgseinad toetuvad otsaseina  astmikule ning tüüblid  kinnituvad kummalegi kandile.  Kuna kirstu on kasutatud sõudepingina viikingilaeval, on pardapoolne kastisein kujutatud skeemil kõrgemana.

http://www.greydragon.org/furniture/chests/figure4.gif




17. saj.

       - õõnestatud laudadest ümarkirst  (sks. runde reisetruhe, ingl. rounded trunk)  Kuju poolest jäljendab varasemat  pakk-kirstu.   Kirst on väga kerge, kuid külgede ja kaane  kumerus annavad hea vormitugevuse. Kumeruse andmiseks  on külgede ja kaane keskmised   lauad  õõnestatud  kumeraks. Pikilauad on naelutatud peente sepanaeltega otsalaudade külge. Erinevalt õõneskaanega kirstust  puudub laudkirstul veekindlus, seepärast on see kaetud hülgenahaga.

Reisikohver, TLM 8412 KM 76, Tallinna Linnamuuseum,  http://muis.ee/museaalview/1196974

                                                                                                                                                          Tagasi lehe sisukorda...



UUSAEGNE RIIDEKIRST   - sks.  wäschetruhe, ingl. linen chest, vn. сундук для белья -  kirst peamiselt rõivaste hoidmiseks, enamasti  kumera kaanega (sks. runddeckeltruhe)
      Nurgaseotiste poolest ei erine  maarahva riidekirst keskaegsest nurgapostidega kirstust.  Kirstu nurgapostid toetuvad maha, küljed ja otsad  kinnituvad postidesse keeltappseotisega (vt. ülalpool). Üksikud "keeled", mis ulatuvad läbi posti, on fikseeritud otsast kas kiilude või ristuvate naaglite või tüüblitega.    
      Kaas toetub suletud asendis kaarjale  otsaseinale - samamoodi nagu keskaegsel õõneskaanega kirstul. Võlvitaoline kumerus annab laudadest kaanele suure vormitugevuse.
      Puithingede  kaarjad puidust  hingelatid (vt. allpool) on kaanele sisepõõnaks.

MATERJALINA võidi alates 18. sajandist osaliselt kasutada ka saelaudu, mida saeti vesiveskites., kus alates 18. sajandist käisid  saed  saekaatri (>sks. gattersäge) raami sisse juba  pakkidena (sks. bundgatter) -  milles oli kuni 6 saelehte.   Alates 19. saj. keskpaigast  levisid Mandri-Euroopas juba aurujõul töötavad saekaatrid   [Schindler: 134]. Saekaatrites saadi kummaltki poolt saetud pinnaga lauad, mis vajasid veel ainult hööveldamist.

MÄRKUS (JM):  enne saekaatrite levimist valmistati  lauamaterjal ette enamasti  käsitsi: palgi lõhestamise või lõhkisaagimise järel tuli laud välja tahuda käsitsi. See  nõudis palju tööd ning kulutas tahumisel palju materjali. Kuna  talupojakapid  ilmusid samuti hiljem, on varasemal ajal kasutatud panipaikadena suuremaid suletavaid vitsiknõusid -  alul õõnestatud, hiljem  laudadest riidetünne.)

MAARAHVA RIIDEKIRSTUD






 

        - nurgapostidega laudkirst  (sks.  truhe in  brettbau), mille laudsari on ühendatud nurkades  postide kaudu (sks. pfosten-zargenbau  [Brümmer: 24]), ühendusviisiks  on  keeltappseotis  

Riidekirst , EPM TR 735:22 E 277:22, Eesti Põllumajandusmuuseum, http://muis.ee/museaalview/1234396  


 
        - nurgapostidega raamkirst on  kirst ( sks. truhe in  pfosten-rahmenbau),  mille raami täiteks e. viilungiks (>sks. füllung) on tahveldis (sks. täfelung, täfelwerk, ingl. panelling, vn. филёнка ),  poste ja  raamipuid ühendab keeltappseotis


 Riidekirst , EPM TR 735:21 E 277:21, Eesti Põllumajandusmuuseum, http://muis.ee/museaalview/1234583


       riidekirstu puithinged -



Kirst, EVM N 2:143, Eesti Vabaõhumuuseum SA, http://muis.ee/museaalview/1774178              



        - katuskaanega riidekirst  (sks. dachtruhe, ingl. chest with roof-shaped lid )
Nurgaseotise "keeled" on fikseeritud puit-tüüblitega.







Kirst, EVM N 1:188, Eesti Vabaõhumuuseum SA, http://muis.ee/museaalview/1655201

TAPITUD NURGAGA  RIIDEKIRST.  
 Ilma nurgapostideta kastkirst (sks. kastenbau [Brümmer: 24])  on meil kuulunud enamasti linnaliku kultuuri  juurde. 


Tapitud nurkseotis  on alates 16. sajandi keskpaigast kastkirstudel  levinud  tugev puiduseotis, mis muutis nurgarauad tarbetuks. 
Töövõtteks  on  kalasabatappseotise (vt. allpool) tappimine, mis on väga töömahukas.
Töövahendiks  oli peitel. Tapisaag võis olla, kuid tapipõhjad tuli ikkagi välja  ikkagi peitliga.
Tulemuseks olid laekad ning varakamate linnaelanike riide- ja reisikirstud  - viimaste põhi "riputati" alla tüüblitega ning  tugevdati põhja alla keeratud rihvadega kaas kaeti nahaga. Lisaks kergusele oli  ilma nurgapostideta kirst sama  mahu juures madalam,  mis võimaldas eluruumides kirstule ka istuda.

        - kalasabatapiga riidekirst (sks. wäschetruhe mit zinkung) on ilma nurgapostideta laudkirst (sks.  truhe in brettbauweise), mille  nurgad on  ühendatud kalasabatapp-nurgaseotisega (vt. allpool).  Kumera kaane lauad on naelutatud otsalaudade külge, põhi on altpoolt naelutatud või tüübeldatud, põhja otste all on  jalased.  Kirstu otsalaudadel on sepispidemed, kaane siseküljel on sepishinged,  esikülje keskel on tavaliselt nn. kirstulukk.


http://www.antik-hense.de/components/com_mijoshop/
opencart/image/cache/data/runddeckeltruhe-314-05-800x600.jpg




Kalasaba-nurkseotis - 
ingl. dovetail-joint, vn. ласточкин хвост,  sks. schwalbenschwanz- zinkung :  omavahel hambuvad  "kalasaba" (sks. "pääsusaba")  ja "trapets" (sks. zinken)  




URL=http://www.heiko-rech.de/grundlagen/bilder/zinken20_g.jpg                     


LAMEKAANELISED KIRSTUD

        - lamekaaneline kõrge riidekirst  (sks. flachdeckeltruhe) - nurgapostidega laudkirstul on lame  kaas, kastpingist on see tunduvalt kõrgem, kuid lamamisasemeks sobib. 

URL=http://thumbs.picclick.com/00/s/MTA2N1gxNjAw/z/fVYAAOSw5IJWdCUO/$/RIESIGE-

BAROCK-TRUHE-WASCHETRUHE-FLACHDECKELTRUHE-um-1750-Eiche-_1.jpg
        - lamekaaneline viljakirst -  sks. getreidetruhe, ingl. grain bin chest vn.  ларь - erineb hoonega  kokkuehitatud viljasalvest  selle poolest, et tühjas olekus saab kirstu tõsta teise kohta

Joonis: Viljakirst, ERM EJ 311:16, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/715596


                                                                                                                                                          Tagasi lehe sisukorda...



RIHVADEGA RIIDEKIRST  (sks. truhe mit beschläge in brettbauweise,  ingl. iron-bound chest, vn.  окованный сундук) on tugevdatud kirst, mille tappe hoiab kandmisel  lisaks liimile koos  õhuke nurgaplekk, altpoolt on  põhi  "riputatud"  (lisaks puidust tüüblitele) 2-3 raudrihvaga. Rihvad käivad suunaga üle kaane ning on taga ühendatud hingedega, ees lukukrampidega.
SEPISEST (JM).
17. saj. esimese poole kirstusepise materjaliks on olnud vasaraga õhemaks taotud (taondatud), osaliselt võib-olla ka  kuumvaltsitud latt, millest raiuti meisliga  välja sepise kontuurid. Materjali  on töödeldud vaid esiküljelt, kõik  jooned ja liikumist väljendavad märgid ("komad") on löödud, kasutades vastava kujuga punsleid (eesti terminoloogia alusel on see kohrutustehnika, mille juures ei lõigata laastu).  Peenemad  jooned on sisse raiutud  teravamate punslitega. Vaid kõige teravamate  joonte puhul võib oletada  tsiseleerimist štihliga (lõiketehnika, mille juures eraldub  laastu).

MÄRKUS  (JM): saksapärases tsiseleerimistöös ei eristata kohrutust,  vaid tsiseleerimine ühendab nii vormimis- kui ka lõiketehnikaid. Meie mõistes  tsiseleerimisštihhel kannab seetõttu saksa keeles nimetust  schnittpunztse e. "lõikepunsel".

Alates 17. saj. keskpaigast algas õhema (külmvaltsitud) ribaterase tootmine ning levis selle  kasutamine (1/16 - tollisest algmaterjalist on valmistatud nii turvise osi kui ka tünnivitsu).  Materjal on olnud ühtlase paksusega ning mõlemalt poolelt sile, seda  on töödeldud kummaltki poolt:  tagaküljelt on materjali  kummitud üles ning esiküljelt punslitega tagasi löödud ( eesti terminoloogia järgi - "kohrutatud").  

Erinevalt laegastest, pole 17.-18. saj. kirsturautistel enamasti näha tinatamise ega pliimennik-kruntvärvi jälgi. Kuna 300 aasta jooksul on esinenud vaid üksikuid ülevärvimisi, siis on tõenäoliselt kasutatud  pehmet separauda, mis ei roosteta.  


   

1600-1650



   
        - rihvadega reisikirst  (sks. koffer, reisetruhe,  ingl. trunc, vn. дорожный сундук)  - sks. eeskuju  järgi  kasutatakse Eesti muuseumides ka nimetust "kohver".  Kaitseks vihma eest on reisikirstu kaas  enamasti  kaetud nahaga. Selleks on kasutatud õhemat u. 1,5 mm  nahka (veise nn. "kõhunahk" või  ka  hobusenahk). Kaane otstesse on õmmeldud lisatükid, mille järel nahk on venitatud tihedalt peale (ilmselt märjalt).  Naha servad naelutatakse kinni koos veeribaga, mis suunab vee üle kaane  sulgumisjoone. Antud kirstul on veeriba ülemine äär särfitud õhukeseks ning pööratud kahekorra, tiheda paigutusega naelad tekitavad kergelt lookleva ülaserva.

MÄRKUS (JM): 
kulunud veeriba on vanadelt reisikirstudelt sageli eemaldatud ning asemele on naelutatud dekoratiivne nahkrihm. Tegemist on nahkmööblilt ekslikult laenatud tõlgendusega.


        -  detail 1: kulunud veeriba kaane sulgumisjoonel



        -  detail 2: tsiseleeritud  peensepis - materjali on  töödeldud vaid esiküljelt. Vaatamata sellele, et sepist pole tinatatud, pole roostekahjustusi märgata (sepist on enne restaureerimist katnud vaid hiljutine ooker-põrandavärv) .

 
Autori fotod:  Reisikirst e. kohver, TLM 18004 KM 349, Tallinna Linnamuuseum

1775-1800


        - 18. saj.   sepisrihvadega kirstu detail - õhukest külmvaltsitud plekki on töödeldud (kohrutatud) kummaltki poolt.  Materjaliks võib olla pehme separaud, mis on plastiline ning roostetab minimaalselt.  Sepisel puudus kattevärv, naelad on algupärased ning sepist pole eemaldatud. Samas  pole raud olnud soodsates oludes:  rihvade alumised otsad olid täielikult läbi roostatanud,  tammepuust põhi on hävinud ning tuli asendada. 


Autori foto: Kirst TLM 5729 KM 67, Tallinna Linnamuuseum

1756

        - rihvadega riidekirst  (sks. wäschetruhe mit beschläge, ingl. iron-bound linen chest, vn. окованный сундук для белья)  Tapitud nurgaseotist katab ja hoiab koos naelutatud  nurgaplekk.  
Kaanel  puudub  nahk (kirst pole kaitstud vihma eest), seega pole kirstu sobiv nimetada reisikirstuks.


Autori foto: Reisikohver, TLM _10681 KM  96, Tallinna  Linnamuuseum




Ažuursete rihvade all  võis olla ilustuseks punane nahk, mida on imiteeritud ka värviga. Et tegemist pole kogu kaant katnud naha jääkidega, seda tõendab ka punase värvi abil teostatud naha imitatsioon -

MÄRKUS (JM): kirstu täielikku ülekatmist punase pliimennikuga võib esineda  rautatud gooti kirstudel, mis on olnud tihedalt kaetud samamoodi värvitud rihvadega - nt. TLM  4555 KM 7




1700-1750
                                                                              Autori foto:  Kirst, TLM 5735 KM 71, Tallinna Linnamuuseum

        -  puidust  rihvadega  reisikirst-kohver  u. 1890  - sks. kofferingl. trunc


Foto: AU150/ Truhe Reisetruhe KOFFER Schrankkoffer m. Tablett um 1890 (www.ebay.com)

                                                                                                                                                          Tagasi lehe sisukorda...



KASTMÖÖBEL on riidekirstude ja nn. irdmööbli vahevormiks.

        - kastpink  (sks. truhenbank) - istekõrgusega lamekaaneline laudkirst (sks. brettbau), millel on tapitud nurgaseotis

URL=http://thumbs3.picclick.com/d/l400/pict/291876048242_/Alte-sch%C3%B6ne-

Truhenbank-Holzkiste-Holztruhe-Sitztruhe-Flachdeckeltruhe-um1900.jpg

        -  kastpink, seljatoega - sks. truhenbank mit Rückenlehne

URL=http://shop.goethesgalerie.com/media/catalog/product/cache/1/thumbnail/
700x700/040ec09b1e35df139433887a97daa66f/t/r/truhenbank_antik_weichholz15.jpg

        -  kamina kastpink, ümbertõstetava seljatoega - ingl. strycsitten


URL=http://2.bp.blogspot.com/-YYVMkyj_POE/UFjMaHIOkfI/AAAAAAAACHY/
q034FPRIDlE/s1600/strycsitten-innsbruck.jpg

        - kamina kastiste - ingl. strycsitten  - seljatugi on sangana tõstetav kummalegi poolele, istuja võib  end soojendada  kummaltki poolt 


Online collection,  obj. nr.  BK-NM-1971, Rijksmuseum Amsterdam

                                                                                                                                                          Tagasi lehe sisukorda...



RAHAMAHUTID.

1600-1700



        - rahapakk - sks. opferstock,  gotteskasten ingl. offertory box - on õõnestatud ja tahutud mahuti, kirikuannetuste kassa, mille vorm pärineb keskajast. Siseõõne avamiseks on  küljel tabalukkudega suletav luuk. Tugevdamiseks on kasutatud ohtralt sepist.


MÄRKUS (JM): Eestis on  kümmekond vanemat (puidust) rahapakku, mis pole siiski dateeritud varasemateks kui  17.-18. sajandisse. Arhailine on enamasti vaid valmistamisviis  (õõnestamine,  tahumine, lihtne sepis).





        - detail:  raha sisselaskmise pilu

Autori fotod:  Rahapakk, TLM 5710  KM 48, Tallinna Linnamuuseum

15. saj. ?
       - rautatud kastkirst, õõnestatud  kaanega 
Kaas on altpoolt nõgusaks õõnestatud tammepuu  lõhik, mida katavad tihedalt raudrihvad (sks. truhenband). Kast on valmistatud tahutud plankudest ning on olnud kogu ulatuses kaetud raudplekiga.   Nurgapostid ja -tapid puuduvad, kasutatud on vaid tüübleid  ja sepanaelu. Põhi on altpoolt tüüblitega "riputatud", millele on lisatud  põhja alla pööratud rihvad. Kaane rihvadel on  säilinud punase pliimenniku jälgi, puidu pinnal  võib punane värv olla "ära restaureeritud" (1930-ndatel?).  Pidemete asemel on  kummaski  otsas kaks  primitiivset rõngast.   Raske kasti  kooshoidmiseks on kirstule lisatud palju rautisi, mis hoiavad seda  tõstmisel  ja vedamisel koos.


Antud kirstutüüpi on kasutatud ilmselt väärtasjade hoidmiseks või siis ka suurte mündikoguste vedamiseks. Hulgaliste nurgarautiste tõttu on  raske kirst siiski transporditav,  selle õõnestatud tammepuukaas on olnud veekindel. 

MÄRKUS
 (JM): rõngaid köiega ühendamata pole ülirasket kirstu võimalik tõsta.

Kirst, TLM _ 4555 KM 7, Tallinna Linnamuuseum, http://muis.ee/museaalview/1194653

16. saj.

        - õõneskaanega rautatud rahakirst (kirikukorjanduse kirst) -  sks. opfertruhe, ingl. offertory chest

Kirstu kaas on õõnestatud  puutüve lõhikust, mida katavad raudrihvad (sks. truhenband). Alumiseks  osaks on tappimata nurkadega  laudkast, mida  hoiavad nurkadest puit-tüüblid, sepanaelad  ja pealenaelutatud rautised. Pidemete asemel on kummaski   otsas kaks primitiivset rõngast.

MÄRKUS (JM)
: TLM kõigil õõneskaanega kirstudel puuduvad tappseotised.

Niguliste kiriku rahakirst (vaestelaegas), TLM _ 4951 KM 16, Tallinna Linnamuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1194652


        - rautatud rahalaegas,  tapitud nurkseotisega  ning  raha sisselaskmise avaga


Rahakast, ERM D 30:142, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/600892

1600-1650
        - treitud korjanduskarp (Tallinna Mustpeade Vennaskonna kollektsioonist)  - sks. sammelbüchse,   ingl. alms box, vn. коробка для сбора
Treitud korpusele ja kaanele on lisatud tugevdavaid  rautisi.





Foto: Ervin Sestverk

Rahakassa, TLM _ 3609 KA 225, Tallinna Linnamuuseum, http://muis.ee/museaalview/1199445


TÄISMETALLIST  RAHAMAHUTID.

1780

        - täismetallist kassalaegas 


Sadulsepa ameti laegas. Matuse kassa, TLM _ 12167 KA 2876, Tallinna Linnamuuseum, http://muis.ee/museaalview/2409978

1700-1800

        - rauast rahakast e. -laegas (täismetall)  raha sisselaskmise avaga (16. saj.?)  - sks. geldkiste, ingl. strongbox

Lukk on altpoolt lahtine,  mehhanism on eksponeeritud  groteskse ornamendina, mis liigub võtme  pööramisel  Osaliselt on   säilinud (dekoratiivsed) külmalt pinnitud spiraalvedrud,  maalingud  puuduvad. Täppismõõtmisi pole valmistaja teinud, luku põrkriivid on märgitud paika "silma järgi",  esiküljel  sümmeetriliselt  rippuvad tabaluku krambid erinevad pikkuselt 2 cm.

Autori foto:  Rahakirst, TLM 5185 KM 22 , Tallinna Linnamuuseum

1500-1600


        - maalingutega rahakirst (täismetall) - sks. geldkisten, ingl. strongbox, vn. сундук-касса
Paksust plekist kastile on peale needitud ribaterase latid.  10 keelega põrklukk on  monteeritud  eraldi alustahvlile, mis on seejärel tervikuna kinnitatud kaane siseküljele.

MÄRKUS (JM): terasplekist  rullvedrude järgi otsustades ei saa lukk olla varasem 17. saj. lõpust (Karastamiseks sobivat vedruplekki on Rootsis valmistatud varemgi, kuid see on olnud haruldane materjal. Ribateras võis alates 17. saj. keskpaigast olla ka kuumvaltsitud, kuid ribade  laiust arvestades on tegemist veel taondatud plekiga.

Viitega sõdurite palgakassale kasutatakse teistes keeles veel nimetusi:  sks. kriegskasse, ka soldtruhe, vn. полковая касса, ingl. armada chest. (Viimane on rahvalik nimetus, mis ühe selgituse järgi tuleneneb seose otsimisest üle ookeani purjetanud  Hispaania Armada aardekastidega.) 

Raudkirst, TLM _ 8477 KM 82, Tallinna Linnamuuseum, http://muis.ee/museaalview/1204221

1700-1800




        - peitneeditud  massiivne  rahakast (täismetall) - sks. tresor-truhe, ingl. seif chest,  vn. сейф-сундук - imiteerib kuju poolest veel puitlaegast.
 


   


        - kaane siseküljel olev lukumehhanism on valmistatud lukksepatehnikas  (puudub plastiline sepis)

MÄRKUS (JM): lukumehhanismis on kasutatud veel  (rull)vedrusid, mis võivad  "väsida" ja  puruneda. Järgnevatel kappseifidel  kinnitub lukk vertikaalse paigutusega uksele  ning vedrusid asendavad enamasti juba raskushoovad.  (külili pööratud kappseifi  lukku ei saa seetõttu rattast avada!).  


Autori fotod: Laegas, TLM 11218 KM 98,  Tallinna Linnamuuseum

19. saj.?
 

      -


needitud korpusega kappseif -
sks. tresor, ingl. seif, vn. сейф  - ilma keevituseta korpus on monteeritud  peitneetidega, mida võib näha korpuse esiserval


 

                                Needitud korpuse detailvaade -


                                                                                                                                                          Tagasi lehe sisukorda...




LAEGAS - sks. lade,  ingl. casketvn.  ларец , rootsi skrin, låda
- on kirstust väiksem kastmahuti, mida ei hoita enamasti põrandal.


1400-1500


        - laegas keskaja lõpust  (1400-1500)
 Laegas ei erine  ehituslikult sama perioodi rautatud kastkirstust. Tapitud nurgaseotis puudub,  nurki hoiavad koos puidust tüüblid, sepanaelad  ja nurgarautised. Laegast tugevdavad  pealenaelutatud rihvad, mis on samas ka hingelattideks.

Laegas, TLM _ 3992 KM 4, Tallinna Linnamuuseum, http://muis.ee/museaalview/1195158


TSUNFTILAEGAS - sks. gildelade,  ingl. guild casket  vn.  ларец гильдии, rootsi skråkista

Uusaegne tsunftilaegas on põhiolemuselt lukustatav laudkast (sks. lade in brettbauweise), mille nurki ühendab kalasabaseotis (vrd. raamkast).  16. saj. keskel on loobutud gootilikult selgest konstruktsioonist ("sepisega tugevdatud laudkast"), laegastele ilmuvad raamkonstruktsiooni imiteerivad pseudotahveldised, millel pole ehituslikku sisu.  


1650-1700


        - kalasabaseotis  tammepuust laekal   

Kalasabatapid on enamasti peitmata, harva esineb tapiotste  üleliimimist  saespooniga.

Autori foto:  Seemis- ja valgenaha parkalite laegas,  TLM 5717 KM 55, Tallinna Linnamuuseum




kalasaba-nurgaseotis -  
ingl. dovetail-joint, vn. ласточкин хвост, sks. schwalbenschwanz- zinkung :  omavahel hambuvad  "kalasaba" (sks. "pääsusaba")  ja "trapets" (sks. zinken)  



                                                                       URL=http://www.heiko-rech.de/grundlagen/bilder/zinken20_g.jpg


1650-1750
Tüüpiliseks ilustuseks on tahveldis e. viilung - sks. täfelung, täfelwerk, ingl. panelling, vn. филёнка   -  mis kinnitub ilustusena põhikorpuse peale.  
  
        - laeka esikülje tahveldiskalasabaseotis

MÄRKUS (JM):  töökorralduse iseloomuliku näitena pole  tahveldist  ja lukuaugu silti koos kavandatud - viimasena paigaldatud  metallosa on domineerivas seisundis ning see on tapitud  varem paigaldatud tahveldise sisse.

Autori foto: nööbimeistrite_laegas_TLM_5718, Tallinna Linnamuuseum



1882

19. saj. teisel poolel domineerib  dekoori üle  teostuse tehniline keerukus.
 
        -








        -  
eerungiga (> sks. gehrung) peittappseotis 19. sajandi teise poole laekal. Hinged on viimistletud lukksepatehikas, lukk on suhteliselt    keeruline (kolme võtmega), pidemed ja lukusildid on valatud messingist.

Paremal  joonis  peittappseotisest  (
sks. verdeckte zinkung  mit gehrung)  -


laegas tervikuna  -


Autori fotod:  gildikassa laegas, TLM 5712 KM 50,
Tallinna Linnamuuseum



                                                       Joonis: dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/17131/Kaljuvee_Kersti.pdf

                                                                                                                                                          Tagasi lehe sisukorda...


LAEGASTE HINGED.  Töötluse poolest on hingelatid reeglina vigurlõikega, sageli ka ažuursed, sepis on enamasti tinatatud.
Ülemine hingelatt kinnitub - erinevalt kirstudest - alati kaane sisepinnale ning tuleb nähtavale alles laeka avamisel. Kui laeka tagaküljel puudub tahveldis, siis võib alumine hingelatt paikneda väljas.


1650-1750

        - Tallinna nööbitegijate laegas
Tahveldisega laekal on peithinged - ülemine hingelatt kulgeb kaane sisepinnal, alumine hingelatt on sepistatud nurgikuna, mis viib šarniiri  väljapoole (peithinged). 


Autori foto:
nööbitegijate tsunfti meistrite laegas TLM 5718, Tallinna Linnamuuseum




1688
Juhul kui laeka tagaküljel pole tahveldist, siis kulgevad  alumised hingelatid enamasti laeka välispinnal.
Sama võime näha ka teistel  TLM laegastel, mille tislerlikus viimistluses puudub tahveldis:  kübarseppade ameti laegas TLM 3118 KM 1,
valgenahaparkalite tsunfti laegas TLM 5702 KM 40 .

        - Tallinna magistraadi laegas  (alumised hingelatid kulgevad laeka maalitud välispinnal ning on samuti üle maalitud)

Tallinna magistraadi laegas, TLM _ 4540 KM 6, Tallinna Linnamuuseum, http://muis.ee/museaalview/1196146

1667

Kuni 17. saj. lõpuni
sepistati  laegaste-kirstude sepiseid paksemast latist ning töödeldi vaid ühelt poolt.  Üleskummimist (raua kohrutamist) tagaküljelt kohtame minimaalselt.   Materjaliks võis 17. sajandil olla nii taondatud latt kui  ka kuumvaltsitud ribateras (paksus minimaalselt 3 mm), millest on  kontuurid välja raiutud. Liikumist edasiandvad märgid ("komad") on sisse raiutud kujupunslitega, teistsuguste  punslitega on kornitud  taustad (mõlemad on raiumistehnikad, mille juures ei lõigata laastu). Peenemate joonte puhul võib oletada  tsiseleerimist (lõiketehnika, mille juures eraldub  laast).


        - tsiseleeritud peensepis  Kanuti gildi hõbedalaekalt


MÄRKUS (JM):  saksapärases tsiseleerimistöös ei eristata kohrutust,  vaid tsiseleerimine ühendab nii vormimis- kui ka lõiketehnikaid. Meie mõistes  tsiseleerimisštihhel kannab seetõttu  saksa keeles nimetust  schnittpunztse  e. "lõikepunsel".





Autori foto: Kanuti gildi hõbeda laegas,  TLM 4944, Tallinna linnamuuseum



1697


1697

17. sajandi lõpul
Kinnitusnaeltele on  joodetud kummitud plekist pead.  on alanud õhema külmvaltsitud ribaterase kasutamine (paksus alla 3 mm). Materjal on olnud ühtlase paksusega  ning pind kummaltki poolelt sile.  Lõikamise ja raiumise jäljed on  madalamad,  õhemat materjali on hakatud tagantküljelt üles kummima ning eestpoolt punslitega tagasi lööma (kohrutustehnika, mille puhul võib oletada pehme separaua  kasutamist).

        - laeka lähivaade 





        - laeka üldvaade


Sadulseppade ameti laegas, TLM _ 5691 KM 29, Tallinna Linnamuuseum, http://muis.ee/museaalview/1188890


1780-1800


18. sajandi teisel poolel
lisanduvad laegastele hinged, mis on valmistatud lukksepatehnikas.  Näha on viilimist, lihvimist  ja servade faasimist. Tsiseleerimist ega graveerimist pole kasutatud, ka kõige peenemad jooned on sisse raiutud (joonte servad on surutud üles, mida ei teki kohrutamisel ega terava punsliga lõikamisel).  Tausta faktuurina  on vahel kasutatud  ka viilijälge.

        - Tallinna lukkseppade ameti laegas 



Lukkseppade ameti sellide laegas, TLM _ 5699 KM 37, Tallinna Linnamuuseum, http://muis.ee/museaalview/1188468



Puhtaksviilitud ja lihvitud pinnal on kasutatud  termilist oksüdeerimist  kuni tumesinise muutevärvuseni - mille järel on põhiornament puhastatud uuesti hõbedase toonini, jättes taustad siniseks. Kuna puhta metalli  pind meenutab 250 a. hiljem veel niklit, siis võib oletada puhta nn. separaua kasutamist (JM).

[ Sama oksüdeerimistehnikat on kasutatud ka Tallinna köösnerite ameti laeka puhul (TLM 5700, 1768.a.) ]


        - detailvaade laeka hingelatist 


Autori foto:
Lukkseppade ameti sellide laegas, TLM _ 5699 KM 37, Tallinna Linnamuuseum,

                                                                                                                                                          Tagasi lehe sisukorda...


LAEGASTE LUKUD.
Tallinna tsunftilaegastel esineb 3 tüüpi lukkusid, mis on kõik  põrklukud.

LUKUD KAANE SISEKÜLJEL.
Kaane siseküljele on paigutatud enamasti põrkriividega vedrulukke (mille kogemata sulgemine   põhjustab kollektsioonides suuri probleeme! ). Vähem esineb kantriiviga vedrulukke ning kahe riiviga vedrulukke, mille üks ots on kantis, teine lõigatud kaldu.  
Keskse  asendi tõttu on  kaanelukkudel enamasti dekoratiivsed katteplaadid (võrdluseks: ustel kasutatud vedrulukud on sageli  tagant avatud). Katte keskel võib olla ava, kust ulatub läbi  võtmekarbiku põhi või katab seda ilustatud kapsel (sks. kapelle). Lukuvastuseks on lihtne nurgikon laekakasti esiserval. 


sepishinged  1667,
lukk aastast  1784

        - kaane  külge kinnitatud vedrulukk  - väliskuju poolest  "kassipealukk" (sks. katzenkopfschloss), mille välisele katteplaadile on tsiseleeritud annetajat  jäädvustav tekst.

Laegaste kassipealukud on  analoogsed  siseustel kasutatud vedrulukkudega,  nende ümarat tagaosa on algselt tinginud tagaosas olev rõngasvedru. Antud luku mehhanismi on moderniseeritud 18. sajandil  ning kinnineeditud korpuse sees on ilmselt moodsamad rullvedrud.   


Autori foto: Kanuti gildi hõbeda laegas,  TLM 4944, Tallinna linnamuuseum


1748

Kui kaaneluku  võtmeava paikneb tahveldise kaane all, siis on tahvlist moodustatud  lükandkaas.
(Kasti esiseinale on vahel  tehtud ka  eksitav  petik-lukuauk.)



        - kahe kaanelukuga  laegas 


     



        - sama laeka detail -  lameda tahveldise all on isegi kaks  lukuava

Fotod: Stanislav Stepaško
Müürseppade ameti sellide laegas, TLM 5129 KM 20, Tallinna Linnamuuseum

LUKUD LAEKA ESISEINAL.


1650-1750
RÕNGASVEDRUGA käärlukk (väliskuju poolest sks. katzenkopfschloss e. "kassipealukk") on vanem lukutüüp, mille tagaosas paikneb kaarjas,  külmalt pinnitud lehtvedru.

        - rõngasvedruga lukk laeka esiseinal (foto on tehtud laeka seest)

MÄRKUS (JM): käärluku mehhanismis puudub (põrk)riiv -  noolekujulist  lukuvastust   haaravad   rõngasvedru otstes toimivad haagid. Paljudel juhtudel on katkenud  lehtvedru asendatud uuema rullvedruga  või  on kogu lukk asendatud uue kandilise vedrulukuga, mille sees opn põikriiv (vt. alumiselt fotolt). Vanast "kassipealukust" on sel juhul jäänud kruviaugud ning pinnal võib näha  südamekujulise korpuse jäljendit.

Autori foto: Laegas, TLM 8453 KM 81, Tallinna Linnamuuseum



1650-1750
PÕIKRIIVIGA VEDRULUKK  on harilikult kahe  lukuvastusega, milleks on kaldotsaga konksud. Konksud haagivad end põikriivi avadesse.  Riivi lükkab otsast rullvedru, mis on valmistatud lõõmutatud, seejärel karastatud vedruplekist  - laiemalt levinud alates 17. saj. lõpust. Varasematel lukkudel on selle asemel külmalt pinnitud lehtvedru.

        - põikriiv liigub lukuvastuse suhtes risti   

Autori foto: nööbitegijate tsunfti meistrite laegas TLM 5718, Tallinna Linnamuuseum
 

Põikriiviga lukke  on reastatud  nii, et  laeka avamiseks on vaja keerata 2-3 erinevat võtit


        -gildikassa laeka lukk (ühise lukukorpuse sees on kolm erinevat lukku)



Autori foto: Gildikassa laegas, TLM 5712 KM 50, Tallinna Linnamuuseum


                                                                                                                                                        Tagasi lehe sisukorda...


LAEGASTE PIDEMED.

1650-1750
Laegaste otsaseintel on  tavaliselt tinatamata sepispidemed,  kinnitusaasade ümber võivad olla dekoratiivselt töödeldud pidemesildid.

        -tüüpiline pungisega sepispide 


Autori foto: nööbimeistrite_laegas_TLM_5718, Tallinna Linnamuuseum

1780-1800

        - lukkseppade laegas - pide asetseb erandlikult kaane keskel (ka hingede töötluses on palju erandlikku)


Autori foto: Lukkseppade ameti sellide laegas, TLM _ 5699 KM 37, Tallinna Linnamuuseum


1882

19. sajandil  ilmuvad messingist valatud  pidemed


        - gildikassa laeka pidemed

Autori foto: Gildikassa laegas, TLM 5712 KM 50, Tallinna Linnamuuseum

                                                                                                                                                          Tagasi lehe sisukorda...



TEKSTID, SÜMBOLID, MAALINGUD.

Välistahvlite pinna maalimine.

1688

        - Tallinna magistraadi laegas (nn. "privileegide laegas")


Tallinna magistraadi laegas, TLM _ 4540 KM 6, Tallinna Linnamuuseum, http://muis.ee/museaalview/1196146

1688
 
        - maaling sama laeka (tahveldiseta) tagaküljel 

MÄRKUS (JM)
: maalitud laegastel ulatub maaling  tüüiliselt hingelattide peale - vastasel juhul võiks oletada isegi sepiste varasemat puhastamist. (Alles 1950-ndatest aastatest alates on kasutatud rooste eemaldamiseks  o-fosforhapet, mis  jätab  maalingu alles.)

Foto:  Martin Vuks

Kaane sisekülje maaling  + alumise paiknemisega lukk.  

1600-1700
Kui tellija on eelistanud  maalingut,  siis on  tisleritöö primitiivsuseni lihne. Alumised hingelatid  kulgevad laeka välispinnal  (kuna  tahveldist pole "segamas"). 

        - Tallinna kübarseppade ameti maalitud laegas


MÄRKUS
 (JM): töökorralduse iseloomuliku näitena on viimasena teostatud  maaling domineerivas seisundis - maaling ulatub sepise peale. 

Foto:  Stanislav Stepaško
Kübarseppade ameti laegas TLM 3118 KM 1, Tallinna Linnamuuseum


1667

        - Tallinna  valgenahaparkalite tsunfti maalitud laegas




Foto:  Stanislav Stepaško
Valgenahaparkalite tsunfti laegas, TLM 5702 KM 40, Tallinna Linnamuuseum


1640






   

        - tsunfti sümbolitega tahvel, paigutatud hingelattide vahele

 

MÄRKUS
 (JM):  töö kavandamise iseloomuliku näitena pole laegast tevikuna kavandatud (puudub "peatöövõtja"): tahvli lisamise ajaks olid hinged  juba tapitud, seepärast tuli suurevõitu tahvli sobitamiseks seada hinged  viltu ("domineerib" viimasena tehtav  töö).




        - detailsem foto laeka kaanest

Autori fotod: Tislerite laegas, TLM 8478 KM 83, Tallinna Linnamuuseum

1768

Kaane siseküljele on liimitud  olulisi dokumente.


        - Tallinna köösnerite ameti laegas (hinged on naelutatud paberdokumendi peale!)




Köösnerite ameti laegas, TLM _ 5700 KM 38, Tallinna Linnamuuseum, http://muis.ee/museaalview/1188843



sepishinged  1667,
lukk aastast  1784

Luku katteplaadile on tsiseleeritud teksti või sümboleid.
 
        - vahetatud lukule on lisatud tekstiga katteplaat 


Autori foto: Kanuti gildi hõbeda laegas,  TLM 4944, Tallinna linnamuuseum




1882

19. sajandi lõpus on valmistatud ilma dekoratiivse viimistluseta  laekaid,  kaanele kinnitati vaid  graveeritud tekstiga plaat.


        - gildikassa laegas aastast 1882 - viimistluselt lihtne, kuid demonstreerib tehnilist keerukust:  laekal on nurkades eerungiga peittappseotised (sks. verdeckte zinkung mit gehrung), lukk koosneb  kolmest erinevast sektsioonist, millel on erinevad võtmed. Laekal on ka messingist valatud pidemed.

Autori foto: Gildikassa laegas, TLM 5712 KM 50, Tallinna Linnamuuseum
 
                                                                                                                                                         Tagasi lehe sisukorda...




Vene laegas "teremok"   - vn. ларец-теремок, sks. teremok, ingl. casket teremok .
Vene rahvuslikku tüüpi laegas (17. - 18. saj.),  millel on katuskaas, pide  asub ülal kaane keskel. Tüüpiliselt on laegas jagatud kolmeks:  eraldi lukustatav osa kaane sees,  põhiline ruum korpuses, kolmas ruum on topeltpõhja all.

        - teremok  (valmistatud  Vologdas - tüüpilisene on perforeeritud raudplekk)

URL=http://www.booksite.ru/fulltext/mas/tera/rus/188.jpg

        - ülemine  sektsioon avaneb peidikuna

URL=http://cdn.tvc.ru/pictures/mood/o/141/02.jpg

17. saj. lõpp



        - teremok, valmistatud Ustjugis - messing, emaleering)



URL=https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Russian_-_Casket_-_Walters_44237_-_Three_Quarter.jpg

                                                                                                                                                          Tagasi lehe sisukorda...




KALDKAANEGA LAEKAD   (sks. schrägdeckel-lade, soome vinokantinen lipas)


1795

        - kirjutuslaegas - sks. schreibkasten, ingl. writing box,  vn. ларец секретер

Kirjutuslaegas on kaldkaanega laeka algupärane vorm 16. sajandist, mil seda kasutati veel  kirjutus- ja lugemispuldina.   Kirjutuslaegaste hulka on loetud ka laekaid, mille sees hoiti kirjututarbeid ning  säilitati kirjavahetust. [Relas 2017]

 KM 7942, Suomen Kansallismuseo, http://www.artefacta.fi/files/1468/661/15.jpg

1760-1770

        - väärtasjade laegas  ( sks. schatzlade,  ingl. treasure casket, vn. ларец для драгоценностей ) - mille kaldkaas ei toimi enam kirjutuspuldina.  (Siiski - osal kaldkaanega laegastest võib kaas  avaneda puldina ette.) [Relas 2017]


KM 2466, Suomen Kansallismuseo, http://www.artefacta.fi/files/1482/661/28.jpg


18. saj.


        - õmbluslaegas  (sks. nähkasten, ingl. sewing box, vn.  швейная коробка)  - kaldkaanel on nõelapadi,  laeka sees on hoitud õmblustarbeid


URL=http://www.auktion-dannenberg.de/Lots/Images/1-K132-826.jpg



- 1885

        - rautatud  laegas  (kassalaegas?)


KB35, Suomen Kansallismuseo, 

https://www.finna.fi/Cover/Show?id=musketti.M012%3AKB35%3A&fullres=1&index=4

17. saj. lõpp




        - podgolovnik - vene "pea-alune"  laegas  (vn. ларец-подголовник,  ingl. chest podgolovnik)

Vene rahvuslikku tüüpi reisilaegas  väärtasjade hoidmiseks pea all. On olnud kuni 18. saj. keskpaigani kõigil jõukatel inimestel.  Kaldu on  kaane suurem osa, mis avaneb hingedest - selle  peale asetati padi. Väiksem osa kaanest  oli rõhtsas asendis (soome k. taitekantinen lipas). Laegas kaunistati perforeeritud raudplekiga, mille all oli  kas (värviline) nahk, värviline paber või  vilgukivi lehed.

URL= http://oldchest.ru/museum/sunduki-sunduchki/


        - podgolovniku rõhtsa kaaneosa all võis olla  sahtel (vrd.  kirjutuslaegas)

URL=http://petli-zamki.ru/upload/4/sunduk/4.jpg

                                                                                                                                                          Tagasi lehe sisukorda...



EHETE (e. nipsasjade) KARBID JA -LAEKAD  ( > pr. nippe - "kaunistus" )  -   sks. schatulle, schmuckschatulle (>lad. scatula), vn. шкатулка, pr. coffret à bijoux, ingl. jewelry box        


        - pronksiaegne laastuvakk  Zürichist, mida on kasutatud ehtekarbina (sees on olnud kett).
Sari on valmistatud saarepuu laastust, kusjuures puit on lõhestatud mööda aastaringe (sobivat prussi  on tambitud ja muljutud kuni kihistumiseni).
Sarja kokkuõmblemisel on kasutatud ahel- e. pilupistet (sks. kettstich, spaltstich), okaspuust  põhi  
on naelutatud puidust tikkudega.  [Reschreiter 2013]

    

VÕRDLUSEKS:
uusaegsete laastuvakkade sarjad on painutatud enamasti lõhestatud kuusepuulaastust.


URL=http://www.nhm-wien.ac.at/jart/prj3/nhm/data/uploads/mitarbeiter_dokumente/reschreiter/
13_Reschreiter_Winner_Grabner_Esche%20einmal%20anders.pdf

5.sajand e.m.a.



        - Vana-Kreeka ehtelaekad  - esinesid juba kõik tänapäevani tuntud laeka- ja kirstutüübid    [Brümmer 1985]




URL: https://books.google.ee/books?id=aGOPAz8BHvEC&dq=
holzsarkophagen&hl=ru&source=gbs_navlinks_s




 Hilis-Rooma  riivlukuga ehtelaekad  

Leitud on suuremal hulgal väikesi pronksvõtmeid, laekad ise on olnud tõenäoliselt puust ega ole säilinud.



        - võtit kanti (keerutati) enamasti sõrme otsas, mistõttu need läksid sageli kaotsi. Väiksematele võtmetele on antud sageli ka sõrmuse kuju   [Donald Jackson]
 


URL=http://romanlocks.com/Keys.html#Ring_keys


        - võtmed on tüübilt riiv-võtmed, millega on avatud laegaste tihvtlukke. Võtme keelel on keeruka  paigutusega nupud ("sõrmed"),  mis pidid riivi lükkamiseks läbima vastava tõkestiplaadi avad .


http://de.wikipedia.org/wiki/Schloss_%28Technik%29#mediaviewer/Datei:Roman_keys.jpg

        -  tihvtluku toimimise skeem  [Raine Borg]

http://www.historicallocks.com/.../Roman-door-locks---more-images/




1760-70


        - kaldkaanega rokokoolaegas Soomest   - tahveldise keskel on klaaspeegel, kaldkaas avaneb  puldina ette-üles (laegas on väike: 24x31x27cm) [Relas 2017]  -  vt. kaldkaanega laekad


KM 2466, Suomen Kansallismuseo, http://www.artefacta.fi/files/1482/661/28.jpg



Eesti etnograafilised ehtekarbid (ehtevakad).

1745


Peale tagasihoidliku ornamendi on hinnatud sarja jätkseotiste ilusaid  variante.



Ehtekarp (vacken) 1745,
ehtekarp, ERM A 489:136/ab, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/629575







Ehtekarp, ERM A 616:143//ab, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/477967







Ehtekarp, vakk, ERM A 490:104, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/630213

 
        - koloreeritud  vakk  ERM-i kogust  (üks vähestest, kui mitte ainus värviline) 
       
Värvide puudumise põhjuseks võib olla kättesaadavate pigmentide puudumisest meie looduses.

Ehtekarp, ERM A 509:5522//ab, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/506216



        - ehtekarp  meie linnalikust kultuurist

Ehtekarp, TM _ 3437:4 Aj, Tartu Linnamuuseum, http://muis.ee/museaalview/2302256

                                                                                                                                                          Tagasi lehe sisukorda...



                                                                                                     
MEREMEHEKAST  e. sansukast   (˃sks. schatzkiste -  "varakast", ka "leidvara kast"), ingl. sailor chest, vn. рундучок)


- 820


        - meremehekast Osebergi viikingilaevalt 

Viikingilaevade meremehekaste on kasutatud sõudjate istmetena. Lihtsa tüübeldatud nurgaseotiste kõrval on  kasutatud  ka  nn. viikingiseotist - küljelauad on vaheliti  ülekattes, mis lubab kasutada tüübleid mõlemas suunas. Kasti trapetsikujulised küljed annavad  istumisel suurema stabiilsuse ja vormipüsivuse.

Kulturhistorisk Museum Oseberg,  Oseberg 178 chest.
URL=http://www.musit.uio.no/webtjenester/bilder/web_hent_bilde.php?id=1695610&type=jpeg


 
Kombineeritud nn.viikingiseotise skeem -  
külgseinad toetuvad otsaseina  astmikule ning tüüblid  kinnituvad kummalegi kandile.  Kuna kirstu on kasutatud sõudepingina viikingilaeval, on pardapoolne kastisein kujutatud skeemil kõrgemana.

http://www.greydragon.org/furniture/chests/figure4.gif





        - õmmeldud laudsarjaga meremehekast e. sansukast (sansuvakk (JM) )
Sari on painutatud õhukesest kisklauast, otsad "õmmeldud" kokku, laudkaane  ja põhja tugevdamiseks  on  kasutatud rauda.


Meremehekast / Sansukast, HKM _ 3497:4 Ekm 4, Hiiumaa Muuseumid SA, http://muis.ee/museaalview/2278598



        - Hiiumaa meremehe kast  
Kasti nurgad on tapitud sõrmtappidega, kasti küljed ahenevad traditsiooniliselt  ülespoole  (trapetsikujulised küljed annavad  istumisel  suurema stabiilsuse ja vormipüsivuse).


Meremehekast / Sansukast, HKM _ 4475:6 Ekm 4, Hiiumaa Muuseumid SA, http://muis.ee/museaalview/2277703


1781 

        - inglise meremehe kast  - 19. sajandil üle värvitud,  uuendatud on  hinged ja pidemed. (Dokumenteeritud on meremehe viibimine Portsmouth´i vanglas 1781). Kast tundub olevat valmistatud saelaudadest.

 URL=http://www.frayedknotarts.com/images/Chests/Chest-4137/4137-3SM.jpg

                                                                                                                                                          Tagasi lehe sisukorda...




TRANSPORDIKASTID.
LAUDKAST  (ingl. lumber box)  koosnes kuni 19, saj. lõpuni  tollistest saekaatrilaudadest. 19. sajandi keskel ilmusid tapitud nurgaga laskemoonakastid. Kui sajandi lõpul ilmusid sobivad traatnaelad, siis hakati kaste nurkadest naelutama, õhukeste  kastilaudade tootmine võimaldas kasutusele võtta raamkastid.  20. saj. algul hakkasid levima vineerkastid (Luther-Venesta). 

        - laudküna on kasutatud õlal kandmiseks, õõnestatud künast oli see kergem. Nurgad võisid olla tappseotisega, tüübeldatud või ka naelutatud. 

MÄRKUS (JM)
:  küna kasutati laialdaselt tükk- ja puistematerjali kandmiseks (kuni odava plekkämbri ilmumiseni). Erinevalt ebamugavast toobrist saab küna kanda poolpõiki üle õla. Allmaatöödel on küna puhul oluline, et erinevalt toobrist saab seda ka  lohistada. Meie randades kasutatakse taolise konstruktsiooniga põhjaõnge-kasti.

Küna, mahuti, ERM EJ 492:136, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/746940

        - kalasabatappidega  kast  sisaldab minimaalselt naelu, kalasabatappidega nurgaseotis on liimitud.  Kaas  ja   põhi on naelutatud väikeste naeltega, tugevduseks on sisenurkadesse  sageli liimitud  tugevdusklotse.  Kasutati siseruumides enamasti  panipaigana, täidetud kujul  pole taoline kast tõstetav.


 Kast, ERM B 68:179, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/612453

        - sõrmtappseotisega õllekast

Kuna kalasabatappide  valmistamist oli keeruline lihtsustada või mehhaniseerida, siis võeti  taarakastidel kasutusele liimitud sõrmtapid, mis on ilma "kiiluta"  (sks. fingerzinkung).

URL= http://www.kalasaba.com/w/pildiaken.php?MjAwOTA1MTIyMDMzMDY-780-0-1&toode=1

1920-40

        - A le Coq´i naelutatud nurgaga õllekast

Naelutatud taarakastid hakkasid levima alates  20. saj. algusest. Tollipaksuste saekaatrilaudade kasutamisel puudus vajadus täiendava raami järele. Kuna piisava tugevusega nael võis ajada lauaotsa lõhki, siis tugevdati  nurka plekiribaga (nael löödi läbi pleki).

 
Kast, õlle, ERM A 964:118, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/751316



SEPANAELTE valmistamiseks töötasid 16. sajandi  Belgias  ning levisid sealt  Inglismaale (u. 1590) ribalõikamise veskid (ingl. slitting mills), kus hõõguv raudlatt läbis valtsid ning lõigati  järgnevate lõikevaltsidega kohe peenteks ribadeks. Nendest neljakandilise ristlõikega ribadest taoti kuni 18. saj. lõpuni käsitsi sepanaelu.

 LÕIGATUD NAELAD. 18. saj. lõpul hakati valtsitud ribaterasest  giljotiiniga lõikama  kiilukujulisi naelatoorikuid,  ribad, millest asuti 19. sajandil  mehaniseeritult valmistama  neljakandilisi ehitusnaelu.
  
TRAATNAELAD  olid 1870-ndatel aastatel veel nii peened, et "sobisid vaid pildiraami sisse löömiseks". Lõigatud naeltega võrdse leviku  said traatnaelad alles  19. saj. lõpus.  
[Visser 2011]

URL= http://www.detecting.us/wp-content/uploads/nail-illustration2.gif

                                                                                                                                                          Tagasi lehe sisukorda...




RAAMKAST  - ingl. cleated box -  on tänapäeval laialdaselt levinud transpordikast, mida valmistatakse nii laudadest kui ka vineerist. Raamkastil  on  (mõtteliselt) voodrist sõltumatu, liistudest (ingl. cleat) koosnev raamkonstruktsioon.


SISERAAMIGA KAST -  ingl. sheathed (closed) plywood box - levis 20. sajandi alguses laialdaselt 
pakkekastina, milles imporditi Euroopasse teed.  (Vineerist teekastidele on eelnenud laudkastid.)

-1916
        - Kuznetsovi hiina tee kast  ( sks. teekiste aus sperrholz,  ingl. plywooden tea chest, vn. ящик для  перевозки  фасованного чая) - sisaldas kokku 12 raamliistu (liistud olid kõigis nurkades) 

     
URL=https://www.pinterest.com/pin/304204149806011015/

1943
        - tüüpilisel teekastil puudusid tõstmiseks pidemed (liikumatuks ladustamiseks meretranspordil)

Teekastid toimetati kilpidena  Indiasse, kus need kokku pandi.  Arvestades tee netokaalu (ca 100 naela e. 40 kg), pidi kast kannatama  meretransporti ning suurt käsitsi laadimise koormust.

MÄRKUS
 (JM):  kuna teekastid on ühekordseks kasutamiseks, on neid seejärel müüdud  teistsuguseks tehniliseks otstarbeks.  Nii on "teekastiks" hakatud inglise-ameerika käibekeeles nimetama kõiki sarnaste gabariitidega kaste - ka neid, mis on valmistatud lainepapist.

VÄLISRAAMIGA KAST -  liistudest raam kinnitub voodrile väljastpoolt.


        - laudadest raamkast  (ingl. cleated box)  - laudvooder koosneb õhukestest  kastilaudadest 
Kasti otsadeks on  raamistatud kilbid,  nelja pikema külje õhukesed lauad  on naelutatud otsmiste raamkilpide külge. Kasti  siseküljed on  puhtad. Pidemeteks on otstele naelutatud põõnad.   Kasti ümbritsevad rihvadena liistud, mille külge võivad kinnituda nii hinged kui ka sulgurid. Kuna õhukeste laudade otsad lõhenevad naelutamisel, siis kasutatakse laudkasti nurkadel  enamasti tugevdavat plekiriba.

URL=http://www.rednose.de/eBay/bilder/RKist2.jpg

        - Eesti eksportvõi vineerkast  1930-ndatel aastatel koosneb välisraamiga kilpidest (kasti sisepind  on  n.ö. "puhas" -  kogu raamkonstruktsioon paikneb väljaspool).
 
URL= Võikast, Estonian Butter, ERM A 998:139, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/1607813



        - välisraamiga vineerkast   on tänapäevane transpordikast, mille  kõik 6 külge koosnevad liistudega  raamitud kilpidest. Kasti sisepinnad on  puhtad, naelutatud  nurgaseotised paiknevad väljaspool,  pidemeteks on  otstele naelutatud  põõnad. 

URL= http://www.rednose.de/eBay/bilder/k_Kiste.jpg


        - puitkonteiner (ingl. wooden crate) on suur välisraamiga kast

Kahveltõstukiga siirdamiseks võivad puitkonteineri all olla vastava kõrgusega jalased.

URL=http://www.qtrexinternational.com/4X4.jpg

        - tänapäevane laskemoonakast - nurki hoiavad koos metallnurgikud, mille külge kinnituvad  nii tõstmiseks kui ka lohistamiseks sobivad pidemed.  Kasti  välistoese moodustavad lisaks rautistele ka  puitliistud.
 
URL= http://www.ebay.de/itm/Polnische-Munitionskiste-Holzkiste-
oliv-gebraucht-Munitionskiste-Holztruhe-/391529467596?hash=item5b28f98ecc

                                                                                                                                                          Tagasi lehe sisukorda...





VINEERIST MAHUTID.

VINEER  -  sks. sperrholz, ingl. plywood, vn. фанера  - VÕRDLUSEKS :  ühe vineerikihi e. spooni ( ˃sks. span - "laast") nimetused on:  sks. furnier,  ingl. wood veneer,  vn. шпон.

MÄRKUS (JM):  spoonist liimitud  ümarad  vineermahutid on sisuliselt "liimitud laastuvakad"!  (Vrd. laastuvakad  - sks. runde spanschachtel) 


20. saj. algus?
20. sajandi alguses hakkas eesti-inglise firma  Luterma/Venesta esimesena tootma veekindla liimiga tahvelvineeri (sks. sperrholz, ingl. plywood, vn. фанера ).  Tallinnas valmistatud Venesta vineerist valmistati Londonis teekastid (kokkumonteerimata kujul) [Kermik 2002], mille abil toimetati India ja Tseiloni teed  Inglismaale, Austraaliasse ja Uus-Meremaale.

        - vineerist teekast -  ingl. plywooden tea chest, sks. teekiste aus sperrholz  - kastil puuduvad vineerkaas ning neli nurgaplekki, ülaservale on lisatud täiendavaid nurgikuid.

MÄRKUS (JM):  teekaste valmistati nii  12  kui ka 8  nurgaliistuga  Kuna  8 nurgaliistuga konstruktsioon (vt. pildil) ei sisalda  nurgaposte (-liiste), siis pole formaalselt tegemist raamkastiga.

 
       - vineerist kübarakarp  - sks. runde hutschachtel aus sperrholz,  ingl. plywooden hat box,  vn. шляпная  коробка из фанеры

  
http://erablago.ru/ckfinder/userfiles/images/8.jpg

- 1902

       - Luterma nn. kübarakartong  ( ˃sks. hutkarton) on valmistatud "mähkimismeetodil"  - õhuke spoon mähiti  katkematult mitu korda ümber vormi.  Triibud  (fluted  boards) tulenevad kuni 1902. aastani kasutusel olnud soonitud pressimisplaatidest  [Kermik 2002] 

MÄRKUS (JM)
: kui kõik vineerist kübarakartongid on internetiressursside  järgi otsustades (03.03.2017) valmistatud vaid "mähkimismeetodil",  siis on need kõik Luterma-Venesta tooted .

http://www.skinnerinc.com/auctions/2313/lots/176



    -   Luterma-Venesta  kübarakartong  -  mille kantide tugevdamiseks on  kasutatud erilist plekknurgikut


MÄRKUS
 (JM):   internetiressursside  järgi otsustades (03.03.2017) on perforeeritud nurgaplekki kasutatud vaid  Briti saartel müüdud Venesta kübarakartongidel. Lähivaadetelt on näha, et  perforatsioon on pressitud vineeri sisse jõuga, mis tekitab avadesse haakuvad "spooninupud"

http://fluxindy.com/wp/wp-content/uploads/2014/10/hatbox5-330x412.jpg

-1902

       - Luterma  tahvelvineerist valmistatud kohver (handkoffer aus sperrholz, ingl. plywood  suitcase)


Kohver, vineerist seintega, RM _ 4837 Aj 781:12, Virumaa Muuseumid SA, http://muis.ee/museaalview/953704




     - 







Luterma kohver - Luterma Tallinna  Kartongivabriku toode, mille sarjad  on valmistatud  mähkimismeetodil  

Kohver LUTERMA, HKM _ 2323:5 AjE 2, Hiiumaa Muuseumid SA, http://muis.ee/museaalview/2245714
.                                                      



Schaumanni
vineerkohver -
Jyväskyläs asunud Wilh. Schaumans Fanervabrik´i toode (turustas oma  tooteid Venesta kaudu)


 



-







       - Luterma ovaalne kohver  (Luterma Kartongivabriku toode) - enamasti töövahendite kaasavõtmiseks kasutatud kohver.  

MÄRKUS (JM)
:   internetiressursside  järgi otsustades (03.03.2017) puudub sellel maailmas analoog.

Kohver(kartong), EPM TR 806:4 E 301:4, Eesti Põllumajandusmuuseum, http://muis.ee/museaalview/1218257

pildistada TLM kultuuriloolisest kogust!
       - vineerist ämber, valmistatud mähkimismeetodil  (LUTERMA)


       - vineertünn  valmistatud mähkimismeetodil  (mähkimismeetodfil on valmistatud ka vitsad)



Jahunõu, vineerist, EPM TR 828:10 E 308:10, Eesti Põllumajandusmuuseum, http://muis.ee/museaalview/1223227

       -jahutünn  -  painutatud 3-kihilisest vineerist (jätkatud ühendusribadega)


Jahu tünn, ERM A 764:142//abc, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/531769



       -vineertünn  -  painutatud 3-kihilisest vineerist (jätkatud ülekattega), on kasutatud tehniliste puistainete transpordil




https://i.ebayimg.com/00/s/MTAyNFg3Njg=/z/iiEAAOSwT6pVnLEA/$_9.JPG




       - vineertünnid meie piimatööstuses

Lõssipulber vineerist tünnides, Türi võitööstuses 1960.a., EPiM FK 1231, Eesti Piimandusmuuseum, http://muis.ee/museaalview/1143587


                                                                                                                                                               Tagasi lehe sisukorda...