(Koostanud Jaan Märss - viimati täiendatud veebruaris 2016 a.
 (JM)-  minu  poolt tõlgitud või tõlgendatud  nimetus ) 

                                                                Tagasi üldsisukorda JUHENDID...

     TULIRELVAD
     Tabeli sisukord.

  #  Püssirohi - valmistamise ja kasutamise ajalugu


   Vanimad tulirelvad - kuni 15. sajandi keskpaigani

  #  Valatud suurtükk - alates 15. saj. keskpaigast

  #  Suurtüki kasutamine - laeng ja laadimine, sihtimine, lisavarustus
                                                                      

  #  Käsitulirelvad kuni I Maailmasõjani
                    




     
PÜSSIROHU AJALUGU

      Leegiheitjate segud
      Musta püssirohu leiutamine

   
   SALPEETRI VALMISTAMINE
      importsalpeetri rafineerimine

      kohaliku salpeetri valmistamine
      salpeetri valmistamine nn. salpeetermullast

       PÜSSIROHU TOOTMINE
      tolmpüssirohi
      mugulpüssirohi
      granuleeritud püssirohi
      püssirohu kvaliteedi määramine

      Must püssirohi uusajast tänapäevani

      KASUTATUD PUBLIKATSIOONID


       
TULIRELVAD  kuni 15. sajandi keskpaigani.
 

       1.  leegiheitja

       
VANIMAD PÜSSIROHURELVAD.         
       2. araabia käsisuurtükk  madfa
       3. tulepott - pr. pot-de-fer, it. vasi, ingl. firebarrel                                 

       VANIMAD "PÜSSID" - sks.k. lotbüchsen:  
       4.  pfeilbüchse e. nooletoru
       5.  wurfbüchse e. kuulitoru
 

       
6.  haakpüss - sks. hakenbusch, ingl. hackbuts, pr. harquebus
       7.  käsisuurtükk - sks. handrohr, ingl. handgonne
       8.  orelsuurtükk e. ribauldequin

       
SEPISTATUD RAUDSUURTÜKK e. bombard - it.-lad.  bombarda :     
             - ehitusviis, põlemiskamber,  laadimine
       
10.  raudmortiir e. lühike bombard      
      
11.  suur müürilõhkuja-bombard
       12.  tagantlaetav  kambersuurtükk  - sks. k. vögler
             - laadimise riistad ja laadimise järjestus
       13. keskmise proportsiooniga bombard - hussiitide houfnice
 

        KASUTATUD PUBLIKATSIOONID


     VALATUD SUURTÜKK alates 15. saj. keskpaigast
     Tehnilised muudatused
     1.  kambersuurtükk (pronksist valatud)
     
2. haubits - sks.k. haubitze või  haufnitz, pr.k. obusier
           kivisuurtükk (sks.k. stenbüchse, batard, pr.k. perrier)
      3. mortiir  (lad. mortarius, eesti tõlkes  "uhmer")
      4. hauptbusse  ( varasema raudbombardi täiskaliibriga)
     5. scharfmetze - mezze- it.k. "keskmine" (bombarda)
     6. kartaun  e. kahur (quadra- e. veerand  bombardi täiskaliibrist)
         notbüchse  ("hädapüss") →  lühike kartaun (nachtigall  e. "ööbik")
         viertelbüchse  ("veerandpüss")
  pikk kartaun (singerin e. "lauljanna")
       7. šlange e. "madu"
          välišlange
      8. basilisk
      9. notschlange e. "hädamadu"

     VENE SUURTÜKKIDEST EESTIS

      EESLAETAVA SUURTÜKI ARENG KUNI MIINIPILDUJANI                                   
     KASUTATUD PUBLIKATSIOONID



      
 SUURTÜKI KASUTAMINE

1. Laskemoon ja laeng.
       PÜSSIROHI:
       säilitamine ja transport
       SUURTÜKI LAENG:
       püssirohu mõõtmine
    
   laengukotid ja -kestad
       laengukarbid
       tropid, laadimisrätik
 (JM)
       kork, puitalus, peegel
 (JM)
2. Laengu õige suurus
        kuuli kaalu määramine:
        suurtüki mõõdupulk, Hartmanni skaalad
 
        laengu suhe
        kuuli lõtk 
        toru kaliibrimõõtja
        tastersirkel
        kaliibrilaud
        sorteerimisvõrud
3. Suurtüki laskemoon:  kuulid, pommid, kartetš    

4. Suurtüki laadimine
        LAADIMISRIISTAD:
        laadimisnui
        laadimiskühvel
        kombineeritud riistad
        painduva varrega laadimisriistad
        bombardiiri(JM) e. laskurmeistri töövahendid
5. Suurtüki sihtimine
    LAFETITÜÜBID:
        plokklafett
        burgundia lafett
        põsklafett
(JM): üheteljeline, kaheteljeline e. kastlafett
        tõstekruviga suurtükk
    LAFETI RIHTIMINE
(JM):
        talid veeretamiseks
        rihtimine külgsuunas
        tagasilöögi pidurdamine
    SIHTIMINE :
   
    otsesihtimine: sihtimispulk, kirp, sihik (täiendatud 16.02.2016) 
        kaudne sihtimine:  srtk. kvadrant (täiendatud 16.02.2016) 
        lasketabel
        kauguse mõõtmine: ristlatt, mõõtelaud
        sihtmärgi kandmine kaartile:  mensulmõõdistamine

6. Süütelaengu seadmine
        süütelaengu puistamine:  püssirohusarv või -pudel
        süütetoru
        süütekanali puur
        torgits

7. Laengu süütamine.
        hõõguv raud
        läide
        tahtsüüde
        süüteküünal
        süütekapsel
        süüteridvad
        süüteoda
        süütevai

8. Suurtüki lisavarustus
       
 LAADIMISRIISTAD:
        laadimisnui
        laadimiskühvel
        kombineeritud riistad
        painduva varrega laadimisriistad
        bombardiiri(JM) e. laskurmeistri töövahendid

        PUHASTAMISE RIISTAD:
        kratser, hari, mopp
(JM)
 
       TÜHJAKSLAADIMISE RIISTAD:
        kuulitõmbaja
        tropitõmbaja
        korgits
        laadimiskühvel
  
        ABIVARUSTUS:
        laskemoona hoidmise ja transportimise vahendid
        püssirohuveski
        suurtüki kolmjalg       
        suurtüki eelik
        suurtükivanker
        rest või ääs kuulide hõõgutamiseks (täiendatud 16.02.2016)
        hõõguvate süte anumad
        välisepikoda
        valgustid
        puuämbrid

        KASUTATUD PUBLIKATSIOONID





KÄSITULIRELVAD.
(koostanud Jaan Märss ,  
 (JM)-  minu  poolt tõlgitud või tõlgendatud  nimetus )  

Vanimad  käsitulirelvad  
    - araabia käsisuurtükk  madfa, midfa
    - tulepott - pr. pot-de-fer, it. vasi, ingl. firebarrel                                  

    - euroopa käsisuurtükk  sks.k.  handrohr,  ingl.k. handgonne
UUSAEGSED KÄSISUURTÜKID:
    
- puust mortiir (16. saj.) 
    
- käsimortiir (17. saj.)

Esimesed  nn. "püssid" - etümoloogia
    - kuulipüss(JM) - sks. lotbüchse wurfbüchse
   
- noolepüss(JM)- sks. pfeilbüchse
   
primitiivne haakpüss(JM) (lühike toru, laadimine tolmpüssirohuga) -
      sks. hakenbusch, ingl. hackbuts, pr. harquebus


Haakpüss ~ arkebuus ~ käsipüss(JM)
    haakpüss,
   - topelthaakpüss
   - 
arkebuus - sks.k. ka  handbüchse,
   
- messingkäsipüss
(JM)
     
arkebusiir

Kindlusepüss


Käsitulirelva süütelukk - 
sks. zündschloss, vn. замок, ingl. lock
    - tahtlukk & süütetaht  

    - rataslukk
& püriit 
    - ränilukk  e. tulelukk & ränikivi e. flint 
    - tonglukk & tong

Tagantlaetava käsitulirelva lukustussks. verschluss, vn. затвор, ingl. breechblock

     - plokk-lukustus(JM) (sks. blockverschluss)
    - "lahtimurtav" karplukustus
(JM) (sks. kipplaufverschluss)
    - pöörlev lukustus
(JM)
     
(ingl. rolling block, sks. rolling-block-verschluss
, vn. качающийся затвор)
    laskuv lukustus(JM)
      
(sks. fallblockverschluss, vn.  клиновый затвор, ingl. falling block)
    trummel-lukustus
(JM)
     
(
ingl. rotating drum block, vn. крановый затвор)
    - põlvliigendlukustus
(JM)
 
   (sks. kniegelenkverschluss, ingl. toggle action block)
    - poltlukustus(JM)
      (soome k. pulttilukko
, ingl. bolt action block, sks. geradezugverschluss,
     
vn. продольно-скользящий затвор)
    
- tooslukustus
(JM) (vn. откидной затвор,  ingl. lifting block action)

JALAVÄEPÜSSID - 19. saj. lõpuni

 Tahtlukuga musket - sks. musket, rootsi musköt
        musketär (& pikeniir) - sks. musketier, rootsi musketör, musketerare
Ränilukuga püsssks. gewehr, rootsi gevär, pr. fusil
       füsiljeer - sks. füsilier, pr. fusilier, rootsi gevärare
Tongsüütega püss
    - välise tongsüütega e. kapselpüss(JM)  (ingl. caplock musket, sks. percussions-gewehr,
        vn. капсюльное ружьё)
    - 
seesmise tongsüütega  e. nõelpüss(JM)  (ingl. needle gun, vn. игольчатое ружьё,
        sks. zündnadelgewehr)
Valmispüsside ümbertegemine
(ingl. conversion, sks. aptieren)

VINTRAUAGA  PÜSSID

Eestlaetav vintrauaga püss
    
- štutser e. vintrauaga karabiin  (
sks. stutzen,  vn. штуцер, ingl. k. üldtermin rifle)
     - tornkarabiin
(JM)  (sks. dorngewehrvn. стержневое ружьё)
      - eestlaetav pikk vintpüss - vn. винтовальное ружьё,  alates 1856 - винтовка,    
                                                sks.k. vorderladerbüchse  ingl. rifled musket
Tagantlaetav vintpüss  e. lihtsalt vintpüss - vn. винтовка,  sks. büchse,  ingl. rifle
    
- tagantlaetavad räniluku ja kamberlaadimisega vintpüssid
    - Dreyse poltlukk
    - Dreyse ja Chassepot´ nõelpüssid
    - areng nõelpüssist kuni mitmelasulise vintpüssini
Valmispüsside ümbertegemine  -
ingl. conversion, sks. aptieren
      Lääneriikide konversioonpüssid 
      
Venemaa konversioonpüssid 
  Riikide uued ühelasulised vintpüssid
        Venemaa ("берданка")  
      Saksamaa (
Gewehr 1871)  
      Prantsusmaa (
Fusil Gras Modèle 1874 M80)
      Biti Impeerium (
Martini-Henry)

Mitmelasuline e. ümberlaadimisega vintpüss (sks. repetierbüchse)
     Euroopa poltlukustusega vintpüssid:  
     Saksamaa (Mauser M 1898),
     Austria-Ungari (Mannlicher M1895),
     Briti Imp. (Lee-Enfield).  
     USA (Winchesteri süsteem, Krag-Jørgensen´i püss, Springfield M1903),
     Venemaa mitmelasuline vintpüss (Mosin-Nagant M1891)

LÜHEMAD PÜSSID
    - kartetšipüss, alates 18. sajandist flint (ingl. flint, sks. schrotflint)                               
     -  musketoon e. tromboonkarabiin -   ingl. blunderbuss
    - espingool  - sks. espingole, ingl. superposed load gun
    - ratsaväe arkebuus ~ karabiin
   
- štutser e. vintrauaga karabiin  (
sks. stutzen,  vn. штуцер, ingl. k. üldtermin rifle)
    - jalaväe karabiin
    - tragunipüss

    - lahtimurtava lukustusega flint ja karabiin
    - mitmelasulised (ümberlaadimisega) flindid:
    
    kanglaaduriga flint (sks. unterhebelrepetierer,  ingl. lever-action)
         pump-püss 
(ingl. pump-action shotgun, sks. vorderschaftrepetierflinte)
JAHIRELV: lahtimurtav kukkedega jahipüss
                 
ilma kukkedeta nn. basküül (pr. bascule, sks. basküle)

ÜHEKÄE-TULIRELV  e. püstol 
    -  püstol
kitsamas tähenduses ühelasuline või  padrunid pideme sees
       püstoli areng:  ühelasuline, mitmelasuline, iselaadimisega püstol
    -  revolver
  laengud laetud trumlisse
    -  trummelpüstol
(JM)- sks. bündelrevover, ingl. pepperbox

Erinevate ratsaväeliikide tulirelvad

    -  petrinaal  (15. saj. ratsaväelane)
    -  arkebuus-püstol, ratsaväepüstol
(saksa stiilis raiter - sks.k.  reiter, it. pistolieri)
    -  arkebuus-karabiin (ratsa-arkebusiir (sks. arkebusierreiter,
                                 
pr.-it.-hisp. keeltes ka "ratsamusketär")   
    
ratsaväepüstolid, karabiin (kürassiir)
    -  tragunipüss, käsimortiir (tragun)
    -  ratsaväe karabiin, püstolid (husaarid, ulaanid - kergeratsavägi) 
    -  ratsaväe või jalaväekarabiin  (karabinjeer)

Kiirlaskerelvad kuni I Maailmasõjani - liigitus, loend
Lähemalt:
    -  Ager´i kuulipilduja - Union Repieting Gun
    -  mitraljöös -
pr. mitrailleus, vn. k. картечница
    -  gatling
- Gatling Machine Gun

    -  Hotchkiss´i  revolverkahur -
Hotchkiss Revolving Cannon

    -  Maxim´i kuulipilduja - 
Maxim Machine Gun

Käsitulirelvade laadimine  
   
  siledaraudse püssi laeng ja laadimine
    - vintrauaga püssi laeng ja laadimine
 Musketi ja arkebuusi  laadimistehnika
   -  püssirohusalved:  püssirohusarv, püssirohupudel,
      arkebusiiri laadimisvõtted
   -  musketäri laadimisvõtted  
   -  
laengupudel, süüterohupudel,
   -  hasõõrid -  (türgi k. 
hazır,  vn.k. газырь)

 
Täägid.


KASUTATUD PUBLIKATSIOONID

1. Jean Froissart & teised  (14. sajandi miniatuure)
    URL=http://mandragore.bnf.fr/jsp/rechercheExperte.jsp

2. Philipp Mönch 1496  (15. sajandi miniatuure)
    URL=http://diglit.ub.uni-heidelberg.de/diglit/cpg126/0105

3. Zeugbuch Kaiser Maximilians I. - BSB Cod.icon. 222. Innsbruck um 1502

4.. Furttenbach, Joseph der Jünger.  Halintro-Pyrobolia. 1627  (pildimaterjal)                               URL=http://www.geheugenvannederland.nl/?/en/zoekresultaten/pagina/1/                                                                  
Furttenbach/%28cql.serverChoice%20all%20%22
Furttenbach%22%29%20and%20%28isPartOf%20any%20%27LEMU01%27%29

5. Surirey de Saint-Remy, Pierre. Mémoires d'artillerie. 1697.  Pildimaterjal vt. album
    URL=http://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k2060336

6..  Зигмундт Бухнер. Учение и практика артилерий - Часть1  Часть2 Часть 3
     Saksakeelne esmatrükk 1682, vn. k. 1711.  pildimaterjal vt. album
     URL=http://edu.biblioclub.ru/book/pdf/138493/Buhner_Uchenie_praktika_artillerii_978-5-4458-2167-0.pdf 

7.
 Chr. Fr. von Geissler.Neue curieuse und vollkommene Artillerie. 1718Vt. PDF   
URL=http://echo.mpiwg-berlin.mpg.de/ECHOdocuView?url=/mpiwg/online/permanent/library/
8MCMFQCF/pageimg&pn=1&mode=imagepath
 

                                                                                       

8. Vollständiges mathematisches Lexicon 1747
   (gravüürid - Johann Martin Bernigeroth)
      URL=http://archive.org/details/vollstndigesmat00wolfgoog

9. 
Carl August Struensee. Anfangsgrunde der Artillerie. 1760 
    URL=http://archive.org/details/anfangsgrndeder00univgoog 

10. Вендален  Бехайм. Энциклопедия оружия 
                                              
     Orig. tiitel:  
W.Boeheim. Handbuch der Waffenkunde.  Leipzig 1890, vt -  album
     
URL=http://web.archive.org/web/20120112025020/http://annals.xlegio.ru/evrope/behaym/behaym00.htm
                . 
11. А. Нилус.  История материальной части артиллерии. 1904  Vt. Kasutatud kirjandus
       URL=http://www.museum.ru/1812/Army/Nilus/

12. Feldhaus, Die Technik der Vorzeit, der geschichtlichen Zeit und der Naturvölker. 1914
      URL=http://www.digitalis.uni-koeln.de/Feldhausm/feldhausm_index.html

13.
А. Берназ. Техническое оснащение русской артиллерии начала 19.века.  
     URL= http://www.museum.ru/1812/Army/RussArtillery/part6.html  M. 2000
- Pildimaterjal vt.  album 

14. Austria sõjaajaloo veebileht:                                                                                                  URL=
http://www.kuk-wehrmacht.de/regiment/artillerie/artgesch.html,  pildimaterjal vt.  album 

15.
История материальной части артиллерии.  (Д.Е.Козловский, 1946
     - pildimaterjal vt. album 
(HTML).
          URL=http://web.archive.org/web/20080403233935/http://talks.guns.ru/forummessage/42/161.html

16.  Société de l'Oriflamme  veebilehttoimet. Renaud Befeute. Pildimaterjal vt.   album
      URL=http://xenophongroup.com/montjoie/gp_wpns.htm

17.  Д. Уваров.  Mетательные машины и пороховая артиллерия (algtekstide käsitlus) -                        URL=http://web.archive.org/web/20081211153916/
       http://www.xlegio.ru/artilery/diu/medieval_artillery2.htm
  
  -  pildimaterjal vt.: album

18. Wilfried Tittmann. Die Eltzer Büchsenpfeile von 1331. (Stand 2011)
       URL=http://www.ruhr-uni-bochum.de/technikhist/tittmann/7%20Buechsenpfeile%20kurz.pdf     

19.  Wilfried Tittmann. Die Geschützdarstellungen des Walter de Milemète von 1326/7.
       (Stand 2011).
      URL=http://www.ruhr-uni-bochum.de/technikhist/tittmann/6%20Geschuetzdarstellungen.pdf

20. 
Wilfried Tittmann, Ferdinand Nibler und Wolfgang John. Salpeter und Salpetergewinnung im       Übergang  vom Mittelalter zur Neuzeit. 2011.
       URL=http://www.ruhr-uni-bochum.de/technikhist/tittmann/4%20Salpeter.pdf 

21.
Wilfried Tittmann. Das unaufhaltsame Ende von Berthold Schwarz.
     Anmerkungen zu Gerhard W. Kramer: Das Pyr Autómaton – die selbstentzündlichen Feuer        des  Mittelalters. 2011
     URL=http://www.ruhr-uni-bochum.de/technikhist/tittmann/2%20Ende.pdf

22. Carlo M. Cipolla. Guns sails and empires. (Vn. tõlge 2007)

23. Ю. Шокарев. Артиллерия. 2001

24. И. Гусев. Артиллерия Петра I. 2002  

25. Suurtükiväeõpik. Koostanud Ahto Peets ja Kuido-Uno Tiidolepp. 1996

26. Hans Högman. Artilleriet i Sverige 
      URL=http://web.archive.org/web/*/http://www.algonet.se/~hogman/sl_artilleri.htm

27. Hans-Dieter Götz. Vorderlader. Entwicklung, Technik, Laden, Schiessen. Stuttgart 1973 

URL= http://web.archive.org/web/20160125174200//Vorderlader.Entwicklung,Technik,Laden,Schiessen.pdf

  Anting, L. - Tallinna tulirelvameistrid ja relvad XIV-XVI sajandil. Tallinn 1967

   Bobrik, E. - Handbuch der Praktischen Seefahrtskunde. Leipzig  1848

      

              


Koondatud pildimaterjal srtk. kohta vt. -  album 


                                                                                                            
Tagasi lehekülje sisukorda...
                                                                                                                         Tagasi sisukorda JUHENDID...