MÄNGUTOOS LAULVA LINNUGA.

Mängutoos, TLM _ 5802 KA 731, Tallinna Linnamuuseum,

https://opendata.muis.ee/object/1994552







   



Mängutoos laulva linnuga  (sks. spieldose mit singendem Vogel,  ingl. singing bird box, vn. ????????? ? ?????? ??????) on Šveitsis leiutatud  mängutoos, millele on antud nuusktubaka toosi kuju.  Selle  ovaalse kaane avamisel ilmub välja mehaaniline laulev lind, mille eelkäijateks  on olnud mehaanilised laulvad linnud ajavahemikust 1770-1784. Kui nendel  oli iga heli tekitamiseks eraldi vile, siis 1784/1785 on hakatud erinevate helide tekitamiseks kasutama vaid üht vilet, mis võimaldas mehhanismi vähendada tolleaegse tubakatoosi suuruseks.



  • Tallinna Linnamuuseumi mängutoosi on valmistanud 19. sajandi teisel veerandil Genfi meister Charles Abraham Bruguier (kas isa võsamanimeline poeg, pole päris selge). 

Tegemist oli šveitsi tüüpi mängutooside kõrgajaga, millele on sajandi teisel poolel    järgnenud juba lihtsustatud mehhanismiga prantsuse mängutoosid (Blaise Bontems, alates 1870). Viimastele  sarnaseid mängutoose valmistatakse maailmas kuni tänase päevani.

  • karkassi  põhjatalale on nõelaga graveeritud tekst, mis viitab poja saadud auhinnale: Charles Abraham  Bruguier  jun... Grand Pre... 518. Teisel põhjatalal olev tekst pole loetav

MÄNGUTOOSI EHITUS.

  
 Mängutoosi mehhanism on paigutatud kilpkonnaluust karbi sisse.
  • karbi esiserva küljes on nihutatav päästik,
  • kilpkonnaluu külge kinnitub ka kaane ovaalne ääris (kaas ise on all oleva mehhanismi osa)
  • põhjaplaat ja karp on mehhanismi külge kinnitatud metallikruvidega,
  • karbi ühel küljel avaneb hingedega sahtel, mille otstarve pole selge


Kilpkonnaluu (sks. schildpatt, ingl. tortoiseschell, vn. ??????????? ?????) pole tegelikult luu, vaid on sarvplaat.  Loodusliku polüamiidina saab seda kuumutamisel painutada ning ka kokku sulatada.
  • mängutoosi hea läbipaistvusega põhjaplaat
  • plaadi sisepinnale on nõelaga graveeritud 321 (karbi valmistaja numeratsioon, mis ei ühti mehhanismi numbriga - meistrid on erinevad)
MÄRKUS: kilpkonnaluust uustooted on rahvusvahelise konventsiooni järgi (CITES) alates 1973.a. keelatud.

  • päästik avab paremale lükates kaane ja tõstab üles linnu (vasemale lükates toimub vastupidine).
  • kaanele on liimitud emaileeritud pilt Alpidest

Mehhanismi käitab vedrumootor.

Kuni 1870-ndate aastateni on šveitsi mängutooside vedrumootoritel olnud tõmbejõu kompensaator fusee, mis on olnud kasutusel  taskukelladel alates esimestest taskukelladest 15. sajandil.  Viimati on fusee leidnud rakendust navigatsiooni kronomeetritel, veel 1970-ndatel. Kuna tegemist pole täpselt koonusega, vaid pind on hüperboolne, siis tuli kõverus määrata katseliselt,  vastavalt vedru omadustele. See muutis konstruktsiooni kalliks.

MÄRKUS:  tänapäeval eelistatud pöörleva trumli ja hammasvööga käiguvedrud hakkasid taskukelladel levima alates 18. sajandi teisest poolest.  "Laulva linnuga" mängutoosidel võeti need kasutusele sajand hiljem (Blaise Bontems, alates 1870)

Tõmbejõu ühtlustamiseks on käiguvedrule lisatud spiraalse soonega  spindel, mis kompenseerib vedru mahakäimisel vähenevat tõmbejõudu  (vedru ise paikneb kõrval asuvas liikumatus trumlis)
  • koonust meenutav kompensaator 'fusee'  (pr. fusée, ingl. fusee, vn. ?????,  sks. schnecke)

Thomas Minchin Goodeve (1897), The Elements of Mechanism, Longmans, Green & Co., New York

  • mehhanismi keskel on pöörlev tiivik, mis pidurdab mehhanismi liikumiskiirust


  • Tõmbejõu ülekandmiseks on  rull-puks-kett (s.o. miniatuurne jalgrattakett). Parempoolsel pildil on vedru lõpuni üles keeratud ( kogu kett on keritud fusee peale).

Vilesse puhub õhku kahetaktiline lõõts 

  •  kahekambrilisel lõõtsal käib keskmine laud üles-alla, põhja alla on lisatud kolmas, vedruga varustatud kamber, mille ülesandeks on  ühtlustada  rõhku (toimib otsekui torupilli kott)

Vile ise asub toosi iluvõre all ega ole nähtav.


Vedrumootor paneb pöörlema  programmkettad, mille nukkidelt  "loevad" informatsiooni erinevad tõukurid. Ühel teljel on kokku 12 samaaegselt pöörlevat ketast, mis jagunevad kolme pakki.

Vilistamiseks
on  8 alumist nukkidega ketast, mis moodustavad mööda võlli tõusva ja laskuva paki.
Neljal alumisel kettal liigub tõukur, mis avab-sulgeb pumpventiili (on samal ajal ühendatud linnu nokaga). Teine tõukur käib samamoodi läbi neli ülemist ketast - selle nukid liigutavad pika kepsu abil vehkivat  kolbi  pikemas torus, muutes tooni kõrgust:


  • neljakandiline viletoru kiirelt vehkiva kepsuga, mis  tekitab linnulaulu vidinat (heli puudub)
 

Linnu ehitus ja liikumine.

Lind koosneb kahest mesingpoolest, kummagi küljes on üks tiib. Üks programmketas   määrab tõukuri kaudu linnu pöördeid, teine korraldab siputamist tiibadega, kolmas pöörab linnu pead ( kõigil šveitsi mängutoosidel pea pööramist ei esine). Neljas tõukur keerab viimaks linnu külili ja sulgeb kaane. (Uuesti avamine toimub päästikust, mis asub toosi esiküljel)
  • linnu selga on liimitud metalse läikega koolibrisuled (antud momendil on tiivad laiali)

  • tiibadelt lahti tulnud suled (enne tagasi liimimist)



MÄNGUTOOSI KONSERVEERIMINE.

Konservaator ja piltide autor:  Jaan Märss  
DEFEKTID. 
  1. Mängutoos ei hakka üleskeeramisel mängima
  2. Päästik ei fikseeri lindu,  lind langeb koos kaanega tagasi.
  3. Lind pöördub langedes vales suunas ning kaas langeb linnule peale.
  4. Langev kaas on põhjustanud linnule vigastusi.

Võimalikud tekkepõhised vead

  • mehhanismi kulumine
    VALE KÄSITSEMINE:
  • liigse jõu kasutamine päästiku nihutamisel
  • linnu pööramine käsitsi
  • kaane tõstmine-sulgemine käsitsi
  • vedru liigne üleskeeramine

150-aastase rikkis mehhanismi puhul võis eeldada ühtaegu kõiki nimetatud põhjusi üheskoos.

VEEBIST LEITUD INFORMATSIOON.

https://en.wikipedia.org/wiki/Singing_bird_box
https://en.wikipedia.org/wiki/Fusee_(horology)

TOOSI LAHTIMONTEERIMINE. 
Ühendamiseks on kasutatud kellassepatööle iseloomulikke metallikruve.  Põhjaplaadi kuuest kruvist on alles 4,  ülejäänud 2 kruvi, mis paiknevad diagonaalselt, on sisse murtud.

Luu mõrad  on tingitud ilmselt kukkumisest. Samas on kilpkonnaluu (looduslik polüamiid!) äärmiselt vastupidav - kilpkonnaluust valmistati veel 1960-ndatel aastatel kitarridele mediaatoreid.





MEHAANILISTE DEFEKTIDE KÕRVALDAMINE.


  • emaileeritud medaljon on ühest servast lahti (toosi käsitsi avamisel on kaant painutatud)
  • algsel paigaldamisel on medaljoni sobitatud kahe puukilluga

Kuldkollasel liimil on tugev läige, liim on piirituslahustuv, kriimustamisel sitke, annab laastu ega muutu pulbriks.  Tagasi liimimiseks kasutatud 20%  Paraloid B-72 atsetoonis.




Päästikumehhanismi täiendamines (päästik ei tõstnud lindu lõpuni üles). Pildid alates vasemalt:
  • liigse jõu kasutamise tõttu on blokeeriv "kutsik" paindunud ega haaku väljalõikesse (libiseb hoova alla).
  • valmistatud lisadetail
  • lisadetail on paigaldatud


  • irdunud koolibrisuled on liimitud tiibadele tagasi polüvinüülalkoholi 8% lahusega.

LINNU  VILE TAASTAMISEST.

Linnulaul õnnestus kuulda ja salvestada, puhudes lõõtsa sisse täiendavalt voolikuga õhku (kuula:   videosalvestus lehe päisosas).  Vile on seega korras ning ka tooni muutvad ventiilid toimivad. Puudub vajaliku tugevusega rõhk õhutorudes. Õhukesest pärgamendist lõõtsal on ilmselt varjatud defekte, mis ei võimalda rõhku vajaliku tasemeni tõsta.

Kuna mehhanismi koormus on  suur, siis pole mängutoosi säilitamise huvides otstarbekas seda mängida. Piirduda võib videosalvestusega.   

  • viletoru kumeralt otsalt sai prooviks eemaldatud robustne tinajoodis ning  asendatud  see  Al-kleebisega.
Tegemist võib olla  keti lahtipääsemisest tingitud vigastusega (pehme tinajoodise all leidus ebakorrapärane auk). Heli selle paranduse tagajärjel siiski ei taastunud.