GRAVÜÜRIDEGA KOHVER-LAEGAS.

Reisikohver,  TLM  5706 KM 44,  Tallinna Linnamuuseum
   

Laekakujuline gravüüridega  kohver  on võetud  Linnamuusumi   põhikogusse 1957.a, saadud "varade üleandmisel"  Tallinna Riiklikult  Kunstimuuseumilt. Kultuuriajaloolise konteksti alusel  on see valmistatud 1780-1800. 
Kohver on kultuurilooliselt iseäralik selle poolest, et  aristokraatliku kaane all peituvad vägagi kodusel moel paigaldatud kaunistused. Kui siidniidist aplikatsioonid võivad olla preilide endi kätetöö, siis liimimine ja naelutamine on toimunud ilmselt  liig hämaras teenijatoas. 

Kuid viperustega on kulgenud ka ka eelmine,  ligi sada aastat tagasi toimunud restaureerimistöö...


"Kohvriks "  nimetatkse saksa traditsiooni järgi reisikirstu  (sks. koffer, reisetruhe, ingl. trunc,  vn. ???????? ??????), millel on kaitseks ilmastiku vastu kaanele tõmmatud ka nahk. Kui  nahk puudub, siis  on see lihtsalt "riidekirst" (sks. wäschetruhe).  TLM 5706 puhul on tegemist väiksema kohvriga, mida oli  reisides võimalik katta  kasvõi  mantli hõlmaga.  Kohver avati  tõenäoliselt "ristseliti" - nagu avame rõivakohvri kaant ka tänapäeval. Seetõttu puudub meie kohvri kaanel ka fiksaator   Et hinged ei murduks, on  šarniirid viidud vastavalt  väljapoole. (MÄRKUS: muuseumis oleme  kaane fikeerimiseks  lisanud kaks  maalide riputamiseks mõeldud jõhvi.)




Museaali kirjeldusest võime lugeda (Valli Konsap):   Madal, trapetsikujuline, kumera kaanega kohver. Kohvri kaas, esikülg, kaane servad ja kohvri püstkandid üle löödud võrejate, raudplekist välja lõigatud, vertikaalselt asetatud ribadega, mis ühtaegu moodustavad kohvri hinged. Kaane keskel rokokoolikult kerge, võrejas moresk, milles südame ja krooni kujutis. Esiküljel stiliseeritud õie kujuline võtmeaugu silt, esiküljel seespool ühe keelega lukk. Kaane sisepinnale kinnitatud ümarapealiste naeltega siidpaelad, mille vahele kleebitud paberitel niidist õiskaunistused. Nendest allapoole kleebitud käsitsi koloreeritud kolm vasegravüüri. Kahel neist on ratsanike kujutised, kolmandal stseen lossiväravate ees. Museaali kultuuriajalooline kontekst:   1780-1800 - käsitsi valmistamine.


Kaane siseküljele on kleebitud paberkaunistused - kaks pikka riba (69x9cm) ja kolm koloreeritud gravüüri (13,5x20cm). Gravüürid (ofort) on koloreeritud akvarellidega. Pikad paberiribad on  kaunistatud siidniidist valmistatud aplikatsioonidega, mis kujutavad lilleõiemotiivi. Nii gravüürid kui pikad ribad on valmistatud õhukesest kaltsupaberist.(M.Habicht)

KOHVRI KONSERVEERIMINE.

Konserveerimistööd olid konservaatorite vahel  jaotatud vastavalt erialale. Janika Turu - tekstiil,  Marian Habicht - paber,  Jaan Märss - metall  ja puit.
Fotod: Merike Neidorp, Jaan Märss  


Kohvri luku avamise järel ilmusid kaane siseküljel nähtavale ilustused.
 Paberaplikatsioonide seisund oli väga halb ja kohati esines kadusid. Kohvri sisemistel pindadel esines hallitust.
Metallpanustel on näha erinevaid restaureerimise jälgi (rihva pind on kuumtinatatud, nurgakandil puudub tina hoopis).  

Konserveerimistöö sisu. 

1) Hallituse desinfitseerimine  (VAHENDID: Boracol ja isopropanool.)

2) Paberkaunistuste pikaajaline niisutamine sandwich-meetodil   (VAHENDID: Sympatex membraankangas, märg filterpapp, Melinex kile, raskused)

3) Paberite toestamine esiküljelt jaapanipaberi ja kliistriga (VAHENDID: metüültselluloos, 9g loorpaber)

4) Niisutatud paberi mehaaniline eemaldamine kaanelt (VAHENDID: kile, skalpell, spaatel)

5) Vana liimi eemaldamine  (VAHENDID:  skalpell, spaatel, pintsel.)

6) Paberi pesemine kompressiga filterpaberil  (VAHENDID:  filterpapp, vatitampoon, remay objekti toestamiseks.)



Aplikatsioonide seisund enne pinnalt eemaldamist ja konserveerimist. Kärisenud paberil on siidniidist õiskaunistused.
7) Paberkaunistuste ja gravüüride taustamine:  taustamine 9g loorpaberile ja seejärel käsitsi valmistatud jaapanipaberile (VAHENDID: nisutärklisliim, töövahenditeks skalpell, silur, luu.)
 
8) Puuduvate osade asendamine/täitmine sobivas toonis ja paksuses käsitsivalmistatud euroopa paberiga  (VAHENDID: käsitsivalmistatud euroopa paber, nisutärklisliim.)

9) Retušeerimine (VAHENDID: akvarellvärvid, pintsel ja luup.)



Gravüürid peale konserveerimist.

Konserveeritud aplikatsioonide kinnitamine.







10) Konserveeritud paberkaunistuste tagasi liimimine kirstu kaane siseküljele  (VAHENDID: nisujahukliister, töövahendid:  kile (pealispinna kaitseks kinnisilumisprotsessis), vilt, raskused, luu.)

Metallosade korrastamine, kinnituste uuendamine.

11) Lukustuse avamine: sepanaelte väljatõmbamine ja lukuvastuse eemaldamine koos lukuga  (VAHENDID: pikk puitkiil, kirurgilised sekvestritangid.)
12) Võtme valmistamine luku korpust avamata: õõnesvõtme tooriku sepistamine ja ületreimine, osade kokkujootmine, võtmekeele viilimine lukusildi ja võtmekarbiku vaatluse järgi. Vedruluku sulgumise vältimiseks lisatud seatinast blokeerija. Vajaduse korral saab kasutada täiendusena valmistatud võtit (VAHENDID: pehme teras, kollane hõbejoodis (messing + 4% Ag). lukksepatöö vahendid, propaanipõleti.)

- vasemal - kaane tõstmiseks  lisatud lukuvastuse keskele messingist nupp, kaane fikseerimiseks avatud seisus (eksponeerimisel) on  lisatud  kaks piltide riputusjõhvi.
- vasemal - kuumtinatatud, hingešarniiriga rihv, sellest paremal - pooleli jäetud töötlusega, roostes nurgaplekk

13) keskmise kaanerihva tinatamine: roostes pinna puhastamine eletrolüüsil ja kontaktgalvaaniline tinatamine, vanandatud lakkimise teel.  (VAHENDID: Puhastamise elektrolüüt: 5% NaOH vesilahus. Tinatamise elektrolüüt: Sn-sulfaat, viinhape, vesi. Taandamiseks tsingiviilmed, vanandamiseks šellak. Vahenditeks veel  alaldi, vati- ja riidetampoonid.)


14) Dekoratiivsete lintide kinnitamine kaane sisepinnale - aplikatsioonide vahele. Naelutamine õnnestus vastavalt säilinud naelaaukudele.
- vasemal -  algupärased sepistatud naelad, millele on joodetud messingplekist katted (eemaldamisel purunesid kõik)
- paremal - u. 1930-ndatel aastatel korrastamise käigus asendatud laiapealised messingnaelad, millel on ka teramik kollasest metallist

Laiapealised asendusnaelad - nikeldatud peaga dekoratiivnaelte pead on kullatud, teravikud lühendatud (VAHENDID: kuldamise elektrolüüt kollase veresoola baasil. alaldi, grafiitanood.)

MÄRKUS: 1930-ndatel toimud korrastustöö käigus on eemaldatud kõik metallpanused.  Seejuures olid algupärased väikesed sepanaelad  kõik katkenud - säilinud olid vaid puu sisse kõveraks löödud peened otsad (tulid nüüd roostetamise ohu tõttu eemaldada).  Metallpanuste töötlemise järel (puhtaks söövitamine, kuumtinatamine?)   olid kasutusele võetud jämedad  ümarpeaga traatnaelad, mille otsad ulatusid 2-3 mm  tammelauast läbi, ning naelad tuli seetõttu ajutiselt eemaldada. Naelte lühendamise järel  said  need vanadesse aukudesse tagasi liimitud, vajaduse korral on lisatud puutikke. Puuduvate naelte asemele on valmistatud  3- ja 4-mm ümarpeaga terasneetidest uued nelikantnaelad. (VAHENDID: õhukese kettaga elektrikäi, fikseerimispihid, liimimiseks 8% PVAlc vesilahus.)