Uurimine ja konserveerimine.

Kliki pildil, et näha suuremat vaadet.

	Kirst TLM 4555 KM 7 on 1941. a. Linnaarhiivi poolt Linnamuuseumile üle antud "kogumistöö käigus". Selles hoiti arhivaale. Kirst, TLM _ 4555 KM 7, Tallinna Linnamuuseum URL= https://opendata.muis.ee/object/1194653 sama kirst 1940  Foto Marburgi fotoarhiivist (Fotokampagne Baltikum 1940 )   URL=https://www.bildindex.de/media/obj20797187/fm151673&medium=fm151673
	Niguliste kiriku rahakirst (vaestelaegas). Vaatluse all olevast neljast gooti kirstust kolm on samasuguse konfiguratsiooniga: nurgaseotis on tüübeldatud (tapid puuduvad),  rihvad paiknevad sama skeemi järgi, tabalukkudega sulgemiseks on rihvadel  kaks krampi ja obadust.  Keskel on gooti stiilis nõgusakontuuriline surulukk, mis on süvistatud väljastpoolt,  mehhanismi kohal on küljelaua sisse lõigatud läbiv ava.     TLM _ 4951 KM 16, Tallinna Linnamuuseum, URL=https://opendata.muis.ee/object/1194652
	TLM kolmas õõneskaanega kirst -TLM 4558 - on olnud alates 1980. aastast Raekopja taga  Fotomuuseumi  ekspositsioonis. 2023. aastal on kirstu  konserveerinud KKP praktikant Rauno Pahapill. (Täpsemalt vt. allpool) Kirst, TLM _ 4558 KM 8, Tallinna Linnamuuseum URL=https://opendata.muis.ee/object/1191045 kirst enne konserveerimist  (väga raske ja tagasi kalduva kaane tõttu on vältimatult vajalik kasutada turvaköit

VÕRDLUSEKS: Tallinna lahest 2011.a. leitud  sarnane kaupmehekirst.  Joonistatud pildile klikkimisel avaneb materjal Jaak Mällu uurimistööst. Sama kirst eksponeerituna Eesti Ajaloomuuseumis: URL=https://digikogu.taltech.ee/et/Download/19756fcb-c0d6-4665-bd77-0e78747e0ae1 URL=https://arheoloogia.ee/ave2011/AVE2011_Russow-Oras.pdf

ÜLDANDMED.  Muuseumikogu number TLM 4558, mööblikogu number KM 8.  Dateering: 1400 - 1500. Mõõtmed: tervik: pikkus 150.0 cm; laius 55.0 cm; kõrgus 72.0 cm
https://opendata.muis.ee/object/1191045

KONSERVEERIMISTÖÖ ÜLESANNE.  Puidu konserveerimine, rooste osaline eemaldamine, puidu paranduste tegemine. Eesmärgiks oli kirstu eksponeerimine.

MUUDATUS TÖÖ KÄIGUS. Põhja asenduslaudadel leitud maalingu puhastamine ja konserveerimine.

Kliki pildil, et näha suuremat vaadet.

SEISUND ENNE KONSERVEERIMIST.

• kirstu  põhjaosa on täielikult uuendatud,  asendusmaterjalina  on kasutatud sekundaarset puitu (maalinguga plangud)
  
  
• seesmine läbiroostetanud plekkvooderdis on vanem kui põhjalauad - põhjalauad ja alumine ring külgmisi laudu on paigaldatud altpoolt e kummuli asendis
  
  
• seesmise plekkvoodri otstarve on ebaselge, meie teistel analoogsetel kirstudel see puudub. Kuna põhjal on säilinud punast värvi, siis võis plekk olla ka ilu pärast.
  
  
• asendatud on ka kogu alumine sepisring
  
  
• lukk on eemaldatud, suruluku (?) kramp on keskel  asendatud kaane tõstmiseks sobiva pidemega
   
  
• lisaks hävinud põhjale on osaliselt kõdunenud ka tagasein (seda on üritatud konserveerida mingi tumeda õliga)
  
  
• vanadele latthingedele on lisatud juurde üks paar uusi
  
  
• kaanel olevat lõhet on plombeeritud/liimitud (?) kahe erineva puidust korgiga
  
  
• kaane pealmist pinda on ilmselt väga pika aja vältel värskendatud õli ja vahaga, ning seejuures poleeritud
  
  
• kogu renoveerimistööl ei pasita olevat rakenduslikku mõtet - sepise kinnitusnaelte teravaid otsi ei ole sees isegi kõveraks löödud
  
  
• kuna kaant on väga raske tõsta, siis on tagakülje ülemisele servale löödud kaks kinnitusaasa; need hoidsid ilmselt sisu katmiseks mõeldud "põlle". Avatud seisus toetus kaas ilmselt taga olnud seinale.   

ROOSTES PLEKI JA SEPISE KONSERVEERIMINE.                                                                                                                     

• seesmise plekkvoodri otstarve on ebaselge, meie teistel analoogsetel kirstudel see puudub
  
  
• põhjaosa renoveerimisel on püütud plekki säilitada (plekk on vanem)
  
  
• põhjal on pleki pinnal säilinud vana punast kruntvärvi (ilmselt pliimennik)
  
  
• Vasemalt 3.pildil on näha proovipuhastuse tulemus, millel on peal ka PV-Alk kattekiht.

KASUTATUD  VAHENDID. Pindmine rooste on puhastatud maha alpakatraadist (nikkelmessingist) käsiharjaga. Terashari oleks olnud liig kõva, pehme messinghari oleks jätnud kõvale roostepinnale kollase messingijälje.

MÄRGPUHASTUSEKS sai  kasutatud  di-Na-EDTA 5% lahust dest.vees, mis lahustas harjamisest jäänud pindmise roostetolmu. Lahus sai peale kantud pintsliga, teistkordse pealekandmise järel sai pind kuivatatud (tupitud) pabertampoonidega. (Veega loputamist ei toimunud, kuna EDTA ei toimi elektrolüüdina ega aja rooste.)

METALLI  KATMISEKS peale märgpuhastust on kasutatud  polüvinüülalkoholi 4% vesi-piirituslahust (3:1). Katmise eesmärgiks oli "värskendamine" e. peente pooride täimine, mis muudab samas ka pinna tolmukindlamaks.

UURIMINE. Naelutamiseks on kasutatud "ajatuid" sepanaelu, on ka üks nn lõigatud sepanael. Samas on pleki (taas)kinnitamiseks kasutatud palju rihveldatud peaga traatnaelu.      

PUIDU KONSERVEERIMINE.
   

• kõdunenud puit tuli eemaldada, kuna kirstu  tagasein vajas hingede tõttu tugevdamist; selle ülaservale kinnitub naeltega ka ärapööratud plekk
  
  
• järelejäänud puit immutatud seenetõrje vahendiga  BORACOL 15, mis sisaldab püsimürki
  
  
• u meetripikkune täienduseks lõigatud liist paigaldatud mastiksiga (puidujahu + 8% PV-Alk vesilahus) 
  

KIRSTU PÕHJA TÄIENDAV KONSERVEERIMINE.

Peale Üldpuhastust ilmus nähtavale maaling (marmoreering)  põhja uuendatud servalaudadel, seejärel ka põhja all. Kogu kirstu alumine osa on koos sepistega hävinud, ning asendatud sekundaarmaterjaliga. Ilmselt on tegemist laelaudisega, mille vahekohtadel võisid olla ka liistud või lõuendiribad (maalinguga laudist on hiljem veel liimivärviga valgendatud!).   

• üldpuhastuse järel on põhi konserveeritud (BORACOL 15)
  
  
• kuna põhja all puuduvad jalad/jalased, siis on põhi kaetud alt PV-Alk  8% lahusega
  

ÜLDPUHASTUS.

• üldpuhastus(emulsioon  vesi-piiritus-tärpentin  3:2:1) eemaldas külgedelt osa  hilisemast määrdumusest,  tuues esile puidu "murtud pruuni" paatina
  
  
• kaane pealispinna läiget otsustasime antud töö käigus mitte muuta
  

SOOVITUSI EKSPONEERIMISEKS.

ETTEVAATUST  RASKE KAANEGA: 

• julgestuseks tuleks kasutada köit, ettepoole toetamisel tuleks kirstu sisse toetuv tugijalg siduda keskel käepideme külge

• kaane toetamisel tahapoole peab kirst olema seinast õigel kaugusel, samas tuleks ka julgestus läbi mõelda
  

PÕRANDALE TOETAMINE.

• kuna kirstul puudub all sokkel, samuti pole all jalgu ega jalaseid, tuleks eriti kivipõrandale asetamiseks teha alla mingi soklitaoline raam
  

RASKE KIRSTU TÕSTMINE.

• kummaski otsas olev üksik rõngas kannatab tõstmist paigaldamisel, samas tuleks rõngast läbi panna köis, millest tõsta.
  

• transpordil kasutada nn. "rihmasid", mis käiksid põhja alt läbi
  

MIDA ME VEEL VÕRDLUSEKS UURISIME?

• puuduva luku (suruluku?) ava uurimisel olid abiks TLM teised gooti kirstud:
  Kirst, TLM _ 4555 KM 7, Tallinna Linnamuuseum - vasemalt teine pilt
  URL= https://opendata.muis.ee/object/1194653
  
  TLM _ 4951 KM 16  (Niguliste kiriku vaestelaegas) -  vasemalt kolmas ja neljas
  URL=https://opendata.muis.ee/object/1194652  

Kõige sarnasemaks  meie kirstule võib pidada  Niguliste kiriku vaestelaegast (TLM 4951 ). Sellel kirstul on samuti kaks tabaluku krampi ning keskel sissetapitud surulukk. Lukk on samamoodi eestpoolt sisse tapitud ning luku korpuse kohal on esiseina läbiv nelinurkne ava.  Sellele kirstule on omakorda kõige sarnasem   2011.a.  Tallinna lahest leitud kaupmehekirst, milles leidus  münte isegi 13. sajandist.

Konstruktsiooni poolest võib sarnaseks pidada ka  Linnamuuseumi laegast TLM 3992, mis on samuti dateeritud 15. sajandisse Laekal on samamoodi tüübeldatud nurgad, mida hoiavad koos raudnurgikud. Lukustamiseks on samuti sissetapitud surulukk, millel on nõgusaküljelise lõikega lukuplaat. Laegas, TLM _ 3992 KM 4, Tallinna Linnamuuseum, URL=https://opendata.muis.ee/object/1195158